Jõgi-kõõlusleht: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P Tühistati kasutaja 90.191.106.212 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Epp. |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{Taksonitabel |
{{Taksonitabel |
||
| nimi = Jõgi- |
| nimi = Jõgi-kõõlusleht |
||
| värvus = taimed |
| värvus = taimed |
||
| seisund = |
| seisund = |
Redaktsioon: 13. jaanuar 2016, kell 23:14
Jõgi-kõõlusleht | |
---|---|
Jõgi-kõõluslehe lehed, õied ja viljad | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Üheidulehelised Liliopsida |
Selts |
Konnarohulaadsed Alismatales |
Sugukond |
Konnarohulised Alismataceae |
Perekond |
Kõõlusleht Sagittaria |
Liik |
Jõgi-kõõlusleht |
Binaarne nimetus | |
Sagittaria sagittifolia |
Jõgi-kõõlusleht (Sagittaria sagittifolia L.) on konnarohuliste sugukonda kõõluslehe perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Rahvapärased nimetused
Jõgi-kõõluslehe rahvapärased nimetused on kooreleht, konnalusikas, noolelill, ressahain ja veeuba.
Levila ja kasvukoht
Jõgi-kõõlusleht kasvab Euraasia parasvöötme soodes kuni 500 m kõrgusel merepinnast, samuti Põhja-Ameerikas. Eesti mandriosas on taim tavaline, aga saartel väga harv.
Ta eelistab kasvada lubja- ja toitainerikastes vetes. Kõige paremini sobib talle seisva või vähemalt väga aeglaselt voolava veega kasvukoht.
Kirjeldus
Taim kasvab 10–50 cm sügavuses vees nii, et osa taimest jääb alati veest välja. Taimel võib leida nii veepealseid kui ka veesiseseid lehti. Lehed on väga erineva kujuga. Veepealsed lehed on tipust teravad ka alusel kahe hõlmaga. Lehelaba on 15–25 cm pikk ja 10–22 cm lai ning pikk leheroots hoiab seda kuni 45 cm kõrgusel vee kohal. Veesisesed lehed on kuni 80 cm pikad ja 2 cm laiad ning hõljuvad vee all nagu laiad lindid. Veepinnal ujuvad lehed on ovaalsed.
Valged õied sirutuvad kolmekandilise varre otsas vee kohale kolmekaupa männastes. Õisiku alumises otsas on väikesed puhasvalged emasõied. Nendest kõrgemal on pikema varre otsas isasõied, mis on 2–2,5 cm läbimõõduga, 3 väikese tupplehe ja 3 valge kroonlehega. Tolmukad on punased ja neid on palju. Taim õitseb juunist augustini. Viljastatud õites arenevad tiivulised ja terava tipuga pähklid, mis suudavad levida nii tuule abil kui vooluveekogude poolt kantuna (vesilevi).
Jõgi-kõõlusleht talvitub mugulates. Tõrukujulised sinised mugulad sisaldavad palju tärklist. Enne talve eralduvad mugulad emataimest ja kevadel kasvab igast mugulast uus taim. Seda nimetatakse vegetatiivseks paljunemiseks.
Kasutamine
Jõgi-kõõluslehe mugulad on ümmargused ja söödavad, sisaldavad palju tärklist. Hiinas nimetatakse jõgi-kõõluslehte "heatahtlikuks seeneks" ja selle mugul on uusaasta puhul söödav pidulik roog. See maitseb mahedalt, umbes nagu kartul, ainult krudiseb hamba all, isegi pärast keetmist.
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Jõgi-kõõlusleht |