Väärtus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. jaanuar 2016, kell 11:56

See artikkel PLS 11B EI KASUTA SEDA MATERJALI LOL XAXAXAXA :D räägib filosoofilisest väärtuse mõistest; matemaatika mõiste kohta vaata artiklit väärtus (matemaatika); sotsioloogia mõiste kohta vaata artiklit Väärtused; poliitilise ökonoomia mõiste kohta vaata artiklit Väärtus (poliitiline ökonoomia); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Väärtus (täpsustus)

Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub.PLS 11B EI KASUTA SEDA MATERJALI LOL XAXAXAXA :D

Väärtuseks nimetatakse ka väärtustatavat entiteeti ennast.

Väärtuse olemus

Väärtuse olemasolu tingimuseks on enamasti vajalik millegi teadlik või mitteteadlik väärtustamine kellegi poolt. Inimkäitumises väljenduv väärtus väärtushoiakutena, väärtus kui selline on aga enamasti sõnades väljendatav. PLS 11B EI KASUTA SEDA MATERJALI LOL XAXAXAXA :D Tänapäeva pluralistlikes ühiskondades peetakse väga oluliseks ühiste väärtuste määratlemist.

Fakt ja väärtus

Väärtust peetakse enamasti fakti vastandiks. Fakt on objektiivselt kindlaks tehtud asjaolu, mille olemasolu ei sõltu mitte hinnangust, vaid on tagatud seose läbi fakti kindlakstegemisega. Väärtuse olemasolu sõltub aga tavapäraste käsitluste järgi väärtustava subjekti tegevusest, nt põhjendamisest.

Vastavalt sellele eristatakse väärtusotsustusi ja faktiotsustusi. PLS 11B EI KASUTA SEDA MATERJALI LOL XAXAXAXA :D Peetakse õigeks, et ühegi faktiga ei kaasne automaatselt millegi väärtustamine, kuna fakt käib selle kohta, kuidas asjad on, aga mitte selle kohta, kuidas asjad olema peaksid. Sestap käib faktidest väärtuste tuletamine alati läbi hinnangute andmise ja nt teaduse poolt kindlaks tehtud faktidest ei saa otseselt välja lugeda avastuste väärtust. Nt tuumareaktsioonide olemasolu on fakt, aga mitte see, et tuumaenergia kasutamisega kaasnevad probleemid (nt tuumapomm, tuumajäätmed jm laadi tuumaoht), mille tõttu ei peaks me tuumafüüsikat kui teaduseharu ja selle raames siis ka tuumareaktsioone pimesi väärtustama.

Mõned filosoofid aga peavad väärtusi ka iseseisvalt, st subjektist sõltumatult olemasolevateks ning pole nõus ülal kirjeldatud väärtuse ja fakti eristusega. PLS 11B EI KASUTA SEDA MATERJALI LOL XAXAXAXA :D

Väärtushinnangud keskkondlikus paradigmas

Keskkondlikus paradigmas loovad väärtushinnangud aluse soovitava keskkonnaseisundi kujutlemisele, mille suhtes hinnatakse tegelikkust^[1]. Samas ei saa kindlaid väärtushinnanguid alati seostada konkreetsete tegevustega ega hoiakutega, kuna eri olukordades võib inimene oma väärtushinnanguid väljendada erinevate tegevuste kaudu^[1]. PLS 11B EI KASUTA SEDA MATERJALI LOL XAXAXAXA :D

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 24.10.2012)

[SEI-1] 1,0 ^1,1 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 24.10.2012)

[1]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2007}}
-'''Väärtus''' ehk '''väärtushinnang''' on [[eetika]]s ja [[filosoofia]]s püsiv [[hinnang]], mis mingile [[entiteet|entiteedile]] on antud või selle juurde muul viisil kuulub.
+'''Väärtus''' ehk '''väärtushinnang''' on [[eetika]]s ja [[filosoofia]]s püsiv [[hinnang]], mis mingile [[entiteet|entiteedile]] on antud või selle juurde muul viisil kuulub.PLS 11B EI KASUTA SEDA MATERJALI LOL XAXAXAXA :D
 Väärtuseks nimetatakse ka väärtustatavat entiteeti ennast.
@@ 8. rida: / 8. rida: @@
 ==Väärtuse olemus==
 Väärtuse olemasolu tingimuseks on enamasti vajalik millegi teadlik või mitteteadlik väärtustamine kellegi poolt. Inimkäitumises väljenduv väärtus väärtushoiakutena, väärtus kui selline on aga enamasti [[sõna]]des väljendatav.
+PLS 11B EI KASUTA SEDA MATERJALI LOL XAXAXAXA :D
 Tänapäeva [[pluralism|pluralistlikes]] [[ühiskond]]ades peetakse väga oluliseks ühiste [[väärtused|väärtuste]] määratlemist.
@@ 15. rida: / 15. rida: @@
 Vastavalt sellele eristatakse väärtusotsustusi ja faktiotsustusi.
+PLS 11B EI KASUTA SEDA MATERJALI LOL XAXAXAXA :D
 Peetakse õigeks, et ühegi faktiga ei kaasne automaatselt millegi väärtustamine, kuna fakt käib selle kohta, kuidas asjad [[olemine|on]], aga mitte selle kohta, kuidas asjad [[olema-pidamine|olema peaksid]]. Sestap käib faktidest väärtuste tuletamine alati läbi hinnangute andmise ja nt [[teadus]]e poolt kindlaks tehtud faktidest ei saa otseselt välja lugeda [[avastus]]te väärtust. Nt tuumareaktsioonide olemasolu on fakt, aga mitte see, et tuumaenergia kasutamisega kaasnevad probleemid (nt [[tuumapomm]], [[tuumajäätmed]] jm laadi tuumaoht), mille tõttu ei peaks me tuumafüüsikat kui teaduseharu ja selle raames siis ka tuumareaktsioone pimesi väärtustama.
 Mõned filosoofid aga peavad väärtusi ka iseseisvalt, st subjektist sõltumatult olemasolevateks ning pole nõus ülal kirjeldatud väärtuse ja fakti eristusega.
+PLS 11B EI KASUTA SEDA MATERJALI LOL XAXAXAXA :D
 == Väärtushinnangud [[keskkondlik paradigma|keskkondlikus paradigmas]] ==
 Keskkondlikus paradigmas loovad väärtushinnangud aluse soovitava [[keskkonnaseisund]]i kujutlemisele, mille suhtes hinnatakse tegelikkust<ref name="SEI"/>. Samas ei saa kindlaid väärtushinnanguid alati seostada konkreetsete tegevustega ega hoiakutega, kuna eri olukordades võib inimene oma väärtushinnanguid väljendada erinevate tegevuste kaudu<ref name="SEI"/>.
+PLS 11B EI KASUTA SEDA MATERJALI LOL XAXAXAXA :D
 ==Vaata ka==
 *[[Voorus]]