Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
4. rida: 4. rida:
'''Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus''' on [[Baltimaad]]e [[üliõpilased|üliõpilaste]] [[Laulupidu|laulu-]] ja [[tantsupidu]], mis toimub vaheldumisi [[Eesti]]s, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s.
'''Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus''' on [[Baltimaad]]e [[üliõpilased|üliõpilaste]] [[Laulupidu|laulu-]] ja [[tantsupidu]], mis toimub vaheldumisi [[Eesti]]s, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s.


== Ajalugu ==
==Ajalugu==
* Esimene Gaudeamus toimus [[1956]]. aastal [[Tartu]]s [[Toomeorg|Toomeorus]] 7.–8. juulil [[Richard Ritsing]]u ja [[Helju Mikkel]]i algatusel, osales üle 2200 laulja, tantsija ja pillimängija.
*I Gaudeamus toimus [[1956]]. aastal [[Tartu]]s [[Toomeorg|Toomeorus]] 7.–8. juulil [[Richard Ritsing]]u ja [[Helju Mikkel]]i algatusel, osales üle 2200 laulja, tantsija ja pillimängija.
* Teine Gaudeamus toimus 5.–7. juulini 1958 [[Riia]]s ja [[Sigulda]]s, osalejaid oli 3000 ja Eesti koondrühma juhtis Helju Mikkel.
*II Gaudeamus toimus 5.–7. juulini 1958 [[Riia]]s ja [[Sigulda]]s, osalejaid oli 3000 ja Eesti koondrühma juhtis Helju Mikkel.
* III Gaudeamus oli 1967. aastal taas Tartus, üldjuht oli Helju Mikkel ja peolisi 3200.
*III Gaudeamus oli 1967. aastal taas Tartus, üldjuht oli Helju Mikkel ja peolisi 3200.
* IV Gaudeamus 1968 oli [[Vilnius]]es, osalisi 3000. Eesti rahvatantsijate juht-lavastaja oli [[Salme Valgemäe]].
*IV Gaudeamus 1968 oli [[Vilnius]]es, osalisi 3000. Eesti rahvatantsijate juht-lavastaja oli [[Salme Valgemäe]].
* V Gaudeamus 3000 osavõtjaga toimus Riias ja [[Ogre]]s 9.–11. juulil 1971. aastal. Eesti-poolne üldjuht oli [[Henn Tiivel]].
*V Gaudeamus 3000 osavõtjaga toimus Riias ja [[Ogre]]s 9.–11. juulil 1971. aastal. Eesti-poolne üldjuht oli [[Henn Tiivel]].
* VI Gaudeamus leidis aset 6.–7. juulil 1974 Tartus ja [[Põlva]]s, osalejaid oli 4500.
*VI Gaudeamus leidis aset 6.–7. juulil 1974 Tartus ja [[Põlva]]s, osalejaid oli 4500.
* VII Gaudeamus toimus 7.–9. juulil 1978 Vilniuses, Eesti üldjuht oli Henn Tiivel ning osavõtjaid juba 6000.
*VII Gaudeamus toimus 7.–9. juulil 1978 Vilniuses, Eesti üldjuht oli Henn Tiivel ning osavõtjaid juba 6000.
* VIII Gaudeamus oli 10.–12. juulil 1981 Riias ja Ogres. Osalejaid tuli veelgi rohkem: 6500.
*VIII Gaudeamus oli 10.–12. juulil 1981 Riias ja Ogres. Osalejaid tuli veelgi rohkem: 6500.
* IX Gaudeamus oli 7.–8. juulil [[Tallinn]]as, taidlejaid 6000. Kontserte anti Tartus, [[Kohtla-Järve]]l ja [[Pärnu]]s. Üldjuht [[Mait Agu]].
*IX Gaudeamus oli 7.–8. juulil [[Tallinn]]as, taidlejaid 6000. Kontserte anti Tartus, [[Kohtla-Järve]]l ja [[Pärnu]]s. Üldjuht [[Mait Agu]].
* X Gaudeamus Vilniuses langes Baltimaade ärkamisajale, seetõttu tuli ka osalus rekordarvuline: 7000 inimest. Rahvusliku vaimustuse ajel kasutati nõukogude ajal keelatud rahvusvärvides sümboolikat ja kanti rahvuslippe. Kui eestlased eksponeerisid julgelt oma rahvuslippe, siis leedukatele ja lätlastele oli see esimene avalik üritus, kus oma lippudega edukalt välja tuldi.<ref>[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/gaudeamus-vilniuses-kas-laulva-revolutsiooni-unustatud-peatukk?id=69282797 "Gaudeamus Vilniuses – kas laulva revolutsiooni unustatud peatükk?"] Maaleht, 5. juuli 2014</ref>
*X Gaudeamus Vilniuses langes Baltimaade ärkamisajale, seetõttu tuli ka osalus rekordarvuline: 7000 inimest. Rahvusliku vaimustuse ajel kasutati nõukogude ajal keelatud rahvusvärvides sümboolikat ja kanti rahvuslippe. Kui eestlased eksponeerisid julgelt oma rahvuslippe, siis leedulastele ja lätlastele oli see esimene avalik üritus, kus tuldi oma lippudega edukalt välja.<ref>[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/elu/gaudeamus-vilniuses-kas-laulva-revolutsiooni-unustatud-peatukk?id=69282797 "Gaudeamus Vilniuses – kas laulva revolutsiooni unustatud peatükk?"] Maaleht, 5. juuli 2014</ref>
* XI Gaudeamus toimus 27.–30. juulil 1991 Lätis Ogres, kontserte anti ka [[Liepāja]]s ning [[Cēsis]]es. Kokku tuli 4500 osalejat.
*XI Gaudeamus toimus 27.–30. juulil 1991 Lätis Ogres, kontserte anti ka [[Liepāja]]s ning [[Cēsis]]es. Kokku tuli 4500 osalejat.
* XII Gaudeamus jõudis taas Tartusse, kus toimus 8.–9. juulil 1995 [[Tähtvere]] [[Tartu laululava|uuel laululaval]] ja peoplatsil. Peojuht oli [[Enn Madi]].<ref>[http://www.europeade.ee/arhiiv/tantsuajalugu.htm Eesti rahvatantsu ajaloo kronoloogia]</ref>
*XII Gaudeamus jõudis taas Tartusse, kus toimus 8.–9. juulil 1995 [[Tähtvere]] [[Tartu laululava|uuel laululaval]] ja peoplatsil. Peojuht oli [[Enn Madi]].<ref>[http://www.europeade.ee/arhiiv/tantsuajalugu.htm Eesti rahvatantsu ajaloo kronoloogia]</ref>
* XIII Gaudeamus toimus 1999 Vilniuses.
*XIII Gaudeamus toimus 1999 Vilniuses.
* XIV Gaudeamus oli 9.–11. juulil 2004 Riias. 4246 osalejast tuli 2214 Leedust, 1008 Eestist ja 1024 Lätist. Osales 78 koori, 23 tantsurühma, 12 puhkpilliorkestrit ja 13 folkloorirühma. Peojuht oli [[Janis Silins]], kooride peadirigent [[Juris Klavins]], peatantsujuht [[Rolands Jurasevskis]] ja puhkpilliorkestrite peadirigent [[Maris Martinsons]].
*XIV Gaudeamus oli 9.–11. juulil 2004 Riias. 4246 osalejast tuli 2214 Leedust, 1008 Eestist ja 1024 Lätist. Osales 78 koori, 23 tantsurühma, 12 puhkpilliorkestrit ja 13 folkloorirühma. Peojuht oli [[Janis Silins]], kooride peadirigent [[Juris Klavins]], peatantsujuht [[Rolands Jurasevskis]] ja puhkpilliorkestrite peadirigent [[Maris Martinsons]].
* XV Gaudeamus peeti juubelipeona 30. juunist 2.juulini 2006 Tartus, osales 6000 esinejat ning üle 7000 pealtvaataja.<ref>[http://www.gaudeamus.ee/2011/ajalugu/ Ajalugu] Gaudeamus 2011 kodulehel</ref>
*XV Gaudeamus peeti juubelipeona 30. juunist 2. juulini 2006 Tartus, osales 6000 esinejat ning üle 7000 pealtvaataja.<ref>[http://www.gaudeamus.ee/2011/ajalugu/ Ajalugu] Gaudeamus 2011 kodulehel</ref>
* XVI Gaudeamus toimus 24.-26. juunil 2011 Leedus.<ref>http://www.gaudeamus.ee/2011/2010/06/02/xvi-gaudeamus-toimub-24-26-juunil-2011-leedus/</ref>
*XVI Gaudeamus toimus 24.-26. juunil 2011 Leedus.<ref>http://www.gaudeamus.ee/2011/2010/06/02/xvi-gaudeamus-toimub-24-26-juunil-2011-leedus/</ref>
* XVII Gaudeamus toimus 26.–29. juunil Lätis [[Daugavpils]]is.<ref>[http://www.gaudeamus.ee/ XVII Gaudeamuse eestikeelne koduleht]</ref>. Eestist osales ligi 800 lauljat, tantsijat ja pillimängijat 26-st üliõpilaskollektiivist ning kokku oli osalejaid ligi 4600. Eesti rahvusprogramm kandis nime "Pulmamäng". Selle üldjuht oli [[Janne Fridolin]], tantsurühmasid juhendas [[Aveli Asber]] ja orkestreid [[Tarmo Kivisilla]].<ref>[http://www.gaudeamus.ee/Gaudeamus_labi_ajaloo_67.htm Gaudeamus läbi ajaloo]</ref>
*XVII Gaudeamus toimus 26.–29. juunil 2014 Lätis [[Daugavpils]]is.<ref>[http://www.gaudeamus.ee/ XVII Gaudeamuse eestikeelne koduleht]</ref>. Eestist osales ligi 800 lauljat, tantsijat ja pillimängijat 26-st üliõpilaskollektiivist ning kokku oli osalejaid ligi 4600. Eesti rahvusprogramm kandis nime "Pulmamäng". Selle üldjuht oli [[Janne Fridolin]], tantsurühmasid juhendas [[Aveli Asber]] ja orkestreid [[Tarmo Kivisilla]].<ref>[http://www.gaudeamus.ee/Gaudeamus_labi_ajaloo_67.htm Gaudeamus läbi ajaloo]</ref>


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 30. jaanuar 2016, kell 12:36

Eestlased 2014. aasta Gaudeamusel Daugavpilsis.
Gaudeamuse rongkäik (2014).
Gaudeamuse avamine 2014. aastal.

Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus on Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupidu, mis toimub vaheldumisi Eestis, Lätis ja Leedus.

Ajalugu

  • I Gaudeamus toimus 1956. aastal Tartus Toomeorus 7.–8. juulil Richard Ritsingu ja Helju Mikkeli algatusel, osales üle 2200 laulja, tantsija ja pillimängija.
  • II Gaudeamus toimus 5.–7. juulini 1958 Riias ja Siguldas, osalejaid oli 3000 ja Eesti koondrühma juhtis Helju Mikkel.
  • III Gaudeamus oli 1967. aastal taas Tartus, üldjuht oli Helju Mikkel ja peolisi 3200.
  • IV Gaudeamus 1968 oli Vilniuses, osalisi 3000. Eesti rahvatantsijate juht-lavastaja oli Salme Valgemäe.
  • V Gaudeamus 3000 osavõtjaga toimus Riias ja Ogres 9.–11. juulil 1971. aastal. Eesti-poolne üldjuht oli Henn Tiivel.
  • VI Gaudeamus leidis aset 6.–7. juulil 1974 Tartus ja Põlvas, osalejaid oli 4500.
  • VII Gaudeamus toimus 7.–9. juulil 1978 Vilniuses, Eesti üldjuht oli Henn Tiivel ning osavõtjaid juba 6000.
  • VIII Gaudeamus oli 10.–12. juulil 1981 Riias ja Ogres. Osalejaid tuli veelgi rohkem: 6500.
  • IX Gaudeamus oli 7.–8. juulil Tallinnas, taidlejaid 6000. Kontserte anti Tartus, Kohtla-Järvel ja Pärnus. Üldjuht Mait Agu.
  • X Gaudeamus Vilniuses langes Baltimaade ärkamisajale, seetõttu tuli ka osalus rekordarvuline: 7000 inimest. Rahvusliku vaimustuse ajel kasutati nõukogude ajal keelatud rahvusvärvides sümboolikat ja kanti rahvuslippe. Kui eestlased eksponeerisid julgelt oma rahvuslippe, siis leedulastele ja lätlastele oli see esimene avalik üritus, kus tuldi oma lippudega edukalt välja.[1]
  • XI Gaudeamus toimus 27.–30. juulil 1991 Lätis Ogres, kontserte anti ka Liepājas ning Cēsises. Kokku tuli 4500 osalejat.
  • XII Gaudeamus jõudis taas Tartusse, kus toimus 8.–9. juulil 1995 Tähtvere uuel laululaval ja peoplatsil. Peojuht oli Enn Madi.[2]
  • XIII Gaudeamus toimus 1999 Vilniuses.
  • XIV Gaudeamus oli 9.–11. juulil 2004 Riias. 4246 osalejast tuli 2214 Leedust, 1008 Eestist ja 1024 Lätist. Osales 78 koori, 23 tantsurühma, 12 puhkpilliorkestrit ja 13 folkloorirühma. Peojuht oli Janis Silins, kooride peadirigent Juris Klavins, peatantsujuht Rolands Jurasevskis ja puhkpilliorkestrite peadirigent Maris Martinsons.
  • XV Gaudeamus peeti juubelipeona 30. juunist 2. juulini 2006 Tartus, osales 6000 esinejat ning üle 7000 pealtvaataja.[3]
  • XVI Gaudeamus toimus 24.-26. juunil 2011 Leedus.[4]
  • XVII Gaudeamus toimus 26.–29. juunil 2014 Lätis Daugavpilsis.[5]. Eestist osales ligi 800 lauljat, tantsijat ja pillimängijat 26-st üliõpilaskollektiivist ning kokku oli osalejaid ligi 4600. Eesti rahvusprogramm kandis nime "Pulmamäng". Selle üldjuht oli Janne Fridolin, tantsurühmasid juhendas Aveli Asber ja orkestreid Tarmo Kivisilla.[6]

Viited

  1. ↑ "Gaudeamus Vilniuses – kas laulva revolutsiooni unustatud peatükk?" Maaleht, 5. juuli 2014
  2. ↑ Eesti rahvatantsu ajaloo kronoloogia
  3. ↑ Ajalugu Gaudeamus 2011 kodulehel
  4. ↑ http://www.gaudeamus.ee/2011/2010/06/02/xvi-gaudeamus-toimub-24-26-juunil-2011-leedus/
  5. ↑ XVII Gaudeamuse eestikeelne koduleht
  6. ↑ Gaudeamus läbi ajaloo

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Üliõpilaste_laulu-_ja_tantsupidu_Gaudeamus&oldid=4360378"