Tõnisepäev: erinevus redaktsioonide vahel
P Parandasin keelevea: asendasin "peale" sõnaga "pärast" |
|||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Tõnisepäev on nime saanud [[katoliiklus]]e aegadel [[Antonios Suur]]e [[mälestuspäev]]a järgi, mida [[katoliku kirik]] 17. jaanuaril tähistab. |
Tõnisepäev on nime saanud [[katoliiklus]]e aegadel [[Antonios Suur]]e [[mälestuspäev]]a järgi, mida [[katoliku kirik]] 17. jaanuaril tähistab. |
||
Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud [[ketramine|kedrata]]: siis [[siga|sead]] ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka [[kalavõrk]]u ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi |
Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud [[ketramine|kedrata]]: siis [[siga|sead]] ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka [[kalavõrk]]u ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi pärast talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli [[seapea]] (või [[seakõrvad]]): siis pidid sead sigima. |
||
Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale [[25. juuni]]st [[30. juuli]]ni ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega. |
Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale [[25. juuni]]st [[30. juuli]]ni ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega. |
||
Redaktsioon: 17. jaanuar 2016, kell 12:08
Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril (aeg on nihkunud koos Gregoriuse kalendri kasutuselevõtuga 1918).
Tõnisepäev on nime saanud katoliikluse aegadel Antonios Suure mälestuspäeva järgi, mida katoliku kirik 17. jaanuaril tähistab.
Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnisepäeval loomatoidust pool alles olema. Tõnisepäeval ei tohtinud kedrata: siis sead ei sigi ja lambad hakkavad "ümber käima". Ka kalavõrku ei tohtinud kududa ega parandada. Tõnisepäeval tuli treppi pesta, siis pidi pärast talve rikkus majja tulema. Tõnisepäeva söögiks oli seapea (või seakõrvad): siis pidid sead sigima.
Tõnisepäeva ilma järgi ennustati suvist heinaaega: tõnisepäeval kellaaeg 9-st 15-ni vastab suvel ajale 25. juunist 30. juulini ehk 1 tund tõnisepäeval tähendab 5 päeva heinaaega.