Klibu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Siim (arutelu | kaastöö)
P kat
Siim (arutelu | kaastöö)
P uus def. loodan, et seekord õige
1. rida: 1. rida:
''Vajab toimetamist''
''Vajab toimetamist''


'''Klibu''' on [[veeris]], mille läbimõõt on erinevail andmeil 2...65 või 4...75 millimeetrit.
'''Klibu''' on lapik [[Kivimid|kivi]], mille [[läbimõõt]] on 10...100 [[Millimeeter|mm]].


== Kliburannik ==
== Kliburannik ==
21. rida: 21. rida:


Mõned linnud, näiteks [[pingviin]]id ehitavad oma pesa klibust.
Mõned linnud, näiteks [[pingviin]]id ehitavad oma pesa klibust.

==Vaata ka==
*[[Rähk]]
*[[Veeris]]


== Välislingid==
== Välislingid==
27. rida: 31. rida:
*[http://www.loodus.ee/arne/market/eestimaa/103.html Pilt, Kliburand]
*[http://www.loodus.ee/arne/market/eestimaa/103.html Pilt, Kliburand]
*[http://www.loodus.ee/arne/market/eestimaa/104.html Pilt, Klibu Saarema pangal]
*[http://www.loodus.ee/arne/market/eestimaa/104.html Pilt, Klibu Saarema pangal]



{{täienda}}
{{täienda}}

Redaktsioon: 16. oktoober 2004, kell 14:22

Vajab toimetamist

Klibu on lapik kivi, mille läbimõõt on 10...100 mm.

Kliburannik

Kliburannik esineb tavaliselt pankrannikute või paerannikute läheduses. Klibu ka lubjakiviveeris on seal lapik ja suhteliselt vähe kulunud.

Sellised Eesti kliburannukud on Pakri neem, Püssina rannik Muhus, Nisase pangal Saaremaal.

Seal, kus kliburannikute materjal on pärit pinnakattekihtidest, näiteks liustikujõgede kruusast ja moreenist, on ka rannavallide koostismaterjaliks kruus ja veeristik. Osa kruusaranniku materjali võivad lained tuua ka rannikunõlvalt. Kliburanniku püsivad rannavallid ulatuvad meil keskmisest veepiirist kuni 1.5 m kõrguseni.

Kliburannikul on sisemaa suunas täheldatav kuhjatava kivimmaterjali jämedamateralisemaks muutumine. See on tingitud asjaoludest, et rannajoonest kõige kaugemale ja kõrgemale kuhjatakse materjali suurimate tormide ajuveega.

Üldiselt ei ole kliburannikud Eestis eriti ulatuslikult levinud.

Taimed

Klibuvallide sisemaa-poolses kõrgemas osas võib ulatuslikel klibualadel esineda mitmesuguseid taimekooslusi. Kinnistunud vanadel kliburannikutel võib rohumaakoosluste seas esineda nõmme- ja võserikekooslusi, kõige vanematel aladel mõnikord isegi samblike või sammaltaimede valitsemisega kooslusi.

Linnud

Mõned linnud, näiteks pingviinid ehitavad oma pesa klibust.

Vaata ka

Välislingid