Vappepitaaf: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 27. jaanuar 2016, kell 12:59

Vappepitaaf ehk surnusilt on üksikisiku mälestuseks kirikusse üles seatud mälestusmärk.

Vappepitaafi kanti matuserongkäigus sarga ees ning riputati kadunukese haua vahetusse lähedusse kiriku seinale. Aadlike vappepitaaf koosnes suguvõsa vapi pildiga vapikilbist, mille all paiknes tekstitahvel kadunukese elulooliste andmetega. Vapikilpi ümbritses rikkaliku taimornamendiga kiivrikate, mille kohal kõrgus turvisekiiver aadlikrooni ja kiivriehisega.

Vappepitaafide kasutamise kõrgaeg oli 17. sajand. Vappepitaafide traditsioon hakkas hääbuma pärast kirikuisse matmise keelustamist 1772. aastal^[1].

Eestis on tänaseni säilinud alla 200 vappepitaafi, üle poole neist asuvad Tallinna Toomkirikus.

Viited

↑ Mäeväli, Sulev ja Ene Tromp. 2013. Tallinna toomkiriku epitaafid. Die Wappenepitaphe der Tallinner Domkirche. Epitaphs of the Tallinn Cathedral. Teine trükk. Tallinn: EELS Tallinna Piiskoplik Toomkogudus. lk. 8. (ISBN 978-9985-68-285-2)

Allikad

Merike Kurisoo, Ars moriendi – suremise kunst, EKM, 2013

[1] Mäeväli, Sulev ja Ene Tromp. 2013. Tallinna toomkiriku epitaafid. Die Wappenepitaphe der Tallinner Domkirche. Epitaphs of the Tallinn Cathedral. Teine trükk. Tallinn: EELS Tallinna Piiskoplik Toomkogudus. lk. 8. (ISBN 978-9985-68-285-2)

[1]

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 Vappepitaafi kanti matuserongkäigus sarga ees ning riputati kadunukese haua vahetusse lähedusse kiriku seinale. Aadlike vappepitaaf koosnes suguvõsa vapi pildiga vapikilbist, mille all paiknes tekstitahvel kadunukese elulooliste andmetega. Vapikilpi ümbritses rikkaliku taimornamendiga kiivrikate, mille kohal kõrgus turvisekiiver aadlikrooni ja kiivriehisega.
-Vappepitaafide kasutamise kõrgaeg oli [[17. sajand]]. Vappepitaafide traditsioon hakkas hääbuma pärast kirikusse matmise keelustamist 1772. aastal<ref>Mäeväli, Sulev ja Ene Tromp. 2013. ''Tallinna toomkiriku epitaafid. Die Wappenepitaphe der Tallinner Domkirche. Epitaphs of the Tallinn Cathedral''. Teine trükk. Tallinn: EELS Tallinna Piiskoplik Toomkogudus. lk. 8. (ISBN 978-9985-68-285-2)</ref>.
+Vappepitaafide kasutamise kõrgaeg oli [[17. sajand]]. Vappepitaafide traditsioon hakkas hääbuma pärast kirikuisse matmise keelustamist 1772. aastal<ref>Mäeväli, Sulev ja Ene Tromp. 2013. ''Tallinna toomkiriku epitaafid. Die Wappenepitaphe der Tallinner Domkirche. Epitaphs of the Tallinn Cathedral''. Teine trükk. Tallinn: EELS Tallinna Piiskoplik Toomkogudus. lk. 8. (ISBN 978-9985-68-285-2)</ref>.
 Eestis on tänaseni säilinud alla 200 vappepitaafi, üle poole neist asuvad [[Tallinna Toomkirik]]us.