Harilik kopsusamblik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Rotlink (arutelu | kaastöö)
1327 muudatust
P replace archive.today -> archive.is (domain archive.today blocked by onlinenic)
22. rida: 22. rida:


Kopsusambliku [[tallus]]e diameeter on enamasti 5–15 cm. Üksiku hõlma laius jääb vahemikku 1–3 cm ja pikkus kuni 7 cm.<ref>Geiser L, McCune B. (1997). Macrolichens of the Pacific Northwest. Corvallis: Oregon State University Press. ISBN 0-87071-394-9.</ref> Märjana on kopsusambliku tallus pealt säravroheline ja nahkjas, kuid kuivades muutub paberitaoliseks ja pruuniks. Ülapoolel on tallus roidelise ja lohkliku mustriga, millele vastab talluse valkja ja viltja pinnaga alapoole võrkjas muster. Talluse kinnitamiseks on samblikul [[ritsiinid]].
Kopsusambliku [[tallus]]e diameeter on enamasti 5–15 cm. Üksiku hõlma laius jääb vahemikku 1–3 cm ja pikkus kuni 7 cm.<ref>Geiser L, McCune B. (1997). Macrolichens of the Pacific Northwest. Corvallis: Oregon State University Press. ISBN 0-87071-394-9.</ref> Märjana on kopsusambliku tallus pealt säravroheline ja nahkjas, kuid kuivades muutub paberitaoliseks ja pruuniks. Ülapoolel on tallus roidelise ja lohkliku mustriga, millele vastab talluse valkja ja viltja pinnaga alapoole võrkjas muster. Talluse kinnitamiseks on samblikul [[ritsiinid]].
<ref name="treesforlife.org.uk">https://archive.today/mQBm#selection-691.1-691.14</ref>
<ref name="treesforlife.org.uk">http://archive.is/mQBm#selection-691.1-691.14</ref>


Liigile iseloomulike kandilise kujuga talluse hõlmade servades ning roiete peal asuvad mittesugulise paljunemise vahendid – [[soreedid]] (väikesed terakeste kogumikud) ja [[isiidid]] (talluse väljakasved), kuid tallus võib [[Vegetatiivne paljunemine|vegetatiivselt paljuneda]] ka tallusetükikeste abil. Suguline paljunemine
Liigile iseloomulike kandilise kujuga talluse hõlmade servades ning roiete peal asuvad mittesugulise paljunemise vahendid – [[soreedid]] (väikesed terakeste kogumikud) ja [[isiidid]] (talluse väljakasved), kuid tallus võib [[Vegetatiivne paljunemine|vegetatiivselt paljuneda]] ka tallusetükikeste abil. Suguline paljunemine

Redaktsioon: 14. veebruar 2016, kell 08:49

Harilik kopsusamblik

Taksonoomia
Riik Seened Fungi
Hõimkond Kottseened Ascomycota
Klass Lecanoromycetes
Selts Kilpsamblikulaadsed Peltigerales
Sugukond Kopsusamblikulised Lobariaceae
Perekond Kopsusamblik Lobaria
Liik Harilik kopsusamblik
Binaarne nimetus
Lobaria pulmonaria
Levik Eestis 2011. aasta andmetel.
Levik Eestis 2011. aasta andmetel.

Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on kopsusamblikuliste sugukonda kopsusambliku perekonda kuuluv samblikuliik.[1]

Kirjeldus

Harilik kopsusamblik on suur, lehtja keha e. tallusega epifüütne samblik. Ta koosneb kottseenest, mis on sümbiootilises suhtes nii rohevetika kui ka tsüanobakteriga.[2] Tsüanobakteri kogumikud paiknevad sageli talluse alumisel pinnal ja on silmatorkavamalt tumedamad kui talluse ülejäänud pind.[3]

Kopsusambliku talluse diameeter on enamasti 5–15 cm. Üksiku hõlma laius jääb vahemikku 1–3 cm ja pikkus kuni 7 cm.[4] Märjana on kopsusambliku tallus pealt säravroheline ja nahkjas, kuid kuivades muutub paberitaoliseks ja pruuniks. Ülapoolel on tallus roidelise ja lohkliku mustriga, millele vastab talluse valkja ja viltja pinnaga alapoole võrkjas muster. Talluse kinnitamiseks on samblikul ritsiinid. [5]

Liigile iseloomulike kandilise kujuga talluse hõlmade servades ning roiete peal asuvad mittesugulise paljunemise vahendid – soreedid (väikesed terakeste kogumikud) ja isiidid (talluse väljakasved), kuid tallus võib vegetatiivselt paljuneda ka tallusetükikeste abil. Suguline paljunemine toimub kotteoste ehk askospooride kaudu, mis tekivad eoskottides ehk askustes. Need paiknevad omakorda lihheniseerunud seene viljakehades – askoomides. Kopsusambliku viljakehad on kettakujulised ja oranži värvi, asudes talluseribide peal.[6]

Keemiline koostis

Kopsusamblik sisaldab suurel hulgal erinevaid samblikuaineid, millest valdav on norstikthape.[7] Norstikthape kuulub depsidoonide rühma. Depsidoonid on üks paljudest samblikuainete rühmadest. Depsidoonid on samblikele kaitseks taimtoiduliste loomade eest.[8] Lisaks hapetele kuuluvad tema koostisse ka mitmed karotenoidid, näiteks alfakaroteen ja beetakaroteen.[9] Sambliku koorkiht sisaldab melaniini, mis kaitseb fotobionti UV-kiirguse eest.[10]Melaniini pigmentide süntees samblikes suurendab reaktsiooni intensiivistunud päikesekiirgusele.[11] Seetõttu on varjuga kohanenud, kuiva õhuga piirkondades elavate samblike tallused rohekashallid.Otsese päikesevalgusega paikades elavate samblike tallused on aga tumepruunid. Selline kohastumus aitab kaitsta fotosümbiont D. reticualata't, kuna ta ei talu üldiselt suurtes kogustes valgust.[12][13] Veel sisaldab liik steroide, näiteks ergosterooli ja episterooli.[14][15]

Kasvukohad

Kopsusamblik eelistab kasvada lehtpuutüvedel, mõnikord harva ka okaspuudel. Sarnaselt mitmete teiste lehtsamblikega kinnitub tallus substraadile lõdvalt.[16] Eestis on kopsusamblikku leitud sagedamini haava-, tamme-, jalaka- ja sarapuutüvedelt, okaspuudest aga kuuselt. Kasvukohtadest eelistab kopsusamblik laialehelisi metsi, kuuse-segametsi, lodumetsi, pusiniitusid, vanu parke, kuid võib esineda ka rabastuvates metsades.[1] Eelistab see kasvada jämedatel puudel, kuid kopsusamblikku võib leiduda ka noorematel puudel ja kividel. Eestis on seda registreeritud 17 puuliigilt. Eelkõige eelistab ta puid, mille pH on üle 5, näiteks harilikku saart ja harilikku tamme.[17]

Levik

Kopsusamblik on laia levikuga liik, esinedes nii Euroopas, Aasias, Põhja-Ameerikas kui ka Aafrikas, eelistades niiskeid elupaiku, eriti mereäärseid alasid. Põhja-Ameerikas on harilik kopsusamblik teistest perekonna liikidest kõige tavalisem.[5]

Harilik kopsusamblik on Eestis ebaühtlaselt levinud, kasvades eelkõige metsades, kuid ka poollooduslikes kooslustes, näiteks puisniitudel ja vanades parkides.[18]

Seisund

Harilik kopsusamblik on iseloomulik liik Euroopa vanade laialehiste metsade samblikukooslustele. Seetõttu kasutatakse teda laialdaselt looduskaitselise väärtusega metsade indikaatorliigina. Paljudes Euroopa riikides (Ungari, Poola, Saksamaa, Šveits, Taani jt) on see samblikuliik õhusaaste või sobivate metsade puudumise tõttu kas hävinenud või on tema arvukus tugevasti langenud.[18] Eestis kuulub harilik kopsusamblik kaitstavate liikide III kaitsekategooriasse ja punase nimestiku tähelepanu vajavate liikide kategooriasse.[19] Liigi suurim teadaolev leiukohtade tihedus jääb Kirde- ja Edela-Eestisse. Ülejäänud 12 Eesti maakonnas varieerub leidude arv üldkogumist 0,5–6%. Liigi leidudest 86% on looduskaitsealadelt, rahvusparkidest või vääriselupaikadest. Samas, 81% ajaloolistes leiukohtades (teada perioodil 1897–1992) on harilik kopsusamblik ilmselt hävinud, kuna neist kohtadest puuduvad uuemad leiud. Näiteks on liik hävinud Tallinnas ja Tartus ja nende linnade lähiümbruses ning Kesk- ja Lõuna-Eesti parkides, mis on ümbritsetud põllumajandusmaastikuga. Aastatel 1993–2010 hävis puistu lageraiete tõttu 6% hariliku kopsusambliku leiukohtades ning 19% liigi leiukohtadest on ohustatud, kuna metsaosa, kus samblik kasvab, piirneb vähemalt kahest küljest lageraielankidega. Hävinud leiukohtadest 40% ja enamik ohustatutest on Ida- ja Lääne-Virumaa metsade vääriselupaigad.[18]

Kasutusalad

Kopsusambliku pind meenutab kopsu kudet ja seetõttu arvati vanal ajal, et ta on heaks abinõuks kopsuhaiguste vastu. Kaasajal kasutatakse liiki rahvameditsiinis astma, uriinipidamatuse ja söögiisu puuduse korral.[20] India traditsioonilises meditsiinis kasutatakse liiki verejooksu ja ekseemi[3] ning Kanadas verise köha raviks.[21] Harilikku kopsusamblikku on kasutatud ka kui antiseptilist vahendit haavade puhastamiseks.[22] Kopsusamblikuga saab lõnga oranžiks värvida ning liiki on kasutatud ka naha parkimisel, parfüümitööstustes ja koostisosana õlle keetmisel.[23][24]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=607
  2. ↑ "Liber Herbarum II: Lobaria pulmonaria". Retrieved 2009-01-11.
  3. ↑ 3,0 3,1 Sharnoff S, Brodo IM, Sharnoff SD. (2001). Lichens of North America. New Haven, Conn: Yale University Press. p. 417. ISBN 0-300-08249-5.
  4. ↑ Geiser L, McCune B. (1997). Macrolichens of the Pacific Northwest. Corvallis: Oregon State University Press. ISBN 0-87071-394-9.
  5. ↑ 5,0 5,1 http://archive.is/mQBm#selection-691.1-691.14
  6. ↑ http://online.sfsu.edu/bholzman/courses/Spring%2005%20projects/Lungwart_Final.htm
  7. ↑ "www.emea.europa.eu". Retrieved 2009-01-08.
  8. ↑ Asplund J, Gauslaa Y (February 2008). "Mollusc grazing limits growth and early development of the old forest lichen Lobaria pulmonaria in broadleaved deciduous forests". Oecologia 155 (1): 93–9. doi:10.1007/s00442-007-0891-z. PMID 17985157.
  9. ↑ "www.emea.europa.eu". Retrieved 2009-01-08
  10. ↑ Gauslaa, Yngvar; Solhaug, Knut Asbjørn (2001). "Fungal melanins as a sun screen for symbiotic green algae in the lichen Lobaria pulmonaria". Oecologia 126 (4): 462. doi:10.1007/s004420000541.
  11. ↑ McEvoy M, Gauslaa Y, Solhaug KA (2007). "Changes in pools of depsidones and melanins, and their function, during growth and acclimation under contrasting natural light in the lichen Lobaria pulmonaria". New Phytol. 175 (2): 271–82. doi:10.1111/j.1469-8137.2007.02096.x. PMID 17587375.
  12. ↑ Gauslaa Y, Solhaug KA (1996). "Differences in the susceptibility to light stress between epiphytic lichens of ancient and young boreal forest stands". Functional Ecology (British Ecological Society) 10 (3): 344–354. doi:10.2307/2390282. JSTOR 2390282
  13. ↑ Gauslaa Y, Solhaug KA (1999). "High-light damage in air-dry thalli of the old forest lichen Lobaria pulmonaria – interactions of irradian". Journal of Experimental Botany 50 (334): 697–705. doi:10.1093/jexbot/50.334.697.
  14. ↑ Safe, S; Safe, Lorna M.; Maass, Wolfgang S.G. (1975). "Sterols of three lichen species: Lobaria pulmonaria, Lobaria Scrobiculata and Usnea Longissima". Phytochemistry 14 (8): 1821. doi:10.1016/0031-9422(75)85302-7
  15. ↑ Catalano, S.; Marsili, A.; Morelli, I.; Pacchiani, M. (1976). "Hydrocarbons sterols and fatty acids of Lobaria Pulmonaria". Phytochemistry 15: 221. doi:10.1016/S0031-9422(00)89091-3.
  16. ↑ http://efloora.ut.ee/puude-suursamblikud/species/985.html
  17. ↑ www.ut.ee/ial5/fce/fce46pdf/fce46_juriado.pdf
  18. ↑ 18,0 18,1 18,2 mivana.emu.ee/orb.aw/.../FSMU53_art2_15-24.pdf, Threatened forest lichen Lobaria pulmonaria – its past, present and future in Estonia,Inga Jüriado and Jaan Liira
  19. ↑ http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=166914&rank=70&id_puu=166914&rank_puu=70
  20. ↑ Gilbert O. (2000). Lichens. London: HarperCollins. pp. 16–17. ISBN 0-00-730861-9
  21. ↑ "Lobaria pulmonaria". Retrieved 2009-01-08.
  22. ↑ Guarrera PM, Lucchese F, Medori S (2008). "Ethnophytotherapeutical research in the high Molise region (Central-Southern Italy)". Journal of Ethnobiology and Ethnomedicine 4: 7. doi:10.1186/1746-4269-4-7. PMC 2322956. PMID 18334029.
  23. ↑ "Lungwort". Retrieved 2008-12-16.
  24. ↑ Llano GA (1948). "Economic uses for lichens". Economic Botany 2 (1): 15–45. doi:10.1007/BF02907917.

Välislingid

Harilik kopsusamblik andmebaasis eElurikkus

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harilik_kopsusamblik&oldid=4371015"