Natsionaalsotsialism: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Viide, et tegemist "vasakpoolse" ideoloogiaga on ise lihtsalt ideoloogiline manipulatsioon ja eksitav.
1. rida: 1. rida:
{{toimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2006}}
{{toimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2006}}
'''Natsionaalsotsialism''' ehk '''rahvussotsialism''' on [[vasakpoolne]] [[Poliitika|poliitiline]] ja [[majandus]]lik [[ideoloogia]] ja [[filosoofia]], milles on ühendatud [[rahvuslus]]t ja [[sotsialism]]i. Natsionaalsotsialism sündis Saksamaal{{lisa viide}} pärast [[Versailles' leping]]ut majanduskriisi ajal.
'''Natsionaalsotsialism''' ehk '''rahvussotsialism''' on [[Poliitika|poliitiline]] ja [[majandus]]lik [[ideoloogia]] ja [[filosoofia]], milles on ühendatud [[rahvuslus]]t ja [[sotsialism]]i. Natsionaalsotsialism sündis Saksamaal{{lisa viide}} pärast [[Versailles' leping]]ut majanduskriisi ajal.


Natsionaalsotsialism ehk '''natsism''' ehk rahvussotsialism oli [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] ametlik ideoloogia ja riiklik poliitika aastatel [[1933]]–[[1945]].
Natsionaalsotsialism ehk '''natsism''' ehk rahvussotsialism oli [[Kolmas Riik|Kolmanda Riigi]] ametlik ideoloogia ja riiklik poliitika aastatel [[1933]]–[[1945]].

Redaktsioon: 19. veebruar 2016, kell 19:46

Natsionaalsotsialism ehk rahvussotsialism on poliitiline ja majanduslik ideoloogia ja filosoofia, milles on ühendatud rahvuslust ja sotsialismi. Natsionaalsotsialism sündis Saksamaal[viide?] pärast Versailles' lepingut majanduskriisi ajal.

Natsionaalsotsialism ehk natsism ehk rahvussotsialism oli Kolmanda Riigi ametlik ideoloogia ja riiklik poliitika aastatel 19331945.

Rahvussotsialistlik ideoloogia põhineb Arthur de Gobineau ja Houston Stewart Chamberlaini rassilistel doktriinidel, lisaks Heinrich von Treitschke rahvuslusel ja Friedrich Nietzsche ideedel.

Natsionaalsotsialismi on rakendatud vaid korra, Adolf Hitleri ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei poolt.

1924. aastal Kominterni V kongressil[1] (Nõukogude Liidus ja selle sõltlasriikides[viide?]) on seda käsukorras[küsitav] nimetatud ka fašismiks, hitlerlikuks fašismiks, Saksa fašismiks või hitlerismiks. Säärase nimetamise peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et Stalinile ei meeldinud fakt, et natsionaalsotsialistid nimetavad end sotsialistideks ning ta püüdis seetõttu natsionaalsotsialismi nimetust võimalikult palju välja suruda.

Põhijooned

Natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki: "Ein Volk, Ein Reich, Ein Führer" ('üks rahvas, üks riik, üks juht'). See pidi viima lõpule eri riikides asuvate sakslaste ühendamise ning andma tagatise rahva säilimisele tulevikus.

Selline eesmärk viis rassismini, mis avaldus eelkõige rassiteoorial põhinevas "aarja ja germaani rassi" ülistamises ja härrasrassi aretamise taotlustes ning antisemitismis.

Natsionaalsotsialismile oli omane antikommunism – terav marksismi-, kommunismi- ja bolševismivastane hoiak.

Natsionaalsotsialism, nagu ka fašism ja kommunism, oli suunatud demokraatia vastu ning nägi ette parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamist. Poliitiliste erimeelsuste ja klassihuvide esiletoomine pidi asenduma rahvustervikuga, mida ühendab juhikultus. Müstiliselt mõistetud "Verele ja mullale" tuginev rahvus vajas "eluruumi", mille võitmine eeldas militaristlikku hoiakut.

Antisemitism

Saksa natsionaalsotsialistide antisemitismil oli mitu "põhjendust". Juute esitati massilise tööpuuduse, linnastumise ja muude hädade süüdlastena, marksismi ja kapitalismi niiditõmbajatena ning laostava ja rassiliselt alaväärtusliku elemendina. Tollases antisemitismis võib näha ka üldisemat immigrantide vastalisust, sest tollal olid juudid ainsad silmatorkavad võõrrahvusest Saksamaa elanikud.

Rassism

Rassism oli natsionaalsotsialistliku maailmavaate oluline osa. Natsionaalsotsialistliku rassiteooria üheks tähtsamaks loojaks oli Alfred Rosenberg. "Aarja rassi", millesse sakslased arvati, peeti ülimuslikuks ja teiste rasside poolt ohustatuks. Selle rassi esindajaid tuli säästa teiste rassidega segunemise kahjuliku mõju eest. "Verepuhtuse" nimel keelati näiteks sakslaste abiellumine "ülekaalukalt teise rassi kuuluvate" partneritega (Nürnbergi seadused). Vaimupuudega isikuid ja rasked kurjategijad steriliseeriti eugeenika nimel.

Vaata ka

Viited

Välislingid