Muudatused

Jump to navigation Jump to search
resümee puudub
 
Sõna ise on [[eesti keel]]es tänapäeva keelekasutusega võrreldes mõnevõrra eksitav, sest tuleneb omaaegsetest tähendustest "orjus" (siin – töö, teenimine) ja "päris" (siin – omand, vrd. "pärand", "pärimine").
 
Viimaste piirkondadena maailmas kaotati pärisorjus [[Afganistan]]is [[1923]]. aastal ning [[Bhutan]]is ja [[Tiibet]]is [[1959]]. aastal.
 
== Pärisorjus Euroopas ==
 
Euroopas tekkis pärisorjus [[varakeskaeg|varakeskajal]] [[orjanduslik kord|orjandusliku korra]] üleminekul feodalismile. Orjandusliku korra lõpus maaharimisega tegelenud [[ori|orjad]] ([[servid]]) muutusid esimesteks pärisorjadeks. Pärisorjadeks muudeti Euroopas ka enamik vabu kogukonnatalupoegi nende sunnismaisteks muutmise tagajärjel [[8. sajand|8.]]–[[10. sajand]]il [[Prantsusmaa]]l, 8.–[[11. sajand]]il [[Saksamaa]]l ja 10.[11–11. sajandil [[Inglismaa]]l. Prantsusmaal moodustasid pärisorjad 11.–[[13. sajand]]il rahvastiku enamuse.
 
Pärisorja tapmist hakati käsitlema seaduserikkumisena ja selle eest oli ette nähtud trahv ehk [[meheraha]], mida maksti omanikule.
 
Pärisori erines orjast õiguse poolest abielluda vabalt valitud elukaaslasega, seega omada [[perekond]]a. Pärisorjal oli õigus omada [[vallasvara]].
 
Lääne-Euroopa valitsejad hakkasid pärisorjust piirama või koguni lõpetama pärast 14. sajandil toimunud suuri talurahvaülestõuse, mille hulka kuulusid [[Wat Tyleri ülestõus]] Inglismaal ja [[žakerii]] Prantsusmaal.
 
Saksamaa idaosas tugevnes pärisorjus eriti 16.–[[18. sajand]]il, kui kasvas [[teravili|vilja]] tarbimine, mille tagajärjel suurendati [[teorent]]i.
 
Kuigi Lääne-Euroopas algas pärisorjusest vabaksostmine juba 13. sajandil, oli näiteks Prantsusmaal veel [[1789]]. aastal 7% talupoegi pärisorjad. Pärisorjus kaotati enamikus riikides ajavahemikul [[1721]]–[[1820]], [[Rumeenia]]s [[1864]]. aastal. Viimase piirkonnana Euroopas kaotati pärisorjus [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] [[1918]]. aastal.
 
[[Soome]]s, [[Norra]]s ja [[Rootsi]]s ei ole pärisorjust olnud.
[[Liivi sõda|Liivi sõja]] ja [[Rootsi-Poola sõda|Rootsi-Poola sõja]] tulemusel läksid Eesti alad Rootsile. [[1671]]. aastal anti välja [[maapolitseikorraldus]]e seadus, mis suurendas veelgi mõisnike õigusi.
 
Seoses [[Rootsi aeg|Rootsi ajal]] toimunud [[mõisate reduktsioon]]iga määras Rootsi riigivõim kindlaks riigimõisate talupoegade koormised. [[1681]]. aastal andis Rootsi kuningas [[Karl XI]] välja [[edikt]]i Liivimaale ja Eestimaale [[kroonumõis]]ate talupoegade senise staatuse muutmiseks, kuulutades kroonumõisate talupojad 14. sajandist kujunenud rüütlimõisate mõisnikest olulises sõltuvuses olevast pärisorjusest priiks, kuulutades nad vabaks analoogselt Rootsi talupoegadega ning lubades neil vabalt valida tegevusala ja asuda õppima koolidesse. Kroonutalupoegade pärisorjus likvideeriti eraõigusliku omandi mõistes, kuid säilisid sunnismaisus ja seotus mõisaga. Pärisorjusliku elukorralduse likvideerimise ajaks oli Rootsi riik reduktseerinud 5/6 maast Liivimaal ja 1/2 maast Eestimaal<ref>[[Aleksander Loit]], [http://www.kleio.ee/wp-content/uploads/2012/01/1-15-1996.pdf Pärisorjuse kaotamise Eestis Rootsi ajal], Kleio, 16 (1996) </ref>.
 
Riigimõisa rentnike ja talupoegade suhted reguleeriti reglementidega Liivimaal [[1691]]. ja Eestimaal [[1696]]. aastal. Nende alusel sai talupoeg õiguse esitada kaebusi rentniku ja kohalike võimukandjate peale kuni kuningani välja. Riigimõisate talupoegade õigused Rootsi aladel tõid leevendust ka ülejäänud mõisate talupoegadele, stabiliseerisid olukorda ning kindlustasid talupoegade maakasutus- ja pärimisõigust praktikas.
[[1649]]. aasta [[Maakogu seadustik]] vormistas pärisorjuse Venemaal seaduslikult ja muutis [[mõis]]a kirjetesse kantud talupojad mõisniku pärandvaraks. 18. sajandi algul levis pärisorjus ka [[Ukraina]]sse. [[1760]]. aastal said mõisnikud õiguse oma vastuhakanud talupoegi karistuseks [[Siber]]isse saata.
 
Pärisorjus kaotati Venemaal [[1803]]., [[1842]]. ja [[1861]]. aasta [[Venemaa talurahvareform|talurahvareform]]iga. Neist vimane jõustus [[19. veebruar]]il 1861 ja seda peetakse pärisorjuse kaotamiseks Venemaal, kuid mitmel pool Venemaa keisririigis, peamiselt [[Kaukaasia]]s, toimus see hiljem ja näiteks [[Kalmõkkia]]s alles [[1892]]. aastal.
 
== Viited ==
26 563

muudatust

Navigeerimismenüü