Arutelu:Tühjus (budism)

Tühjus ei ole ainult budismi mõiste. Võib-olla oleks parem pealkiri Śūnyatā. Andres 18. detsember 2006, kell 14:32 (UTC)

---

On olemas "tyhjuse öpetus" ,kas see muutub siis Śūnyatā öpetuseks? Juba raamatuid kirjutatud Tyhjuse teemadel eestikeeles ja nyyd muutub järsku Śūnyatāks . MIks ta ei vöi olla tyhjus? --VanemTao 18. detsember 2006, kell 14:45 (UTC)

Võib olla küll. Küsimus on ainult artikli pealkirjas. Kui tahame siin kirjutada ainult budistlikust mõistest, siis ei saa pealkiri olla "Tühjus". Muide, kui ma ei eksi, on Mäll seda nimetanud ka nulliks. Andres 18. detsember 2006, kell 14:50 (UTC)

Tyhjus on täpselt nagu võrdusmärk. Mõlemal pool olevad asjad erinevad nulli võrra, on üks ja sama. Kas ei tegele ka kogu akadeemiline teadus-maailm selle samaga = mis võrdub millega? Mis on millega täpselt millises seoses.. Null on ka semiootiline koht ajas, kus Jeesus sünnib. Siis null, kui erinevate maailmapiltide ühendaja.. Jüri juuni 2009 Huvitav.. iga füüsikalise, matemaatilise võrrandi, võrduse, kõiki kehtivaid loodusseaduseid väljendavaid formaalses keeles seadusi, saab taandada ühele ja samale kujule .....=0. Antud võrrandi vasak pool moodustab alati tervikuna nulli. Nii võib üldistada, et kogu reaalteadus uurib nulli erinevaid omadusi, võrdleb nulliga, taandab loogilise seosega nulli. Nii sõelutakse ähmase keele(loogose) mõistetest välja selged ainulised, minimalistlikud seosed (midagi, midagi, midagi=0). Me võime näha tautoloogiat kui ekslikku loogikat (midagi tõestatakse, selle asja enda kaudu). Samas võime näha "tautoloogiat", keeles, kogu keele endana (mingile sõnale, märgile, semeionile vastab miski maailmas). Keeles kasutab ju inimene samasugust võrdlemist, võrdust. Keel, mis võimaldab inimesel mõelda on samasugune loogika, tautoloogika ...=0. Null ise on võrdusmärgi sümbol ja võrdusmärk nulli sümbol. See võrdlemine, vaatamine, nägemine on ju ka meele sümbol. Põhjus = tagajärg. Põhjuslikkuse põhimõte on ju sama, selge peegeldus, vastavus. Kogu närvisüsteemi, aju kui keerulisima loodusliku moodustise üldistus on ju samuti omamoodi ainulik :) Kõik (piisavalt kõik) erinevad asjad, nähtused välismaailmast, ümbrusest (valgus, heli, maitse, lõhn, tahke aine) muudetakse ajus üheks ja samaks: erinevateks elektriimpulssideks. Kui matemaatika, geomeetriaga lõpetada on 0 ja = punkti sümbol. Punktil pole ju mõõdet. Nii võib näha inimmõtte, maailmapildi kainestavat Ochamlikku vaadet, mis tasapisi seostab maailma paljususe sellesse ühte punkti. 0-punkti. Nimelik 30. juuni 2015, kell 13:30

Samamoodi võib mõelda tühjusest, võrdusest kui sümmeetria teljest, millest mõlemale poole jääb sisuliselt seesama asi, mingi mittetühjus. Sümmeetriatelg ise on nulli väärtusega. Kui näiteks sellist sümmeetriat füüsikalise võrrandiga võrrelda, siis võrrandi mõlemal poolel on mingi üks või mitu füüsikalist väärtust, mis on samaväärsed võrdusmärgi teisel pool asuvate väärtustega. On sümmeetrilised. Matemaatilises keeles a=a. Samuti võib vaadelda tühjust kui peeglit, milles sümmeetriliselt peegelduvad maailma erinevad ilmed. Selline vaade on kõigest üks viis tõlgendada tühjuse mõistet ja selle seost meid igapäevaselt ümbritseva reaalse maailmaga. Aga peegelpinda, inimese teadlikku, eelarvamustest vaba meelt ennast on budistlikus kontekstis võrreldud Buddha-meelega. Vaata näiteks Elli Feldbergi hiina keelest tõlgitud raamatut "Meel ongi Buddha. Mazu jutlused ja ütlused" Tallinna Ülikooli kirjastus, 2013 ISBN 9789985587690. Südasuutras osutatakse paradoksile tühjus ongi kuju, kuju ongi tühjus. Nimelik 24. detsember 2015, kell 3:13

Allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ .

Alusta kohe vasakust äärest. Andres 20. juuni 2009, kell 12:38 (UTC)

---

"Ida mõtteloo leksikonis" nimetatakse seda tühjuseks. Minu meelest oleks sobiv pealkiri "Tühjus (budism)". Andres 20. juuni 2009, kell 12:38 (UTC)