Kasutaja arutelu:VillaK

Tere tulemast Vikipeediasse, VillaK! --Epp 7. veebruar 2013, kell 19:33 (EET)

Tulin Vikipeediasse toimetama sel proosalisel põhjusel, et Eesti Viki Pagerank on 7. Mis tähendab, et otsingumootoriga paljude mõistete otsimisel kargab Viki artikkel esimeste seas välja ja seda ka siis kui selle artikli sisu on ebaadekvaatne või ajakohastamata. Ei jäänudki siis muud üle kui ise käised üles käärida, et vältida eksitava info levitamist-taastootmist.

Esimeses voorus kirjutan lühiartiklid oma erinevate pädevusvaldkondade kesksete mõistete kohta. Hiljem tulen nende juurde tagasi ja täpsustan, täiendan, laiendan. Pole mõtet kirjutada minu toodetud artiklite arutelu juurde kommentaare stiilis, et sinna võiks lisada veel ühte, teist või kolmandat - sõnaga, et need pole täiuslikud. Kui soovite neid täiendada, siis tehke seda ise, küll ma vaatan üle ja kui teil midagi viltu läks, siis parandan. Mul on tavaliselt selge visioon, kuidas neid artikleid saaks täiendada, mida sinna võiks lisada ja mida mitte. Ka lakoonilisus on väärtus, sestap peavad inklusionismil olema teatud piirid - pean silmas eeskätt artiklite mahtu. Muidu läheks varsti vaja nö teise astme Vikit, et esimese astme Viki infotulvas toime tulla.

Ehkki sean esiplaanile sisu adekvaatsuse ja vigade kõrvaldamise, siis errare humanum est ja vahetevahel võib mul endal mõni aps kahe silma vahele jääda või situatsioonilisest väsimusest vigu sisse tulla. Kui nii on juhtunud, siis andke märku, ma ei pahanda ja parandan. Või parandage ise ja kui te ise ei eksi, siis ma ka ei pahanda.

Niisiis - korrektsus, faktitruudus, allikatele tuginemine ja allikakriitilisus, põhjalikkus ja samas lühidus (conciseness = completeness + brevity) - kui need on ka teie lipukirjad, siis võib teil olla eeldusi teenida mu respekt. --VillaK (arutelu) 24. november 2014, kell 10:19 (EET)

---

Mõtlesin, et panen Sulle kasutajalehele ühe tunnustähe heade ja põhjalike artiklite eest Eesti kohtade ja orienteerujate kohta. Aga ma ikka seda värki ei oska, nii et olgu see siis lihtsalt siin ära märgitud. Andres (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 22:46 (EET)

---

Tänan. Teatavad oskused on olemas ja eks ajapikku vilumused erinevaid nippe kasutada kasvavad. Püüan tegutseda nö saare põhimõttel, võttes ette teatud teema- või geograafilise ala ja katsun neid "saari" siis ajapikku suuremaks kasvatada. Aeg-ajalt luban endale ka mõne vahepala muust ooperist, kuid püüan siiski fookust hoida. Need paar-kolm esimest "saart" ei ole veel kaugelt valmis, see on pigem väike sissejuhatus.--VillaK (arutelu) 7. veebruar 2015, kell 21:50 (EET)

Seadsin Sind üles administraatorikandidaadiks. Vasta lehel Vikipeedia:Administraatorikandidaadid, kas oled nõus kandideerima. Andres (arutelu) 10. veebruar 2015, kell 00:57 (EET)

Villu Valdmaa

Hello! В статью дабавьте о том, что Villu Valdmaa является активным участником сабантуев и других башкирских мероприятий, исполняет песни на башкирском языке. Затем я переведу для башкирского раздела. Вот некоторые ссылки. У нас есть упоминание о нем в статье ba:Хайруллина Флүзә. Täname U!--Саган (arutelu) 10. veebruar 2015, kell 06:56 (EET)

Спасибо за намек! Добавил.--VillaK (arutelu) 10. veebruar 2015, kell 13:18 (EET)

Järjestamisvõti

Palun lisa isikuartiklitele enne kategooriaid ka järjestamisvõti {{JÄRJESTA}}: nt {{JÄRJESTA:Smith, John}}, muidu on nimed kategooriates eesnime järgi. Leiad selle võtme ka redigeerimiskasti alt, siis ei pea ise kirjutama.--Morel (arutelu) 1. märts 2015, kell 16:52 (EET)

Tänan Sind, Morel, abi eest. Just sellist abi ma pidasingi silmas kui kirjutasin avalehel, et "Vormi lihvimise jätan ühiskondliku tööjaotuse korras teistele" ja keskendun ise sisule. Järjestamisfunktsioon on mulle igati arusaadav ja vaatasin just üle, et minu kirjutatud isikuartiklitest üle 70 protsendil juhtudest on see ka lisatud. Tänan veelkord, et korrigeerisid ülejäänud juhtumid, kust see oli välja jäänud. Kui teinekord leiad mõne faktivea, siis on tagasiside teretulnud! --VillaK (arutelu) 3. märts 2015, kell 07:22 (EET)

Teenetemärgid

Kui viitsid, siis võid pärast seda, kui oled mõne inimese artiklisse lisanud saadud riikliku teenetemärgi ja vastava kategooria, tema nime ära kustutada nimekirjast Kasutaja:Morel/Teenetemärgid, mis on minu kasutajalehe alamlehel. Kui ei viitsi, pole ka hullu, ma käin seda nimekirja mingi aja tagant AutoWikiBrowseriga üle ja eemaldan ise.--Morel (arutelu) 22. jaanuar 2016, kell 20:36 (EET)

Ma ei ole neid tõesti sealt ükshaaval käsitsi kustutama hakanud, lootes, et ehk on sul mõni automaatne luud, mis teatud regulaarsusega sealt neid siniseid linke ära pühib. Ehkki mõistan, et pead siiski kontrollima, kas teenetemärgi info ja kategooria on lisatud või mitte.--VillaK (arutelu) 5. veebruar 2016, kell 16:48 (EET)

Süsteem "viide pärast punkti"

Kasutad süsteemi "viide pärast punkti", ent sel juhul pole aru saada, mille kohta viide käib: kas ühe lause või eelmiste lausete, nt artiklis Lehte Ilves. See on lihtsalt tähelepanek. Ma tean, et isegi inglisvikis tehakse nii, ehkki mina seda arusaamatuste tekkimise pärast taunin. Ka meie vikis on seda arutatud ja praegu on kahjuks ülekaalus süsteemi "viide pärast punkti" pooldajad--Estopedist1 (arutelu) 5. veebruar 2016, kell 00:57 (EET)

Kasutan sellist süsteemi teadlikult ja nii on tehtud kõigis nendes teadusajakirjades, kus ma olen publitseerinud ja mis kasutavad "Endnote References" stiili ehk tekstijärgseid numereeritud viiteid. Lähtun viitamisel ka sellest, et:

1. kõigile autoriõigusega ilmselt kaitstud materjalide autoritele tuleb viidata;
2. viide peab olema piisav, et soovija suudaks selle järgi vajaliku allika leida, et algmaterjali kontrollida ning et algtekstide autorid saaksid veenduda, et nende autorlust on tunnustatud ja õigusi ei ole rikutud;
3. tuleb eeldada et igaüks, kes kasutab enstüklopeediaartiklit teadustööks, tutvub kõigi viidatud allikatega, ehk kontrollib ise kõik järgi;
4. need, kes kasutavad entsüklopeediaartiklit lihtsalt mingist teemast sissejuhatava info saamiseks, vaatavad viidete puhul sageli vaid seda, kust info pärineb (nt kas allikas on usaldusväärne);
5. kui viide on lõigu viimase lause lõpus, siis tuleb üldiselt eeldada, et see viide käib kogu eelneva lõigu kohta;
6. kui see on teksti struktuuri mõttes otstarbekas (alati ei ole), siis võiks ühest allikast pärinev info olla ühes lõigus ja teisest allikast pärinev info eraldi lõigus.
7. kui lause lõpus on mitu viidet, siis võib see tähendada nii seda, et selle lause kirjutamisel on kasutatud kombineeritult mitut allikat kui ka seda, et sama infot kinnitab mitu allikat – kumma juhtumiga tegemist on, peab lugeja ise algallikatest järgi kontrollima ja viited annavad talle selle võimaluse.

Ma ei pea õigeks sellist stiili nagu Sa harrastad, nt artiklis August Nieländer – kasutad ainult ühte allikat, viidates sellele iga lause järel. Samale allikale mitmekordne viitamine oleks vajalik siis kui vaheldumisi on kasutatud mitmeid allikaid. Sellise stiili harrastamisel võiks seega olla mingi õigustus vaid juhul kui kirjutaja kirjutabki teadlikult vaid poolfabrikaate ehk nn lünkteksti, eeldades seejuures, et hiljem kirjutab keegi iga viidatud lause vahele täiendavaid lauseid, mis tuginevad teistele allikatele.--VillaK (arutelu) 5. veebruar 2016, kell 16:37 (EET)

Mis selles arusaamatut on, kui viide on pärast punkti? Kuna enamasti pannakse viide pärast punkti, häirib mind pigem just see, kui viide on enne punkti (ning eriti veel iga lause lõpus ühele ja samale allikale). See, kui Sina oled võtnud omaks sellise stiili, ei tähenda seda, et ka teised seda kasutama peaksid. --Voorits 5. veebruar 2016, kell 17:31 (EET)