Ehmja mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
4. rida: | 4. rida: | ||
Mõisa keskus asus [[Ehmja]] külas. |
Mõisa keskus asus [[Ehmja]] külas. |
||
Keskajast pärinevat Ehmja mõisat (saksa k ''Echmes'') on esmamainitud 1529. aastal, mil ta kuulus Haapsalu toomhärrale Johhan Varnsbekele. |
|||
⚫ | |||
Mõnda kunagistest omanikest: |
|||
1600 + krahv Magnus Gabriel de la Gardie |
|||
1603 - mõis läänistati Engelbrecht von Tiesenhausenile eluaegseks lääniks. Tema surma järel pikendas Jacob De la Gardie lääni krahv täiendava pandiraha eest |
|||
1686 - Christoph Heinrich Kursell ja perekond |
|||
1768. - Friedrich Fromholdi p von Knorring |
|||
1783 - Friedrich Johanni p Wartmann |
|||
1821 - Wilhem Gustav von Essen |
|||
1837 - Charlotte von Ungern-Steinberg, Peter Ludwig Konstatin von Ungern-Sternbergi lesk. |
|||
Peter Ludwig Konstatin von Ungern-Sternberg oli ohvitser, majandustegelane, Hiiu-Kärdla kalevivabriku rajaja (vt *Hiiu-Kärdla Kalevivabriku Osaühisus).(14.08.1779 Kuuste – 23.09.1836 Harku). I A: Wilhelmine Charlotte von Strandmann; II A: Charlotte Helene Elisabeth von Below. Perekonnale kuulusid Suuremõisa, Võnnu, Jõesse, Ehmja, Keskvere, *Tagavere, Undla, Nõva, Alavere, Hüüru ja Harku mõisad. |
|||
1869 - Alexander von Hoyningen-Huene (1848– 1924), ornitoloog, ühtlasi Maalse mõisa omanik |
|||
Kahekorruseline hilisbarokne peahoone ehitati oletatavasti 18. sajandi lõpul. On arvatud, et selle massiivsete müüridega keldriruumid pärinevad keskajast. |
|||
⚫ | 1919. aastal mõis riigistati. Peahoone lagunes varemeteks 1960.-1970. aastatel. Ka kõik kõrvalhooned on tänapäevaks hävinud või varemeis. Ainsana on säilinud ja osaliselt ümber ehitatud viinavabrikuhoone 19. sajandi teisest poolest.<ref>[http://www.mois.ee/laane/ehmja.shtml Ehmja mõisast Eesti mõisaportaalis] (vaadatud 9. jaanuaril 2015)</ref> |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}}2. [http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=3063 EHA fondiloend Ungern-Sternbergi andmetega] |
|||
{{viited}} |
|||
3. [http://ajapaik.ee/photo/12872/ehmja-mois-moisahoone-jarve-poolt/ Ehmja mõisa pildid ca aastast 1890 Ajapaiga lehel] |
|||
[[Kategooria:Läänemaa mõisad]] |
[[Kategooria:Läänemaa mõisad]] |
||
[[Kategooria:Martna vald]] |
[[Kategooria:Martna vald]] |
Redaktsioon: 17. jaanuar 2016, kell 17:50
Ehmja mõis (saksa k Echmes) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Lääne maakonna Martna valla territooriumile.
Mõisa keskus asus Ehmja külas.
Keskajast pärinevat Ehmja mõisat (saksa k Echmes) on esmamainitud 1529. aastal, mil ta kuulus Haapsalu toomhärrale Johhan Varnsbekele.
Mõnda kunagistest omanikest:
1600 + krahv Magnus Gabriel de la Gardie
1603 - mõis läänistati Engelbrecht von Tiesenhausenile eluaegseks lääniks. Tema surma järel pikendas Jacob De la Gardie lääni krahv täiendava pandiraha eest
1686 - Christoph Heinrich Kursell ja perekond
1768. - Friedrich Fromholdi p von Knorring
1783 - Friedrich Johanni p Wartmann
1821 - Wilhem Gustav von Essen
1837 - Charlotte von Ungern-Steinberg, Peter Ludwig Konstatin von Ungern-Sternbergi lesk.
Peter Ludwig Konstatin von Ungern-Sternberg oli ohvitser, majandustegelane, Hiiu-Kärdla kalevivabriku rajaja (vt *Hiiu-Kärdla Kalevivabriku Osaühisus).(14.08.1779 Kuuste – 23.09.1836 Harku). I A: Wilhelmine Charlotte von Strandmann; II A: Charlotte Helene Elisabeth von Below. Perekonnale kuulusid Suuremõisa, Võnnu, Jõesse, Ehmja, Keskvere, *Tagavere, Undla, Nõva, Alavere, Hüüru ja Harku mõisad.
1869 - Alexander von Hoyningen-Huene (1848– 1924), ornitoloog, ühtlasi Maalse mõisa omanik
Kahekorruseline hilisbarokne peahoone ehitati oletatavasti 18. sajandi lõpul. On arvatud, et selle massiivsete müüridega keldriruumid pärinevad keskajast.
1919. aastal mõis riigistati. Peahoone lagunes varemeteks 1960.-1970. aastatel. Ka kõik kõrvalhooned on tänapäevaks hävinud või varemeis. Ainsana on säilinud ja osaliselt ümber ehitatud viinavabrikuhoone 19. sajandi teisest poolest.[1]
Viited
- ↑ Ehmja mõisast Eesti mõisaportaalis (vaadatud 9. jaanuaril 2015)