Propeller: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
'''Propeller''' ([[ladina keel]]es ''propellere'' 'edasi tõukama') on [[seade]], mis muudab [[pöördemoment|pöördemomendi]] tõmbejõuks kahe (harva ka ühe) või enama [[laba (masinaehitus)|laba]] [[pöörlemine|pöörlemise]] abil ümber keskse [[telg|telje]] sarnaselt [[kruvi]]joonelise [[pöördliikumine|pöördliikumisega]]. |
'''Propeller''' ([[ladina keel]]es ''propellere'' 'edasi tõukama') on [[seade]], mis muudab [[pöördemoment|pöördemomendi]] tõmbejõuks kahe (harva ka ühe) või enama [[laba (masinaehitus)|laba]] [[pöörlemine|pöörlemise]] abil ümber keskse [[telg|telje]] sarnaselt [[kruvi]]joonelise [[pöördliikumine|pöördliikumisega]]. |
||
[[Lennuk]]i, [[helikopter]]i, [[hõljuklaev]]a, [[aerosaan]]i |
[[Lennuk]]i, [[helikopter]]i, [[hõljuklaev]]a, [[aerosaan]]i, ekranoplaani jt. edasiviiva jõu tekitamiseks kasutatakse propellerit.<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 393</ref> |
||
Helikopteri [[ |
Helikopteri [[rootor]]i iga pöörlev laba tekitab tõstejõu sarnaselt lennuki tiivale – kehtib [[Bernoulli võrrand]].<ref name=Tehnikaleksikon/> Rootori pöörlemise tõttu tekkiva helikopteri vastassuunalise pöördemomendi tasakaalustamiseks ja lennu suuna muutmiseks kasutatakse sabas asuvat propellerit. |
||
[[Laev]]a, [[tiiburlaev]]a, skuutri ja [[allveelaev]]a liikumapanemiseks kasutatavat propellerit nimetatakse [[sõukruvi]]ks ehk [[laevakruvi]]ks. |
[[Laev]]a, [[tiiburlaev]]a, skuutri ja [[allveelaev]]a liikumapanemiseks kasutatavat propellerit nimetatakse [[sõukruvi]]ks ehk [[laevakruvi]]ks. |
||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
Otstarbe ja paigutuse järgi eristatakse kandvaid, vedavaid, tõukavaid ja kombineeritud propellereid. Konstruktsiooni järgi eristatakse muutumatu ja muutuva sammuga propellereid.<ref name=Tehnikaleksikon/> |
Otstarbe ja paigutuse järgi eristatakse kandvaid, vedavaid, tõukavaid ja kombineeritud propellereid. Konstruktsiooni järgi eristatakse muutumatu ja muutuva sammuga propellereid.<ref name=Tehnikaleksikon/> |
||
Eriti võimsa lennuki jõuallika täieliku võimsuse rakendamiseks kasutatakse koaksiaalselt vastandsuundades pöörlevaid [[tandempropeller]]eid propellereid.<ref name=Tehnikaleksikon/> |
|||
Propellereid |
Propellereid rakendatakse ka [[turbiin]]idena. [[Energeetika]]s kasutatav [[propellerturbiin]] on niisugune [[reaktiivhüdroturbiin]], mille [[tööratas|tööratta]] labade seadenurk on püsivalt kinnitatud.<ref name=Tehnikaleksikon/> |
||
Propellerile vajalik pöördemoment muutub võrdeliselt tema |
Propellerile vajalik pöördemoment muutub võrdeliselt tema [[võll]]i pöörete arvuga ruuduga, [[võimsus]]tarve aga võrdeliselt pöörete arvu kuubiga. Propelleri [[kasutegur]] sõltub nii lennuki [[kiirus]]est kui ka propelleri pöörete arvust. Propeller võib saavutada [[kasutegur]]i kuni 90%. Sel eesmärgil kasutatakse automaatset propellerilabade seadenurga muutmist ehk automaatse muutuvsammuga propellereid. |
||
Ökonoomseks lendamiseks propelleri abil saavutatava kiiruse piiriks on 700 km/h, puhtalt propelleri abil saavutatud suurim kiirus aga 850 km/h. [[FAI]] registreeritud turbopropellerlennuki |
Ökonoomseks lendamiseks propelleri abil saavutatava kiiruse piiriks on 700 km/h, puhtalt propelleri abil saavutatud suurim kiirus aga 850 km/h. [[FAI]] registreeritud turbopropellerlennuki (Tu-114) suurim kiirus 870 km/h on saavutatud osaliselt [[reaktiivmootor]]i turbiini läbinud [[gaas]]ide tõukejõu (alla 10%) arvel. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 23. veebruar 2016, kell 21:50
|
See artikkel räägib lennukipropellerist, ansambli kohta vaata artiklit Propeller (ansambel), laevaseadme kohta artiklit sõukruvi. |
Propeller (ladina keeles propellere 'edasi tõukama') on seade, mis muudab pöördemomendi tõmbejõuks kahe (harva ka ühe) või enama laba pöörlemise abil ümber keskse telje sarnaselt kruvijoonelise pöördliikumisega.
Lennuki, helikopteri, hõljuklaeva, aerosaani, ekranoplaani jt. edasiviiva jõu tekitamiseks kasutatakse propellerit.[1]
Helikopteri rootori iga pöörlev laba tekitab tõstejõu sarnaselt lennuki tiivale – kehtib Bernoulli võrrand.[1] Rootori pöörlemise tõttu tekkiva helikopteri vastassuunalise pöördemomendi tasakaalustamiseks ja lennu suuna muutmiseks kasutatakse sabas asuvat propellerit.
Laeva, tiiburlaeva, skuutri ja allveelaeva liikumapanemiseks kasutatavat propellerit nimetatakse sõukruviks ehk laevakruviks.
Otstarbe ja paigutuse järgi eristatakse kandvaid, vedavaid, tõukavaid ja kombineeritud propellereid. Konstruktsiooni järgi eristatakse muutumatu ja muutuva sammuga propellereid.[1]
Eriti võimsa lennuki jõuallika täieliku võimsuse rakendamiseks kasutatakse koaksiaalselt vastandsuundades pöörlevaid tandempropellereid propellereid.[1]
Propellereid rakendatakse ka turbiinidena. Energeetikas kasutatav propellerturbiin on niisugune reaktiivhüdroturbiin, mille tööratta labade seadenurk on püsivalt kinnitatud.[1]
Propellerile vajalik pöördemoment muutub võrdeliselt tema võlli pöörete arvuga ruuduga, võimsustarve aga võrdeliselt pöörete arvu kuubiga. Propelleri kasutegur sõltub nii lennuki kiirusest kui ka propelleri pöörete arvust. Propeller võib saavutada kasuteguri kuni 90%. Sel eesmärgil kasutatakse automaatset propellerilabade seadenurga muutmist ehk automaatse muutuvsammuga propellereid.
Ökonoomseks lendamiseks propelleri abil saavutatava kiiruse piiriks on 700 km/h, puhtalt propelleri abil saavutatud suurim kiirus aga 850 km/h. FAI registreeritud turbopropellerlennuki (Tu-114) suurim kiirus 870 km/h on saavutatud osaliselt reaktiivmootori turbiini läbinud gaaside tõukejõu (alla 10%) arvel.
Vaata ka
Viited
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Propeller |