Commerzbank Tower: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
24. rida: | 24. rida: | ||
Hoone asub Kaiserplatz'il. Selle vahetusse lähedusse jäävad [[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpanga]] kõrghoone ''[[Eurotower]]'', ''Main Tower'', ''Silberturm'', ''Japan Center'', kõrghoone ''[[Gallileo]]'' ja viietärnihotell ''Frankfurter Hof''. |
Hoone asub Kaiserplatz'il. Selle vahetusse lähedusse jäävad [[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpanga]] kõrghoone ''[[Eurotower]]'', ''Main Tower'', ''Silberturm'', ''Japan Center'', kõrghoone ''[[Gallileo]]'' ja viietärnihotell ''Frankfurter Hof''. |
||
Oma vormilt on hoone ümardatud nurkade ja kergelt kumerate 60-meetriste külgfassaadidega võrdkülgne kolmnurkne tahukas, mis ümbritseb 160 m (43 korruse) kõrgust sisemist |
Oma vormilt on hoone ümardatud nurkade ja kergelt kumerate 60-meetriste külgfassaadidega võrdkülgne kolmnurkne [[tahukas]], mis ümbritseb 160 m (43 korruse) kõrgust sisemist [[aatrium]]i. Aatrium on liigendatud üheksal tasandil asetsevateks temaatilisteks aedadeks, igaüks pindalaga 450 m² ja 15 m kõrge. |
||
[[Pilt:Frankfurt.Commerbanktower.innenhof.wmt.jpg|pisi|left|Commerzbank Tower.<br>Aatriumi aed 19. korrusel.]] |
[[Pilt:Frankfurt.Commerbanktower.innenhof.wmt.jpg|pisi|left|Commerzbank Tower.<br>Aatriumi aed 19. korrusel.]] |
||
Aiad paiknevad spiraalselt, avanedes igaüks ühel küljel kolmest. Iga aed kehastab erinevat floorat sellele iseloomuliku taimestikuga: idapoolne - poolkõrbe, läänepoolne - kõrgmäestikku, lõunapoolne - vihmametsa. Ühelt küljelt avatud aiad lasevad hoonesse loomulikku valgust, vähendades sellega vajadust kunstliku valguse järele. Samal ajal on tagatud, et büroodest avaneb vaade emba-kumba kas linnale või aiale. Selleks, et vältida vajadust tugisammaste järele aatriumi aedades, on hoone ehitamisel kasutatud terast, - tavalise (ja odavama) betooni asemel. ''Commerzbank Tower'' on esimene pilvelõhkuja Saksamaal, kus peamise ehitusmaterjalina kasutati terast. |
Aiad paiknevad spiraalselt, avanedes igaüks ühel küljel kolmest. Iga aed kehastab erinevat floorat sellele iseloomuliku taimestikuga: idapoolne - poolkõrbe, läänepoolne - kõrgmäestikku, lõunapoolne - vihmametsa. Ühelt küljelt avatud aiad lasevad hoonesse loomulikku valgust, vähendades sellega vajadust kunstliku valguse järele. Samal ajal on tagatud, et büroodest avaneb vaade emba-kumba kas linnale või aiale. Selleks, et vältida vajadust tugisammaste järele aatriumi aedades, on hoone ehitamisel kasutatud terast, - tavalise (ja odavama) betooni asemel. ''Commerzbank Tower'' on esimene pilvelõhkuja Saksamaal, kus peamise ehitusmaterjalina kasutati terast. |
Redaktsioon: 17. veebruar 2016, kell 23:06
Commerzbank Tower | |
---|---|
Üldandmed | |
Asukoht | Frankfurt, Saksamaa |
Liigitus | Büroohoone |
Ehituse algus | 1994 |
Ehituse lõpp | 1997 |
Omanik | Commerzbank AG |
Koordinaadid | 50° 6′ 39″ N, 8° 40′ 27″ E |
Tehniline ülevaade | |
Kõrgus | 259 m |
Projekt ja ehitus | |
Arhitekt | Norman Foster |
Commerzbank Tower on pilvelõhkuja Saksamaal Frankfurdi kesklinnas, Commerzbank AG peakorter. Hoonel on 56 korrust (sellest 45 bürookorrust) ja see on 259 m (koos antenniga 300 m) kõrge. Selle arhitekt on Norman Foster. Hoone ehitati aastatel 1994–1997. Commerzbank Tower on maailma esimene nn ökoloogiline pilvelõhkuja - peale aatriumi "taevaste aedade" on selle ehitamisel kasutatud keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid, vähendamaks kütmiseks ja jahutamiseks vajaminevat energiat.
Hoone asub Kaiserplatz'il. Selle vahetusse lähedusse jäävad Euroopa Keskpanga kõrghoone Eurotower, Main Tower, Silberturm, Japan Center, kõrghoone Gallileo ja viietärnihotell Frankfurter Hof.
Oma vormilt on hoone ümardatud nurkade ja kergelt kumerate 60-meetriste külgfassaadidega võrdkülgne kolmnurkne tahukas, mis ümbritseb 160 m (43 korruse) kõrgust sisemist aatriumi. Aatrium on liigendatud üheksal tasandil asetsevateks temaatilisteks aedadeks, igaüks pindalaga 450 m² ja 15 m kõrge.
Aiad paiknevad spiraalselt, avanedes igaüks ühel küljel kolmest. Iga aed kehastab erinevat floorat sellele iseloomuliku taimestikuga: idapoolne - poolkõrbe, läänepoolne - kõrgmäestikku, lõunapoolne - vihmametsa. Ühelt küljelt avatud aiad lasevad hoonesse loomulikku valgust, vähendades sellega vajadust kunstliku valguse järele. Samal ajal on tagatud, et büroodest avaneb vaade emba-kumba kas linnale või aiale. Selleks, et vältida vajadust tugisammaste järele aatriumi aedades, on hoone ehitamisel kasutatud terast, - tavalise (ja odavama) betooni asemel. Commerzbank Tower on esimene pilvelõhkuja Saksamaal, kus peamise ehitusmaterjalina kasutati terast.
Commerzbank Tower oli kõige kõrgem hoone Euroopas 1997. aastast kuni 2003. aastani. Ta ületas kõrguselt eelmist kõrgeimat hoonet Messe Turm'i 2,5 meetriga. 2003. aasta detsembris sai kõige kõrgemaks hooneks Euroopas Triumph-Palace Moskvas.[1]
Commerzbank Tower oli Euroopa Liidu kõrgeim hoone kuni 5. juulini 2012, kui Londonis avati pidulikult 309,6 m kõrgune pilvelõhkuja The Shard.[2][3]
Viited
- ↑ Commerzbank Tower emporis.com Kasutatud 7.07.2012.
- ↑ Prince Andrew and Qatari prime minister to open Shard on 5 July www.london-se1.co.uk Kasutatud 7.07.2012.
- ↑ Qatari-owned Shard skyscraper Europe’s tallest building The Peninsula Kasutatud 7.07.2012.
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Commerzbank Tower |