Lumikate: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P +pilt |
97cm käib küll ajakirjandusest läbi, kuid ilmateenistus peab rekordiks 104cm Tallinnas. |
||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
* püsivaks lumikatteks, mis säilitatakse kogu talve jooksul või sulab osaliselt sulailma jooksul. |
* püsivaks lumikatteks, mis säilitatakse kogu talve jooksul või sulab osaliselt sulailma jooksul. |
||
[[Eesti]]s kõige paksem lumikate ( |
[[Eesti]]s kõige paksem lumikate (104cm) mõõdeti 1924. aastal Tallinnas <ref>http://www.ilmateenistus.ee/kliima/rekordid/lumi/</ref>, ka 68 cm mõõdeti 1968. aastal [[Jõhvi]]s.<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06189698 Tallinnas sündis detsembri lumerekord] uudised.err.ee, 31.12.2009</ref> |
||
==Viited== |
==Viited== |
||
Redaktsioon: 13. jaanuar 2016, kell 22:57
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Lumikate on lume kiht maapinnal, mis tekib lumesaju ja lumetormide tagajärjel.
Lumikattele on iseloomulik väike tihedus, mis aja jooksul kasvab eriti kevadel ja sulailmas. Uue lumikatte albeedo on 70-90%, vana osaliselt sulatud lumikatte albeedo on 30-40%.
Lumikate peegeldub tugevasti päikesekiirgust ja kaitseb mulda ülekülmumisest ning taliviljaorast kärbumist. Ta mõjub kliimale, pinnamoele, jõgede ja liustikke toitumisele, mullaprotsessidele, taimede ja loomade elule.
Lumikate jaotatakse:
- ajutiseks lumikatteks, mis sulab ära mitu tundi või päeva jooksul tekkimise pärast;
- püsivaks lumikatteks, mis säilitatakse kogu talve jooksul või sulab osaliselt sulailma jooksul.
Eestis kõige paksem lumikate (104cm) mõõdeti 1924. aastal Tallinnas [1], ka 68 cm mõõdeti 1968. aastal Jõhvis.[2]
Viited
- ↑ http://www.ilmateenistus.ee/kliima/rekordid/lumi/
- ↑ Tallinnas sündis detsembri lumerekord uudised.err.ee, 31.12.2009