Närv: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Närviks''' ([[ladina keel]]es ''nervus'') nimetatakse enamikul [[närvisüsteem]]iga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool [[kesknärvisüsteem]]i asuvat, [[närvikiud]]ude kimpudest koosnevat nööritaoliset moodustist. Närvide kaudu edastatakse [[närviimpulss]]e ühest [[elund]]ist teise.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 525:2004.</ref> Närv koosneb kahest närviümbrisest ([[epineurium]]ist ja [[perineurium]]ist) ja närvisisetoendist ([[endoneurium]]ist).
'''Närviks''' ([[ladina keel]]es ''nervus'') nimetatakse enamikul [[närvisüsteem]]iga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool [[kesknärvisüsteem]]i asuvat, [[närvikiud]]ude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist. Närvide kaudu edastatakse [[närviimpulss]]e ühest [[elund]]ist teise.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 525:2004.</ref> Närv koosneb kahest närviümbrisest ([[epineurium]]ist ja [[perineurium]]ist) ja närvisisetoendist ([[endoneurium]]ist).


[[Taimed]]el ei ole siiani närve tuvastatud, kuid neil toimivad rakkudevaheliste suhtlemisvahenditena spetsiaalsed signaalmolekulid.<ref>CAROL KAESUK YOON, [http://www.nytimes.com/1992/11/17/science/plants-found-to-send-nerve-like-messages.html Plants Found to Send Nerve-Like Messages], November 17, 1992, Veebiversioon (vaadatud 10.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
[[Taimed]]el ei ole siiani närve tuvastatud, kuid neil toimivad rakkudevaheliste suhtlemisvahenditena spetsiaalsed signaalmolekulid.<ref>CAROL KAESUK YOON, [http://www.nytimes.com/1992/11/17/science/plants-found-to-send-nerve-like-messages.html Plants Found to Send Nerve-Like Messages], November 17, 1992, Veebiversioon (vaadatud 10.04.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
8. rida: 8. rida:


== Liigitus ==
== Liigitus ==
=== Närvikiudude alusel ===
=== Närvikiudude järgi ===


Närvid jagatakse nende koosseisu kuuluvate närvikiudude alusel järgmisteks närvi liikideks<ref>[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 184, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>:
Närvid jagatakse nende koosseisu kuuluvate närvikiudude järgi järgmisteks närvi liikideks<ref>[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 184, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>:
*[[sensoorsed närvid]] ehk tundenärvid
*[[sensoorsed närvid]] ehk tundenärvid
*[[motoorsed närvid]] ehk liigutajad närvid
*[[motoorsed närvid]] ehk liigutajad närvid
*[[seganärvid]].
*[[seganärvid]].


=== Alguskoha alusel ===
=== Alguskoha järgi ===


Alguskoha alusel liigitatakse närvid [[kraniaalnärvid]]eks ja [[seljaajunärvid]]eks.
Alguskoha järgi liigitatakse närvid [[kraniaalnärvid]]eks ja [[seljaajunärvid]]eks.


Närvis võivad kulgeda nii aferentsed kui eferentsed närvikiud.
Närvis võivad kulgeda nii aferentsed kui ka eferentsed närvikiud.
Närvidega seostatakse loomadel (sh inimestel) mitmeid haiguslikke seisundeid, mis liigitatakse [[neuropaatia]]teks ehk piirdenärvisüsteemi haigestumuste rühmaks. Närvikasvajad võivad vohama hakata kõikjal piirdenärvisüsteemis; enamik neist on healoomulised (neurofibroom), kuid esineb ka pahaloomulisi [[kasvaja]]id.
Närvidega seostatakse loomadel (sh inimestel) mitmeid haiguslikke seisundeid, mis liigitatakse [[neuropaatia]]teks ehk piirdenärvisüsteemi haigestumuste rühmaks. Närvikasvajad võivad vohama hakata kõikjal piirdenärvisüsteemis; enamik neist on healoomulised (neurofibroom), kuid esineb ka pahaloomulisi [[kasvaja]]id.
36. rida: 36. rida:
* [[eesmised kõrvalestanärvid]] (''nn. auriculares anteriores'')
* [[eesmised kõrvalestanärvid]] (''nn. auriculares anteriores'')
* [[suur kõrvalestanärv]] (''n. auricularis magnus'')
* [[suur kõrvalestanärv]] (''n. auricularis magnus'')
* [[tagumised kõvalestanärvid]] (''nn. auriculares posteriores'')
* [[tagumised kõrvalestanärvid]] (''nn. auriculares posteriores'')
* [[kõrvalestaoimunärv]] (''n. auriculotemporalis'')
* [[kõrvalestaoimunärv]] (''n. auriculotemporalis'')
* [[kaenlanärv]] (''n. axillaris'')
* [[kaenlanärv]] (''n. axillaris'')

Redaktsioon: 12. jaanuar 2016, kell 23:57

Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist. Närvide kaudu edastatakse närviimpulsse ühest elundist teise.[1] Närv koosneb kahest närviümbrisest (epineuriumist ja perineuriumist) ja närvisisetoendist (endoneuriumist).

Taimedel ei ole siiani närve tuvastatud, kuid neil toimivad rakkudevaheliste suhtlemisvahenditena spetsiaalsed signaalmolekulid.[2]

Närvide areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Perifeersete närvide arengus, reparatsioonis ja tööshoidmises osalevad ka Schwanni rakud.[3]

Liigitus

Närvikiudude järgi

Närvid jagatakse nende koosseisu kuuluvate närvikiudude järgi järgmisteks närvi liikideks[4]:

Alguskoha järgi

Alguskoha järgi liigitatakse närvid kraniaalnärvideks ja seljaajunärvideks.

Närvis võivad kulgeda nii aferentsed kui ka eferentsed närvikiud.

Närvidega seostatakse loomadel (sh inimestel) mitmeid haiguslikke seisundeid, mis liigitatakse neuropaatiateks ehk piirdenärvisüsteemi haigestumuste rühmaks. Närvikasvajad võivad vohama hakata kõikjal piirdenärvisüsteemis; enamik neist on healoomulised (neurofibroom), kuid esineb ka pahaloomulisi kasvajaid.

Inimese närvid

Viited

  1. "Meditsiinisõnastik" 525:2004.
  2. CAROL KAESUK YOON, Plants Found to Send Nerve-Like Messages, November 17, 1992, Veebiversioon (vaadatud 10.04.2014) (inglise keeles)
  3. Simona Parrinello, Ilaria Napoli, Sara Ribeiro, Patrick Wingfield Digby, Marina Fedorova, David B. Parkinson, Robin D.S. Doddrell, Masanori Nakayama, Ralf H. Adams, Alison C. Lloyd, [EphB Signaling Directs Peripheral Nerve Regeneration through Sox2-Dependent Schwann Cell Sorting. Lühikokkuvõte.], DOI: http://dx.doi.org/10.1016/j.cell.2010.08.039, veebiversioon (vaadatud 1.06.2014) (inglise keeles)
  4. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 184, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

Välisallikad