Wight: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 25. detsember 2015, kell 23:24

Wight on Inglismaa saar Suurbritannia saare lõunaranniku lähedal. Moodustab omaette tseremoniaalkrahvkonna ja tervikomavalitsuse.

Saar asub La Manche'i väinas, Suurbritannia saarest eraldab seda Solenti väin. Wighti pindala on 380 km². See kuulub Suurbritanniale ja on Inglismaa suurim saar Suurbritannia järel.

Saarel on kriitkünkaid kõrgusega kuni 240 meetrit.

Elanike arv on umbes 140 000 ja aastas külastab saart ligikaudu 2,6 miljonit inimest.^[1] Suuremad asulad on Newport, Ryde, Cowes, Shanklin, Ventnor ja Sandown.

Saarel toimub üks maailma suuremaid purjetamisüritusi Cowesi nädal (Cowes Week), mis sai alguse 1812. aastal Cowesi regatina. 1983. aastast korraldatakse Wightil ka küüslaugufestivali.

Ajalugu

Varajane ajalugu

Wighti saart on esmakordselt mainitud Ptolemaiose Geographias.

Hilisrauaajal hõivas Wighti saare keldi hõim durotriigid – sellele viitavad mündileiud, näiteks Lõuna-Wighti aare ja Shalfleeti aare.

Rooma ajaloolane Suetonius mainib, et kogu saare vallutas väejuht Vespasianus, kellest hiljem sai keiser. Vähemalt 5 Rooma villa jäänuseid on saarelt leitud, sealhulgas üks Gurnardi lähedalt, mis on veealune.

Rooma riigi lõpus sai saarest jüütide kuningriik, mida valitsesid kuningas Stuf ja tema järglased aastani 661, kui sellele tungis Mercia Wulfhere ja pööras rahva sunniviisiliselt kristlusse. Kui ta lahkus, pöördusid saarlased tagasi paganlusse.

Aastal 685 tungis saarele Wessexi Cædwalla ja sellest ajast tuleb lugeda saart Wessexi osaks. Vastupanu sissetungile juhtis kohalik kuningas Arwald ja pärast tema võitmist ja tapmist, Cædwalla nõudmisel, sai Wightist viimane Inglismaa osa, mis pöördus aastal 686 kristlusse. Pärast seda, kui Alfred Suur (valitses 871–899) tegi läänesaksi kuningatest kogu Inglismaa kuningad, sai saar Inglismaa osaks. Saar sai Hampshire'i shire osaks. Sellest ajast alates kannatas saar eriti viikingite rünnakute all. Alfred Suure laevastik võitis daane aastal 871 pärast seda kui nad olid "rüüstanud Devonit ja Wighti saart".

Keskaeg

Normanni vallutus lõi Wighti saare isanda ametikoha. Asutati Carisbrooke'i abiklooster ja Carisbrooke'i loss. Saar läks krooni täieliku kontrolli alla siis, kui viimane surev normanni isand, leedi Isabella de Fortibus, müüs selle aastal 1293 kuningas Edward I-le.

Aastal 1374 rüüstas ja põletas Kastiilia laevastik Fernando Sánchez de Tovari juhtimisel saare.

Seejärel nimetas saare isandad kuningas, lühikese katkestusega, kui Henry de Beauchamp krooniti aastal 1444 Wighti saare kuningaks, ja kuningas Henry VI osales isiklikult tseremoonial, pannes talle krooni pähe. Meessoost pärijate puudumise tõttu hääbus kuningatiitel Henry de Beauchamp surmaga aastal 1446.

Prantslased maandasid 21. juulil 1545 saarele sissetungiväe, mis löödi kohaliku miilitsa poolt kiiresti tagasi. Inglise laevad olid lahingus Prantsuse laevastikuga, ja see oli kaks päeva varem, 19. juulil, kui Mary Rose uppus.

Henry VIII, kes arendas Royal Navy ja selle põhibaasi Portsmouthis, kindlustas saare Yarmouthis, Cowes'is, East Cowes'is ja Sandownis. Palju hiljem, pärast Hispaania armaadat aastal 1588, Hispaania rünnakute oht säilis ja aastatel 1597–1602 ehitati Carisbrooke'i lossi väliskindlustused.

Kodusõda

Inglise kodusõja ajal põgenes kuningas Charles Wighti saarele, uskudes, et saab kuberner Robert Hammondi sümpaatia osaliseks. Hammond oli vapustatud ja vangistas kuninga Carisbrooke'i lossi. Charles kavatses alguses põgeneda Jerseyle, kuid eksis New Forestis ja jäi paadist maha.

Seitsmeaastane sõda

Osborne'i loss ja selle ümbrus on nüüd avalikkusele avatud.

Seitsmeaastase sõja ajal kasutati saart hüppelauana Briti vägede saatmisel retkedele Prantsuse ranniku vastu, nagu retk Rocheforti. 1759. aastal, seoses ähvardava prantslaste kavandatud sissetungiga, hoiti siin suurt väehulka, nii et nad said kiiresti liikuda mistahes sihtpunkti Lõuna-Inglismaa rannikul. Prantslased katkestasid oma sissetungi pärast Quiberoni lahe merelahingut. Hilisem Prantsuse sissetungi kava hõlmas randumist Wighti saarel.

Kuninganna Victoria

Kuninganna Victoria tegi Osborne'i lossi Wighti saarel oma suvekoduks paljudeks aastateks ja seetõttu sai sellest suur puhkekoht moekatele viktoriaanidele, sealhulgas Alfred Tennyson, Julia Margaret Cameron, Charles Dickens (kes kirjutas siin enamuse "David Copperfieldist"), samuti Prantsuse maalikunstnik Berthe Morisot ja Euroopa kuningakodade liikmed.

Tema valitsemisajal, aastal 1897, püstitati Marconi poolt Needles'i patareis, saare läänetipus maailma esimene raadiojaam.

Uuem ajalugu

Teise maailmasõja ajal pommitati saart sageli. Seoses Prantsusmaa lähedusega oli saarel ka arvukalt vaatlus- ja saatejaamu. See oli alguspunktiks ühele varajasele operatsiooni Pluto torujuhtmele kütuse juhtimiseks Normandia randumisalale.

Needles'i patareid kasutati "Black Arrow" ja "Black Knight" kosmoserakettide testimis- ja arenduskohana, mis lasti seejärel välja Woomeras Austraalias.

Wighti saare festival oli väga suur rokkfestival, mis leidis aset aastal 1970 Afton Downi lähedal, Lääne-Wightil, pärast kahte väiksemat kontserti aastatel 1968 ja 1969. 1970. aasta sõu oli märkimisväärne nii olles üks viimaseid Jimi Hendrixi avalikke esinemisi kui ka kohalviibinute arvu poolest, hinnanguliselt 600 000. Festival taaselustati aastal 2002 teises vormis ja on nüüd iga-aastane sündmus.

Majandus

Turism on Wighti üks peamisi majandusharusid, andes 24% saare kogusissetulekust ja tööd veerandile palgatöölistest.^[1]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Isle of Wight Weird & Wonderful Facts

[IOW_TURISM-1] 1,0 ^1,1 Isle of Wight Weird & Wonderful Facts

[1]

@@ 19. rida: / 19. rida: @@
 Wighti saart on esmakordselt mainitud [[Ptolemaios]]e ''[[Geographia (Ptolemaios)|Geographia]]s''.
-[[Hilisrauaaeg|Hilisrauaajal]] hõivas Wighti saare keldi hõim [[durotriigid]] - nagu näitavad mündileiud, näiteks Lõuna-Wighti aare ja Shalfleeti aare.
+[[Hilisrauaaeg|Hilisrauaajal]] hõivas Wighti saare keldi hõim [[durotriigid]] – sellele viitavad mündileiud, näiteks Lõuna-Wighti aare ja Shalfleeti aare.
 Rooma ajaloolane [[Suetonius]] mainib, et kogu saare vallutas väejuht [[Vespasianus]], kellest hiljem sai keiser. Vähemalt 5 [[Rooma villa]] jäänuseid on saarelt leitud, sealhulgas üks [[Gurnard (Wighti saar)|Gurnard]]i lähedalt, mis on veealune.
@@ 25. rida: / 25. rida: @@
 [[Rooma riik|Rooma riigi]] lõpus sai saarest [[Jüüdid|jüütide]] kuningriik, mida valitsesid kuningas [[Wighti saare kuningad|Stuf]] ja tema järglased aastani 661, kui sellele tungis [[Mercia]] [[Wulfhere (Mercia)|Wulfhere]] ja pööras rahva sunniviisiliselt kristlusse. Kui ta lahkus, pöördusid saarlased tagasi paganlusse.
-Aastal 685 tungis saarele [[Wessex]]i [[Cædwalla (Wessex)|Cædwalla]] ja sellest ajast tuleb lugeda saart Wessexi osaks. Vastupanu sissetungile juhtis kohalik kuningas [[Arwald]] ja pärast tema võitmist ja tapmist, Cædwalla nõudmisel, sai Wightist viimane Inglismaa osa, mis pöördus aastal 686 [[kristlus]]se. Pärast seda, kui [[Alfred Suur]] (valitses 871 - 899) tegi läänesaksi kuningatest kogu Inglismaa kuningad, sai saar Inglismaa osaks. Saar sai [[Hampshire]]'i ''[[shire]]'' osaks. Sellest ajast alates kannatas saar eriti [[viikingid|viikingite]] rünnakute all. Alfred Suure laevastik võitis [[Daanid (germaani hõim)|daane]] aastal 871 pärast seda kui nad olid "rüüstanud Devonit ja Wighti saart".
+Aastal 685 tungis saarele [[Wessex]]i [[Cædwalla (Wessex)|Cædwalla]] ja sellest ajast tuleb lugeda saart Wessexi osaks. Vastupanu sissetungile juhtis kohalik kuningas [[Arwald]] ja pärast tema võitmist ja tapmist, Cædwalla nõudmisel, sai Wightist viimane Inglismaa osa, mis pöördus aastal 686 [[kristlus]]se. Pärast seda, kui [[Alfred Suur]] (valitses 871–899) tegi läänesaksi kuningatest kogu Inglismaa kuningad, sai saar Inglismaa osaks. Saar sai [[Hampshire]]'i ''[[shire]]'' osaks. Sellest ajast alates kannatas saar eriti [[viikingid|viikingite]] rünnakute all. Alfred Suure laevastik võitis [[Daanid (germaani hõim)|daane]] aastal 871 pärast seda kui nad olid "rüüstanud Devonit ja Wighti saart".
 === Keskaeg ===
@@ 39. rida: / 39. rida: @@
 Prantslased maandasid 21. juulil 1545 saarele sissetungiväe, mis löödi kohaliku miilitsa poolt kiiresti tagasi. Inglise laevad olid lahingus Prantsuse laevastikuga, ja see oli kaks päeva varem, 19. juulil, kui ''[[Mary Rose]]'' uppus.
-[[Henry VIII]], kes arendas ''[[Royal Navy]]'' ja selle põhibaasi [[Portsmouth]]is, kindlustas saare [[Yarmouth (Wighti saar)|Yarmouth]]is, Cowes'is, East Cowes'is ja [[Sandown]]is. Palju hiljem, pärast [[Hispaania armaada]]t aastal 1588, Hispaania rünnakute oht säilis ja aastatel 1597 kuni 1602 ehitati Carisbrooke'i lossi väliskindlustused.
+[[Henry VIII]], kes arendas ''[[Royal Navy]]'' ja selle põhibaasi [[Portsmouth]]is, kindlustas saare [[Yarmouth (Wighti saar)|Yarmouth]]is, Cowes'is, East Cowes'is ja [[Sandown]]is. Palju hiljem, pärast [[Hispaania armaada]]t aastal 1588, Hispaania rünnakute oht säilis ja aastatel 1597–1602 ehitati Carisbrooke'i lossi väliskindlustused.
 === Kodusõda ===
@@ 47. rida: / 47. rida: @@
 === Seitsmeaastane sõda ===
-[[Pilt:Osborne-house1.jpg|thumb|[[Osborne'i loss]] ja selle ümbrus on nüüd avalikusele avatud.]]
+[[Pilt:Osborne-house1.jpg|thumb|[[Osborne'i loss]] ja selle ümbrus on nüüd avalikkusele avatud.]]
 [[Pilt:Berthe Morisot 002.jpg|thumb|[[Édouard Manet]] Wighti saarel, [[Berthe Morisot]]' 1875. aasta maal.]]
-[[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] ajal kasutati saart hüppelauana Briti vägede saatmisel retkedele Prantsuse ranniku vastu, nagu [[retk Rochefort'i]]. 1759. aastal, seoses [[Kavandatud Prantsuse sissetung Britanniasse (1759)|ähvardava prantslaste kavandatud sissetungiga]], hoiti siin suurt väehulka, nii et nad said kiiresti liikuda mistahes sihtpunkti [[Lõuna-Inglismaa]] rannikul. Prantslased katkestasid oma sissetungi pärast [[Quiberoni lahe merelahing]]ut. Hilisem Prantsuse sissetungi kava hõlmas randumist Wighti saarel.
+[[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] ajal kasutati saart hüppelauana Briti vägede saatmisel retkedele Prantsuse ranniku vastu, nagu [[retk Rocheforti]]. 1759. aastal, seoses [[Kavandatud Prantsuse sissetung Britanniasse (1759)|ähvardava prantslaste kavandatud sissetungiga]], hoiti siin suurt väehulka, nii et nad said kiiresti liikuda mistahes sihtpunkti [[Lõuna-Inglismaa]] rannikul. Prantslased katkestasid oma sissetungi pärast [[Quiberoni lahe merelahing]]ut. Hilisem Prantsuse sissetungi kava hõlmas randumist Wighti saarel.
 === Kuninganna Victoria ===
@@ 60. rida: / 60. rida: @@
 === Uuem ajalugu ===
-[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal pommitati saart sageli. Seoses Prantsusmaa lähedusega oli saarel ka arvukalt vaatlus- ja saatejaamu, ja see oli alguspunktiks ühele varajasele [[Operatsioon Pluto]] torujuhtmele kütuse juhtimiseks [[Operatsioon Neptun|Normandia randumisalale]].
+[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal pommitati saart sageli. Seoses Prantsusmaa lähedusega oli saarel ka arvukalt vaatlus- ja saatejaamu. See oli alguspunktiks ühele varajasele [[Operatsioon Pluto|operatsiooni Pluto]] torujuhtmele kütuse juhtimiseks [[Operatsioon Neptun|Normandia randumisalale]].
-[[Needles'i patarei]]d kasutati "[[Black Arrow]]" ja "[[Black Knight (rakett)|Black Knight]]" kosmoserakettide testimis- ja arenduskohana, mis lasti järgnevalt välja [[Woomera katseala|Woomera]],st [[Austraalia]]s.
+[[Needles'i patarei]]d kasutati "[[Black Arrow]]" ja "[[Black Knight (rakett)|Black Knight]]" kosmoserakettide testimis- ja arenduskohana, mis lasti seejärel välja [[Woomera katseala|Woomeras]] [[Austraalia]]s.
-[[Wighti saare festival]] oli väga suur [[Wighti saare festival|rockfestival]], mis leidis aset aastal 1970 [[Afton Down]]i lähedal, Lääne-Wightil, pärast kahte väiksemat kontserti aastatel 1968 ja 1969. 1970. aasta šõu oli märkimisväärne nii olles üks viimaseid [[Jimi Hendrix]]i avalikke esinemisi kui ka kohalviibinute arvu poolest, hinnanguliselt 600 000. Festival taaselustati aastal 2002 erinevas vormis ja on nüüd iga-aastane sündmus.
+[[Wighti saare festival]] oli väga suur [[Wighti saare festival|rokkfestival]], mis leidis aset aastal 1970 [[Afton Down]]i lähedal, Lääne-Wightil, pärast kahte väiksemat kontserti aastatel 1968 ja 1969. 1970. aasta sõu oli märkimisväärne nii olles üks viimaseid [[Jimi Hendrix]]i avalikke esinemisi kui ka kohalviibinute arvu poolest, hinnanguliselt 600 000. Festival taaselustati aastal 2002 teises vormis ja on nüüd iga-aastane sündmus.
 == Majandus ==