Vepsa keel: erinevus redaktsioonide vahel
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:854E:9F01:30FB:EFC5:C771:CDD3 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mil... |
|||
65. rida: | 65. rida: | ||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Vepsa kõrgustik]] |
*[[Vepsa kõrgustik]] |
||
*[[Vepsa kirjandus]] |
|||
==Viited== |
==Viited== |
Redaktsioon: 30. jaanuar 2016, kell 23:23
Vepsa keel (vepsän kel') | |
---|---|
Kõneldakse | Venemaal |
Piirkonnad | Põhja-Euroopa |
Kokku kõnelejaid | 5800 (2002. a loendus) |
Keelesugulus |
uurali keeled |
Ametlik staatus | |
Ametlik keel | - |
Keelekoodid | |
ISO 639-2 | fiu (teised soomeugri keeled) |
Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas. Vepsa keel on vepslaste emakeel. Vepsa keeles on kokku trükitud veidi üle 70 raamatu, tänapäeval antakse välja ajalehte Kodima. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal vepsa keelt 3613 inimest.[1]
Eristakse kolme peamurret: põhja- ehk äänisvepsa, kesk- ja lõunavepsa. Murdeerinevused on väikesed. Mõnikord peetakse ka lüüdi keelt vepsa keele murdeks.
Vanimad kirjalikud ülestähendused pärinevad 19. sajandi algusest. Ladinatähestikuline kirjakeel, mille aluseks sai keskmurre, loodi 1932. aastal, kuid see ei leidnud kasutamist ning hääbus. 1937. aastal katsetati vepsa keele kirjutamist kirillitsaga, aga ka see ei levinud. Uuesti hakati vepsa kirjakeelt elustama 1990. aasta paiku.
Tähestik
1932. aasta tähestik.
A a, Ä ä, B b, C c, Ç ç, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, Ö ö, P p, R r, S s, Ş ş, T t, U u, V v, Y y, Z z, Ƶ ƶ, | ’
Tänapäeva vepsa tähestikus on 28 tähte ja üks lisamärk.
a A, b B, c C, č Č, d D, e E, f F, g G, h H, i I, j J, k K, l L, m M, n N, o O, p P, r R, s S, š Š, z Z, ž Ž, t T, u U, v V, ü Ü, ä Ä, ö Ö, '
Ülakomaga (') märgitakse eelneva kaashääliku peenendust ehk palatalisatsiooni: sel'g (selg).
Rõhk on sõna esimesel silbil. Täishäälikute ühildumine (vokaalharmoonia) on osaliselt kadunud: lükäitа (lükata), händikaz (hunt), aga hämär (hämar), külä (küla) . Erinevalt kõigist teistest läänemere-soome keeltest puudub vepsa keeles astmevaheldus. Samuti ei eristata täishäälikute pikkusi: mez' (mees), mezi (mesi).
Grammatika
Isikulised asesõnad
Ainsus | Mitmus | |
---|---|---|
1. | minä | mö |
2. | sinä | tö |
3. | hän | hö |
Küsisõnad
mi "mis", ken "kes", kut "kuidas", kuverz´, äjak "kui palju", kus "kus", kuna "kuhu", konz "millal", mitte "milline".
Keelenäiteid
- Tervhen!
- Tere!
- Minä armastan sindai
- Mina armastan sind
- Tämbei om sobat
- Täna on laupäev
- üks', kaks', koume, nel'l', viž, kuz', seičeme, kahesa, ühesa, kümne
- üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme
Vaata ka
Viited
Välislingid
Vepsakeelne Vikipeedia |
- Vepsä-englandilaine vajehnik (Vepsa – inglise sõnaraamat)
- Вепсский язык (Н.Г. Зайцева) (vene keeles)
- Vepsa keel (inglise keeles)
- Vepslased
- Ajaleht Kodima (vene ja vepsa keeles)
- VEPS.ORG
- KODIMA.NAROD.RU
Kirjandust
- Tiit-Rein Viitso kandidaaditöö "Äänisvepsa murde väljendustasandi kirjeldus" (sarjas "Keele modelleerimise probleeme", 2) Tartu 1966