Kirik

See on täpsustuslehekülg. Vajaduse korral muuda palun siia suunaval leheküljel lingi sihtkoht täpseks.

---

Sõnal "kirik" on eesti keeles mitu tähendust:

• kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas);
• kristlike koguduste struktuuri üldnimetus;
• pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb.

Etümoloogia

Sõna "kirik" on meie keelde tulnud nähtavasti saksa keele kaudu (<saksa Kirche). Paljudes keeltes on see sõna sarnane ning on saanud oma kõla kreekakeelsest sõnast "kyriakon" (<kreeka kyrion), mis tähendab "jumalale kuuluv" (vaata 1Kr 11:20; Ilm 1:10).

Kirik kui institutsioon

Kirik on ühtse õpetuse ja kindla riitusega, range astmelise autoritaarse organisatsiooni üldnimetus.

Kuigi sõna kasutatakse peamisel antiikajal välja kujunenud kristliku organisatsiooni kohta, oli tollal palju rühmitusi, millest kujunesid erinevad kirikud. Aasta 300 paiku oli jäänud 5 kirikut: hellenistlik kirik, kristlik kirik, iraani kirik (mazdaism), juudi kirik (rabide judaism) ja manilaste kirik. Kõik teised rühmitused (nt juudakristlased, mandalased, kaldealased, markionlased) ei suutnud kiriku organisatsiooni luua (/säilitada) ja liitusid suurte kirikutega või murenesid arvututeks sektideks, mida tänapäeval nimetatakse gnostitsismiks.

Kolme esimese kristliku sajandi jooksul oli kristlus konkurentsis teiste kirikutega. Hellenistlikul ajal võtsid kristlased hajalajuutluselt üle institutsiooni, mida nimetatakse kirikuks. Kirikul olid oma seadused ja kohtud, oma võimuhierarhia ja käsuliin.

Kristlased kasutavad mõnikord sõnu “sünagoog” ja “mošee” selleks, et tähistada juutide või moslemite usulisi institutsioone, kuid need mõisted pole selleks sobivad. Nii tehes vaid kantakse kristlikke mõisteid üle mittekristlikele religioonidele. Juudi või moslemi jaoks on sünagoog või mošee ainult hoone, jumalateenistuste ja usuliste õpingute koht, ning ei midagi enamat. Kuni nüüdisajani, kristlike normide ja kristliku mõju levikuni, polnud kumbki hoone kunagi oma järgijate jaoks olnud usuliseks institutsiooniks kristlikus mõttes. Sama võib öelda ka teiste religioonide templite kohta.

Sõna kirik eelkäija toodi keldi kristlaste poolt Inglismaale ja sealt Kesk-Euroopasse. Saksas hakkas Kirche tähendama kristlikku usulist kogudust.

Kristlikus (oikumeenilises) teoloogias on kirik organisatsioon või koguduste liit, mille liikmeks saadakse läbi ristimise. Ajaloos on kirikust, kultuuriliste ja poliitiliste vastuolude tõttu, välja kasvanud eri koolkonnad ehk "kirikud".

Tänapäeval on kirikud erinevate riituste (kultuste) ja õpetuslike arusaamadega organisatsioonid või koguduste ühendused, mis tihti sõltuvad sellest, millises maailma osas on koguduste areng toimunud.

Kirikud (organisatsioonid)

• Idakirikud
  • Ida-ortodokssed kirikud (Konstantinoopoli patriarhaadist lähtuvad idakirikud), ehk apostellikud õigeusu kirikud
    • Konstantinoopoli õigeusu kirik
    • Vene Õigeusu Kirik
  • Orientaalsed kirikud (vanad idakirikud)
    • Monofüsiidid (miafüsiidid)
      • Armeenia apostlik kirik
      • Etioopia kirik
      • Eritrea kirik
      • Kopti kirik
      • Süüria õigeusu kirik (Lääne Süüria kirik)
        • Jakobiitide kirik ?
      • Toomakristlaste kirikud Indias
    • Nestoriaanlikud kirikud
      • Assüüria Idakiriku patriarhaat (Ida-Süüria kirik?)
  • Uniaatkirikud (idariitusega rooma-katoliku kirikud)
    • maroniidid
    • Ukraina Kreeka-Katoliku kirik
    • Ukraina bütsantsi riitusega luterlik kirik
  • Muud idakirikud ja usulised suunad
    • vene vanausulised ja sektid 
      • skopetsid
      • hlõstid
• Katoliiklus
  • Roomakatoliku kirik
• Protestantlus
  • Adventism
  • Anabaptism
  • Anglikaani kirik
  • Baptism
  • Elu Sõna
  • Kalvinism
  • Luterlus
  • Metodism
  • Nelipühilus
  • Presbüterlus
  • Valdeslased
  • Tõeline Jeesuse Kirik ja lugematul hulgal sarnase nimega sektikesi

Vaata ka

• Hellenite kirik
• usk, usund, religioon
• kristlus
• kirikukogud
• oikumeenia
• usulahk
• sekt
• peakirik
• abikirik (ehk abikogudus)