Vepsa keel: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Syum90 (arutelu | kaastöö)
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:854E:9F01:30FB:EFC5:C771:CDD3 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mil...
65. rida: 65. rida:
==Vaata ka==
==Vaata ka==
*[[Vepsa kõrgustik]]
*[[Vepsa kõrgustik]]
*[[Vepsa kirjandus]]


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 30. jaanuar 2016, kell 23:23

Vepsa keel (vepsän kel')
Kõneldakse Venemaal
Piirkonnad Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid 5800 (2002. a loendus)
Keelesugulus

uurali keeled
 soomeugri keeled
  soome-saami keeled
   läänemeresoome keeled

    vepsa keel
Ametlik staatus
Ametlik keel -
Keelekoodid
ISO 639-2 fiu (teised soomeugri keeled)

Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas. Vepsa keel on vepslaste emakeel. Vepsa keeles on kokku trükitud veidi üle 70 raamatu, tänapäeval antakse välja ajalehte Kodima. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal vepsa keelt 3613 inimest.[1]

Eristakse kolme peamurret: põhja- ehk äänisvepsa, kesk- ja lõunavepsa. Murdeerinevused on väikesed. Mõnikord peetakse ka lüüdi keelt vepsa keele murdeks.

Vanimad kirjalikud ülestähendused pärinevad 19. sajandi algusest. Ladinatähestikuline kirjakeel, mille aluseks sai keskmurre, loodi 1932. aastal, kuid see ei leidnud kasutamist ning hääbus. 1937. aastal katsetati vepsa keele kirjutamist kirillitsaga, aga ka see ei levinud. Uuesti hakati vepsa kirjakeelt elustama 1990. aasta paiku.


Tähestik

Vepsakeelne aabits (1930. aastatest)

1932. aasta tähestik.

A a, Ä ä, B b, C c, Ç ç, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, Ö ö, P p, R r, S s, Ş ş, T t, U u, V v, Y y, Z z, Ƶ ƶ, | ’

Tänapäeva vepsa tähestikus on 28 tähte ja üks lisamärk.

a A, b B, c C, č Č, d D, e E, f F, g G, h H, i I, j J, k K, l L, m M, n N, o O, p P, r R, s S, š Š, z Z, ž Ž, t T, u U, v V, ü Ü, ä Ä, ö Ö, '

Ülakomaga (') märgitakse eelneva kaashääliku peenendust ehk palatalisatsiooni: sel'g (selg).

Rõhk on sõna esimesel silbil. Täishäälikute ühildumine (vokaalharmoonia) on osaliselt kadunud: lükäitа (lükata), händikaz (hunt), aga hämär (hämar), külä (küla) . Erinevalt kõigist teistest läänemere-soome keeltest puudub vepsa keeles astmevaheldus. Samuti ei eristata täishäälikute pikkusi: mez' (mees), mezi (mesi).

Grammatika

Isikulised asesõnad

Ainsus Mitmus
1. minä
2. sinä
3. hän

Küsisõnad

mi "mis", ken "kes", kut "kuidas", kuverz´, äjak "kui palju", kus "kus", kuna "kuhu", konz "millal", mitte "milline".

Keelenäiteid

Tervhen!
Tere!
Minä armastan sindai
Mina armastan sind
Tämbei om sobat
Täna on laupäev
üks', kaks', koume, nel'l', viž, kuz', seičeme, kahesa, ühesa, kümne
üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme

Vaata ka

Viited

Välislingid

Kirjandust

  • Tiit-Rein Viitso kandidaaditöö "Äänisvepsa murde väljendustasandi kirjeldus" (sarjas "Keele modelleerimise probleeme", 2) Tartu 1966