Rasmus Kangro-Pool: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} |
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} |
||
'''Rasmus Kangro-Pool''' ([[20. detsember]] [[1890]] – [[9. mai]] [[1963]]) oli eesti kirjandus- ja teatrikriitik. |
'''Rasmus Theodor Kangro-Pool''' ([[20. detsember]] [[1890]] – [[9. mai]] [[1963]]) oli eesti kirjandus- ja teatrikriitik. |
||
Alates [[Üliõpilaste Leht|Üliõpilaste Lehe]] ilmumisest 1914. aastal oli ta kaastegev selle toimetuses, osales aktiivselt üliõpilaspoliitikas. Oli [[korporatsioon Sakala]] liige. |
Alates [[Üliõpilaste Leht|Üliõpilaste Lehe]] ilmumisest 1914. aastal oli ta kaastegev selle toimetuses, osales aktiivselt üliõpilaspoliitikas. Oli [[korporatsioon Sakala]] liige. |
Redaktsioon: 2. veebruar 2016, kell 17:01
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2013) |
Rasmus Theodor Kangro-Pool (20. detsember 1890 – 9. mai 1963) oli eesti kirjandus- ja teatrikriitik.
Alates Üliõpilaste Lehe ilmumisest 1914. aastal oli ta kaastegev selle toimetuses, osales aktiivselt üliõpilaspoliitikas. Oli korporatsioon Sakala liige.
Rasmus Kangro-Pool on avaldanud ilukirjandusteoseid, käsitlusi teatri-, kunsti- ja kirjandusajaloost. Tuntumatest teostest võiks esile tõsta "Balti saksluse wiimased wägimehed" (1918), "Kunst ja Moraal" (1921) ja "Eesti teater algaastail" (1946).
Tema "hilisemat allakäiku ja sidemeid kommunistlike elementidega" selgitas Kangro-Pooli hea sõber Henrik Visnapuu hiljem tulenevat tema isikliku elu traagikast, liigsest alkoholilembusest ja lõpuleviimata haridusteest.[viide?]
Tema poeg Rasmus Kangropool on arhitektuuriajaloolane.
Artiklid
- Kultuuri ja kunsti vahekorrast., Looming nr. 2/1923
- Kunstist ja kunstiteadusest., Looming nr. 6,7-8/1923
- Draama ja tänapäev, Olion nr. 7/1930
- Raamatu saatus ja jõud, Looming nr. 6/1935
Kirjandus
- Jüri Hain, "Rasmus Kangro-Pool – elu ja moraal" – Looming 1991, nr 11, lk 1533–53
- Eesti kirjanike leksikon, ER, Tallinn 2000, lk 177, artikli autor August Eelmäe
- Toomas Karjahärm, "Kultuurigenotsiid Eestis: Kirjanikud (1940–1953)" Acta Historica Tallinnensia, 2006, 10 lk 142-177.