Orenburg: erinevus redaktsioonide vahel

Orenburg
vene	Оренбург
Pindala	916,9 km²
Elanikke	547 000 (2010)
Koordinaadid	51° 46′ N, 55° 6′ E

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 28. veebruar 2016, kell 10:35

Orenburg (vene Оренбург, kasahhi Орынбор) on linn Venemaal, Orenburgi oblasti keskus. Asub Uurali jõe ääres, Kasahstani piirist 100 km kaugusel.

Ajalugu

Orenburg on asutatud 1743. aastal, kui Orenburgi piirikindlus viidi üle linna praegusesse asukohta. Algselt asus kindlus Ori jõe ääres. Asukoha muutusega jäeti nimi alles.

Enamik Orenburgi ümbritsevate territooriumite elanikke olid rändrahvad, ent Orenburgi linna elanikkond oli põhiliselt venekeelne.

Orenburg Orenburgi kubermangu keskusena

1744. aastast oli Orenburg kubermangulinnana Orenburgi kubermangu keskus.

Pikemalt artiklis Orenburgi kubermang

1865. aastal jaotati Orenburgi kubermang keiser Aleksander II korraldusel Orenburgi kubermang mööda kubermangu looduslikult jaotavat Uurali mäestiku pooleks, moodustades Ufa kubermangu ja Orenburgu kubermangu, mille keskuseks määrati Orenburg. Siin asetes kogu Orenburgi piirkonna sõjaline juht Orenburgi kindralkuberner ehk sõjakuberner, kellele allus Orenburgi piirkonna tsiviilkuberner, kes asus Ufa linnas.

Eraldatud kubermangud kuulusid siiski ühisesse Orenburgi kindralkuberneri võimkonda (Оренбургское генерал-губернаторство) kuni selle kindralkuberneri ametikoha likvideerimiseni 1882. aastal.

19. sajandil oli Orenburg kaubateede keskus kauplemisel Kasahstani ja Kesk-Aasiaga. 1920–1925 oli see Kirgiisi ANSV pealinn. 1938–1957 oli linna nimi Tškalov hukkunud piloodi Valeri Tškalovi järgi.

Loodus

Kliima

Valitseb parasvöötme mandriline kliima kuuma ja kuiva suve ning parajalt külma ja lumevaese talvega. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on +22,1 °C. Kõige külmem kuu on jaanuar keskmise õhutemperatuuriga −13 °C. Õhutemperatuuri absoluutne maksimum oli 1998. aasta juulis +43,2 °C, absoluutne miinimum oli 1969. aasta jaanuaris −43,2 °C.

Sademetehulk on keskmiselt 356 mm (184–742 mm) aastas.

Elanikkond

2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Orenburgi elanikkonnast venelasi 83,45%, tatarlasi 7,78%, kasahhe 2,03%, ukrainlasi 1,97%, baškiire 1,10%, armeenlasi 0,63%, mordvalasi 0,52% ja teistest rahvustest inimesi 2,52%.

Majandus

Juhtivad tööstusharud on gaasitööstus, masinaehitus ja metallurgia.

Haldusjaotus

Haldusüksusena on linn munitsipaalmoodustis Orenburgi linn, mis jaguneb kaheks ringkonnaks: Põhjaringkond ja Lõunaringkond. Mõlemad ringkonnad jagunevad kaheks rajooniks. Linna haldusalas on 7 alevit ja 3 küla.

Vaata ka

Orenburgi kasakad
Orenburgi kasakavägi, keskusega Orskis

Viited

↑ Rahvaloenduse andmed

Välislingid

[1] Rahvaloenduse andmed

[1]

@@ 22. rida: / 22. rida: @@
 '''Orenburg''' (vene ''Оренбург'', kasahhi ''Орынбор'') on linn [[Venemaa]]l, [[Orenburgi oblast]]i keskus. Asub [[Uurali jõgi|Uurali jõe]] ääres, [[Kasahstan]]i piirist 100 km kaugusel.
-== Ajalugu ==
+==Ajalugu==
 Orenburg on asutatud [[1743]]. aastal, kui Orenburgi piirikindlus viidi üle linna praegusesse asukohta. Algselt asus kindlus [[Or]]i jõe ääres. Asukoha muutusega jäeti nimi alles.
+Enamik Orenburgi ümbritsevate territooriumite elanikke olid [[rändrahvad]], ent Orenburgi linna elanikkond oli põhiliselt venekeelne.
 ===Orenburg Orenburgi kubermangu keskusena===
+[[1744]]. aastast oli Orenburg [[kubermangulinn]]ana [[Orenburgi kubermang]]u keskus.
-[[1744]]. aastast oli Orenburg [[kubermangulinn]]ana [[Orenburgi kubermang]]u keskus. Kubermangu koosseisu kuulusid osaliselt tänapäeva [[Baškortostan]]i kuuluvat 10 maakonda: Orenburgi maakond, [[Verhneuralsk]]i mk, [[Troitski]] mk, [[Tšeljabinsk]]i mk, [[Ufa]] mk, [[Sterlitamaks]]i mk, [[Birsk]]i mk, [[Menzelinsk]]i mk, [[Bugulminsk]]i mk ja [[Buzuluksk]]i mk. [[1802]]. aastal taastati ka kubermangu koosseisus [[1796]]. aastal likvideeritud [[Belebejevsk]]i mk ja [[Buguruslansk]]i mk, kubermangu territoorium oli umbes 282 551 ruut[[verst]]a. Kubermang oli 1850. aastail pindalalt Venemaa Keisririigis suuruselt neljas ja elanike arv oli 2 393 628 [[hing]]e, nendest 1 306 299 venelast, [[baškiirid|baškiire]] – 448 738, [[teptjaarid|teptjaare]] – 246 753, [[tatarlased|tatarlasi]] – 98 647, [[mišaarid|mišaare]] – 97 743, [[mordvalased|mordvalasi]] – 77 328, [[tšuvašid|tšuvašse]] – 58 240, [[marid|marisid]] − 38 567, [[udmurdid|udmurte]] – 18 205, [[volgasakslased|sakslasi]] – 1034<ref>[http://sspa.bashtel.ru/facultets/history/his/Kant/Kant.htm Р. И. КАНТИМИРОВА. ГОСУДАРСТВЕННОЕ УПРАВЛЕНИЕ В УФИМСКОЙ ГУБЕРНИИ ВО ВТОРОЙ ПОЛОВИНЕ XIX – НАЧАЛЕ ХХ вв. МОНОГРАФИЯ]</ref>. Kuna aga enamik Orenburgi ümbritsevate territooriumite elanikke olid [[rändrahvad]], oli Orenburgi linna elanikkond põhiliselt venekeelne.
 {{vaata|Orenburgi kubermang}}
-Orenburgis asetes kogu Orenburgi piirkonna sõjaline juht [[Orenburgi kindralkuberner]] ehk sõjakuberner, kellele allus Orenburgi piirkonna tsiviilkuberner, kes asus [[Ufa]] linnas.
+[[1865]]. aastal jaotati Orenburgi kubermang keiser [[Aleksander II]] korraldusel Orenburgi kubermang mööda kubermangu looduslikult jaotavat [[Uural|Uurali mäestik]]u pooleks, moodustades [[Ufa kubermang]]u ja Orenburgu kubermangu, mille keskuseks määrati Orenburg. Siin asetes kogu Orenburgi piirkonna sõjaline juht [[Orenburgi kindralkuberner]] ehk sõjakuberner, kellele allus Orenburgi piirkonna tsiviilkuberner, kes asus [[Ufa]] linnas.
-[[1865]]. aastal jaotati Orenburgi kubermang keiser [[Aleksander II]] korraldusel Orenburgi kubermang mööda kubermangu looduslikult jaotavat [[Uural|Uurali mäestik]]u pooleks, moodustades [[Ufa kubermang]]u ja Orenburgu kubermangu, mille kubermangukeskuseks määrati Orenburg. Kubermangu kuulusid Orenburgi maakond, [[Verhneuralsk]]i mk, [[Troitski]] mk, [[Tšeljabinsk]]i mk ja loodud [[Orsk]]i maakond. Eraldatud kubermangud kuulusid siiski ühisesse Orenburgi kindralkuberneri võimkonda (''Оренбургское генерал-губернаторство'') kuni selle kindralkuberneri ametikoha likvideerimiseni [[1882]]. aastal.
+Eraldatud kubermangud kuulusid siiski ühisesse Orenburgi kindralkuberneri võimkonda (''Оренбургское генерал-губернаторство'') kuni selle kindralkuberneri ametikoha likvideerimiseni [[1882]]. aastal.
-[[19. sajand]]il oli Orenburg kaubateede keskus kauplemisel Kasahstani ja [[Kesk-Aasia]]ga. [[1920]]–[[1925]] oli [[Kirgiisi ANSV]] pealinn. [[1938]]–[[1957]] oli linna nimi '''Tškalov''' hukkunud piloodi [[Valeri Tškalov]]i järgi.
+[[19. sajand]]il oli Orenburg kaubateede keskus kauplemisel Kasahstani ja [[Kesk-Aasia]]ga. [[1920]]–[[1925]] oli see [[Kirgiisi ANSV]] pealinn. [[1938]]–[[1957]] oli linna nimi '''Tškalov''' hukkunud piloodi [[Valeri Tškalov]]i järgi.
 == Loodus ==