Erinevus lehekülje "Orenburg" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 1362 baiti ,  5 aasta eest
'''Orenburg''' (vene ''Оренбург'', kasahhi ''Орынбор'') on linn [[Venemaa]]l, [[Orenburgi oblast]]i keskus. Asub [[Uurali jõgi|Uurali jõe]] ääres, [[Kasahstan]]i piirist 100 km kaugusel.
 
== Ajalugu ==
Orenburg on asutatud [[1743]]. aastal, kui Orenburgi piirikindlus viidi üle linna praegusesse asukohta. Algselt asus kindlus [[Or]]i jõe ääres. Asukoha muutusega jäeti nimi alles.
 
Enamik Orenburgi ümbritsevate territooriumite elanikke olid [[rändrahvad]], ent Orenburgi linna elanikkond oli põhiliselt venekeelne.
 
===Orenburg Orenburgi kubermangu keskusena===
[[1744]]. aastast oli Orenburg [[kubermangulinn]]ana [[Orenburgi kubermang]]u keskus.
[[1744]]. aastast oli Orenburg [[kubermangulinn]]ana [[Orenburgi kubermang]]u keskus. Kubermangu koosseisu kuulusid osaliselt tänapäeva [[Baškortostan]]i kuuluvat 10 maakonda: Orenburgi maakond, [[Verhneuralsk]]i mk, [[Troitski]] mk, [[Tšeljabinsk]]i mk, [[Ufa]] mk, [[Sterlitamaks]]i mk, [[Birsk]]i mk, [[Menzelinsk]]i mk, [[Bugulminsk]]i mk ja [[Buzuluksk]]i mk. [[1802]]. aastal taastati ka kubermangu koosseisus [[1796]]. aastal likvideeritud [[Belebejevsk]]i mk ja [[Buguruslansk]]i mk, kubermangu territoorium oli umbes 282 551 ruut[[verst]]a. Kubermang oli 1850. aastail pindalalt Venemaa Keisririigis suuruselt neljas ja elanike arv oli 2 393 628 [[hing]]e, nendest 1 306 299 venelast, [[baškiirid|baškiire]] – 448 738, [[teptjaarid|teptjaare]] – 246 753, [[tatarlased|tatarlasi]] – 98 647, [[mišaarid|mišaare]] – 97 743, [[mordvalased|mordvalasi]] – 77 328, [[tšuvašid|tšuvašse]] – 58 240, [[marid|marisid]] − 38 567, [[udmurdid|udmurte]] – 18 205, [[volgasakslased|sakslasi]] – 1034<ref>[http://sspa.bashtel.ru/facultets/history/his/Kant/Kant.htm Р. И. КАНТИМИРОВА. ГОСУДАРСТВЕННОЕ УПРАВЛЕНИЕ В УФИМСКОЙ ГУБЕРНИИ ВО ВТОРОЙ ПОЛОВИНЕ XIX – НАЧАЛЕ ХХ вв. МОНОГРАФИЯ]</ref>. Kuna aga enamik Orenburgi ümbritsevate territooriumite elanikke olid [[rändrahvad]], oli Orenburgi linna elanikkond põhiliselt venekeelne.
{{vaata|Orenburgi kubermang}}
Orenburgis[[1865]]. aastal jaotati Orenburgi kubermang keiser [[Aleksander II]] korraldusel Orenburgi kubermang mööda kubermangu looduslikult jaotavat [[Uural|Uurali mäestik]]u pooleks, moodustades [[Ufa kubermang]]u ja Orenburgu kubermangu, mille keskuseks määrati Orenburg. Siin asetes kogu Orenburgi piirkonna sõjaline juht [[Orenburgi kindralkuberner]] ehk sõjakuberner, kellele allus Orenburgi piirkonna tsiviilkuberner, kes asus [[Ufa]] linnas.
 
[[1865]]. aastal jaotati Orenburgi kubermang keiser [[Aleksander II]] korraldusel Orenburgi kubermang mööda kubermangu looduslikult jaotavat [[Uural|Uurali mäestik]]u pooleks, moodustades [[Ufa kubermang]]u ja Orenburgu kubermangu, mille kubermangukeskuseks määrati Orenburg. Kubermangu kuulusid Orenburgi maakond, [[Verhneuralsk]]i mk, [[Troitski]] mk, [[Tšeljabinsk]]i mk ja loodud [[Orsk]]i maakond. Eraldatud kubermangud kuulusid siiski ühisesse Orenburgi kindralkuberneri võimkonda (''Оренбургское генерал-губернаторство'') kuni selle kindralkuberneri ametikoha likvideerimiseni [[1882]]. aastal.
 
[[19. sajand]]il oli Orenburg kaubateede keskus kauplemisel Kasahstani ja [[Kesk-Aasia]]ga. [[1920]]–[[1925]] oli see [[Kirgiisi ANSV]] pealinn. [[1938]]–[[1957]] oli linna nimi '''Tškalov''' hukkunud piloodi [[Valeri Tškalov]]i järgi.
 
== Loodus ==

Navigeerimismenüü