Johannes V (Saare-Lääne piiskop)

See artikkel räägib Saare-Lääne piiskopist; teiste Johannes V kohta vaata lehekülge Johannes V; Johann V kohta vaata lehekülge Johann V

---

Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.

Johannes V-e, Kuramaa piiskopina Johann IV, epitaaf

Tema vanemad olid Ludolf von Münchhausen ja Katharina von dem Busche ja ta sündis Hadenhausenis Mindeni lähedal.

Münchhausen oli Verdeni ja Saare-Lääne toomkapiitlite varahoidja (thesaurus või thesaurarius) ning Mindeni toomhärra. Arvatavasti 1540. aasta alguses valiti ta Kuramaa piiskopiks, esimest korda on teda allikates Kuramaa piiskopiks (elektiks) nimetatud sama aasta 10. mail. Paavst Paulus III kinnitas ta sama aasta 16. juulil, ehkki veel 26. jaanuaril 1541 on teda Liivimaal mainitud Kuramaa ametisse kinnitatud elektina (electus et confirmatus), mitte piiskopina. Arvatavasti 26. detsembril 1540 oli ta komissar Leedu ja Liivimaa piiri reguleerimisel.

13. juulil 1541 sai ta Saare-Lääne piiskopkonna administraatoriks, samal ajal nimetati teda ka koadjuutoriks. Theodor Schiemanni järgi kinnitati 4. märtsil 1542 Paulus III poolt piiskopiks, kuid allikates nimetati teda enamasti ka edaspidi Saare-Lääne administraatoriks. Konrad Eubeli järgi kinnitas paavst Johanni Saare-Lääne piiskopiks juba 9. jaanuaril 1542.

Münchhausen müüs 1559. aasta sügisel Saare-Lääne piiskopkonna Taani kuningale Frederik II-le, kes andis selle hertsog Magnusele. Viimane omandas Johannilt ka Kuramaa piiskopkonna. 1560. aasta kevadel saabus Magnus Liivimaale ja võttis Johannilt piiskopkonnad üle. Piiskop Johann lahkus Liivimaalt ja oli 1560. aasta suvel Kopenhaagenis, seal viibis ta ka 1562. aasta suvel, 1563. aastal sai tast aga drost Rhadenis. 1565. aastal oli ta juba täielikult protestantlik jutlustaja Rehburgis ja 1566. aastal abiellus ta Mindenis Lucia Hermelingiga (teda ennast nimetati Johann von Oldeniks). Tema leske on mainitud veel 1584. aastal. Johann ise suri arvatavasti 1572. aastal, ta maeti Verdeni toomkirikusse.

Isiklikku

Münchhauseni vend või nõbu olid Kuldīga komtuur Ernst von Münchhausen ja Läänemaa stiftifoogt Christoph von Münchhausen. Veel üks tema sugulane, Heinrich von Münchhausen, oli Kuramaal orduvasall. Johannese õde Anna oli abielus Dietrich Behriga, nende poeg oli Ulrich Behr.

Kirjandus

• Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. Köln: Böhlau, 1993. Lk 457.
• Leonid Arbusow vanem, "Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert". Teil 2, lk 72–73; Teil 3, lk 60–61; Teil 4, lk 145.
• Carl Schirren, Bischof Johann von Münchhausen. In: Baltische Monatsschrift, 28 (1881), lk 1-37.
• Madis Maasing, "Saare-Lääne piiskop ja tema vaimulik isand. Põhijooni Johannes von Münchhauseni suhetest Riia peapiiskopi Wilhelmiga (1541–1560)", Läänemaa Muuseumi Toimetised, XVI (2013), lk-d 55−87.

Eelnev Hermann II Ronneberg	Kuramaa piiskop 1540–1560	Järgnev Magnus
Eelnev Reinhold von Buxhoeveden	Saare-Lääne piiskop 1541/1542–1560	Järgnev Magnus