Ingeri sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 16. rida: | 16. rida: | ||
Sõja peamiseks põhjuseks loetakse rootslaste püüdu aidata [[Segaduste aeg|Segaduste ajal]] oma soosikut, [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl IX]] poega, [[Karl Filip|Karl Filipit]] Moskva troonile, kus oli 1610. aastast Vene tsaariks [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt III]] poeg [[Władysław IV Waza]]. |
Sõja peamiseks põhjuseks loetakse rootslaste püüdu aidata [[Segaduste aeg|Segaduste ajal]] oma soosikut, [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl IX]] poega, [[Karl Filip|Karl Filipit]] Moskva troonile, kus oli 1610. aastast Vene tsaariks [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt III]] poeg [[Władysław IV Waza]]. |
||
Rootsi |
Rootsi - Venemaa sõda lõppes 27. veebruaril 1617 [[Stolbovo rahu]]ga. Sõda Venemaa ja [[Poola-Leedu]] vahel lõppes [[1618]]. aastal, rahulepinguga sai Poola endale mõned piiriäärsed alad. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 18. veebruar 2016, kell 18:33
| Ingeri sõda | |||
|---|---|---|---|
| Osa Segaduste aeg Venemaal | |||
 Moskva tsaaririik 1613. aastal. Willem Blaeu kaardil | |||
| Toimumisaeg | 1610–1617 | ||
| Toimumiskoht | Ingeri, Lõuna-Karjala, Novgorodimaa | ||
| Tulemus | Stolbovo rahulepinguga sai Rootsi kuningriik oma valdusse maa-alad Jäämerest Maanselja mägimaa, Laadoga järve Neeva jõekonna Ingerimaa ja Peipsi idaranna kaudu Väinajõeni | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.
Sõja peamiseks põhjuseks loetakse rootslaste püüdu aidata Segaduste ajal oma soosikut, Rootsi kuninga Karl IX poega, Karl Filipit Moskva troonile, kus oli 1610. aastast Vene tsaariks Poola kuninga Zygmunt III poeg Władysław IV Waza.
Rootsi - Venemaa sõda lõppes 27. veebruaril 1617 Stolbovo rahuga. Sõda Venemaa ja Poola-Leedu vahel lõppes 1618. aastal, rahulepinguga sai Poola endale mõned piiriäärsed alad.