Nganassaanid: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
PResümee puudub
PResümee puudub
==Keel==
 
Nganassaanid räägivad [[Uurali keeled|uurali keelkonna]] [[Samojeedi keeled|põhja-samojeedi]] alamrühma kuuluvat keelt. Põhja-samojeedi keelkonda kuuluvad ka [[neenetsi keel|neenetsite]], [[eenetsi keel|eenetsite]] ja [[sölkupi keel|sölkupite]] keeled. <ref>{{cite news|title=Ethnologue|accessdate=24. november 2012|url=http://www.ethnologue.com}}</ref> Nganassaanid räägivad kolmes murdes: lääne, vadejevi ja oko. Viimast räägivad [[dolgaanid]]ega koos elavad nganassaanid. Murded erinevad ainult häälduse poolest ja erinevat murret kõnelevad inimesed mõistavad teineteist. Nganassaanide keeles on tunda mõjutusi [[dolgaanide keel|dolgaanide]] ja [[evengi keel|evengi]] keelest. Esineb ka neenetsi keelest pärinevaid laensõnu. Rohkem on laene [[vene keel]]est, eriti poliitika, sotsiaalse elu, majanduse ja kultuuri vallas. Noored nganassaanid ei oska enam oma emakeeles suhelda, kuna koolis, meedias, kinos ja avalikus teeninduses puututakse pideval kokku vene keelega. Nganassaanidel puudub kirjakeel, kuid 1988. aastal koostati vene kirjatähtedega 41 tähega tähestik, kuid pole andmeid, kas seda reaalselt ka kasutati. <ref name="Red Book"/>
==Naabrid==
==Elupaik==
 
Territooriumi haldusjaotuselt elavad nganassaanid Taimõri Autonoomses Krasnojarski Krais, endise nimega Dolgaani- Neenetsi Rahvuslik Rajoon. Avama-nganassaanid asustavad [[Taimõri poolsaar]]e lääneosa Avama Rajooni [[Pyasina jõgi|Pyasina]], [[Dudypta jõgi|Dudypta]] ja [[Boganida jõgi|Boganida]] jõgede orge. Vadejevi murret kõnelevad nganassaanid elavad Taimõri poolsaare idaosas tundras Hatanga rajoonis [[Heta jõgi|Heta]] jõe, [[Taimõri järv]]e ja [[Hetanga laht|Hatanga]] lahe kaldal. Taimõri poolsaare põhja- ja keskosas valitseb [[jääkõrb]], lõuna poole jääb [[tundra]]. Suveperioodil tõuseb temperatuur maksimaalselt +13 °C ja talve keskmine temperatuur on külmem kui –30 °C. <ref name="Red Book"/>
==Populatsioon==
 
Andmeid rahvaarvu kohta on saadud enamjaolt rahvaloenduste käigus. Andmed ei pruugi tõesed olla, sest on teada, et 1959. aasta rahvaloendusel märgiti suur osa eenetseid nganassaanideks. Pole välistatud, et ka teistel rahvaloendustel on nganassaanide hulka märgitud teiste etniliste rühmade esindajaid.
 
1989. aastal elas Taimõri poolsaarel (862 km2km<sup>2</sup>) 55 000 elanikku, mida võib lugeda hõredalt asustatud alaks. Nganassaanid moodustavad kogu elanikkonnast väikese osa. Alles üsna hiljuti on hakanud inimesed tundrast küladesse ja linnadesse kolima. 2000. aastal märgiti populatsiooni suuruseks 855 nganassaani. <ref name="Red Book"/>
 
==Välimus==
 
Nganassaanid kuuluvad [[uurali rass]]i, kus on nii europiidseid kui ka mongoliidseid jooni, viimased domineerivad europiidsete üle. Vaatamata sellele, et nganassaanid on elanud isolatsioonis, on nad segunenud teiste rahvuste esindajatega, viimasel aja dolgaanide ja venelastega. Usundilt on nad [[šamanism|šamanistid]]. Nganassaanid on lühikest kasvu, kuni 160 sentimeetrit pikad. Kehaehituselt jässakad, laia näo ja kõrgete põsesarnadega. Nina on lame. Juukse- ja silmavärv on tume, kuid nahk on suhteliselt hele.<ref name="Red Book"/>
 
==Viited==
139 759

muudatust

Navigeerimismenüü