Harju maakond: erinevus redaktsioonide vahel

Harju maakond
	; Harjumaa vapp ; Harjumaa lipp
	Pindala: 4333 km²
	Elanikke: 638 076 (1.01.2023)
	Rahvastikutihedus: 147 in/km²
	Maakonnalinn: Tallinn

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 23. detsember 2015, kell 10:30

See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolise maakonna kohta vaata artiklit Harjumaa

Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.

Harju maakond hõlmab Eesti NSV aegse Harju rajooni ala 1960. aastate lõpul väljakujunenud piirides. Ajaloolisest (u 1250–1950) Harjumaast hõlmab tänapäevane Harju maakond ligikaudu põhjapoolsed kaks kolmandikku.

Üldandmed

Harju maakond asub Põhja-Eestis. Harjumaa piirneb edelas Lääne, lõunas Rapla, kagus Järva ning idas Lääne-Viru maakonnaga.

Harju maakonna haldusorganid

Harju maakonna juhiks on Harju maavanem ja valitsusasutuseks Harju maavalitsus, mis korraldab maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist. Maavalitsuse põhitegevusteks on maakorraldusalaste, maareformialaste, sotsiaal- ja tervishoiualaste, haridusalaste, noorsooalaste, kultuurialaste, spordialaste, regionaalarengualaste, planeeringualaste, ettevõtlusalaste, majandusalaste, ühistranspordialaste, rahvastiku toimingute alaste, perekonnaseisualaste, infrastruktuurialaste ja keskkonnaalaste ülesannete täitmine, regionaalse arengu programmide elluviimine ning Euroopa Liiduga seonduv riigisisene teavitustegevus maakonnas^[2].

Harju maavanemaks on 2009. aastast Ülle Rajasalu.

Pikemalt artiklis Harju maavanemate loend ja Harju maavalitsus.

Kohalikud omavalitsused

Harju maakonnas on 23 omavalitsusüksust, sealhulgas 6 linna ja 17 valda:

Asustusüksused

Harju maakonnas on 7 linna, 2 alevit, 34 alevikku ja 397 küla.

Rahvastik

Demograafilised näitajad

Aasta	Arvestuslik rahvaarv^[3]	Asustustihedus, in/km²
2006	521 313	120,3
2007	522 147	120,5
2008	523 277	120,8
2009	524 938	121,1
2010	526 505	121,5
2011	528 468	122,0

1. jaanuaril 2009 oli Harju maakonnas arvestuslikult 524 938 elanikku. Neist 45,99% oli mehed ning 54,01% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 13,79‰, suremuse üldkordaja 10,78‰ ja loomulik iive 3,00‰. 59,77% elanikest oli eestlased ja 32,29% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 15,04%, tööealisi (vanuses 15–64) 68,75% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 16,20%. Töötuse määr^[4] oli 6,9%. Asustustihedus oli 121,1 in/km².

Arvestuslikult oli 2010. aasta alguses Harju maakonna elanikest eestlasi 59,91%, venelasi 32,22%, ukrainlasi 3,23%, valgevenelasi 1,71%, soomlasi 0,63%, tatarlasi 0,29% ja juute 0,27%.

Harju maakonna elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1970–2011

Rahvus	1970^[5]		1979^[6]		1989^[7]		2000^[8]		2011^[9]
Rahvus	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%
Kokku	452421	100	530770	100	605415	100	525682	100	552927	100
eestlased	262832	58,09	289166	54,48	304772	50,34	306850	58,37	341121	61,69
venelased	147086	32,51	188290	35,47	232252	38,36	171009	32,53	173194	31,32
ukrainlased	16353	3,61	21133	3,98	28605	4,72	17789	3,39	14422	2,61
valgevenelased	9035	2,00	12548	2,36	15634	2,58	9748	1,85	7645	1,38
soomlased	4737	1,05	4749	0,90	4998	0,83	3594	0,68	2897	0,52
juudid	3882	0,86	3839	0,72	3708	0,61	1679	0,32	1619	0,29
tatarlased	-	-	1885	0,36	2522	0,42	1619	0,31	1289	0,23
leedulased	1079	0,24	1149	0,22	1352	0,22	1212	0,23	1046	0,19
poolakad	-	-	1307	0,25	1523	0,25	1156	0,22	982	0,18
lätlased	1178	0,26	1453	0,27	1264	0,21	991	0,19	776	0,14
sakslased	-	-	1866	0,35	764	0,13	691	0,13	661	0,12
muud	6239	1,38	4698	0,89	8011	1,32	9344	1,78	7275	1,32

Loodus

Harju maakond paikneb kolmes maastikurajoonis:

Maakonna piires suubub merre 34 jõge ja muud vooluveekogu, pikimad ja suurima valgalaga on Jägala, Keila ja Pirita jõgi ning Valgejõgi. Harjumaa sajast järvest on suurimad Ülemiste, Kahala ja Harku järv. Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: Paunküla ja Soodla.

Mitmekesiste elupaikade tõttu on Harjumaa taimestik liigirikas, haruldastest taimeliikidest olulisemad on põhja-lipphernes, alpi võipätakas, püsiksannikas ja mitmed käpalised. Tähelepanuväärne on ka põõsasmarana rohke esinemine maakonna loodeosas.

Suured metsa- ja soomassiivid maakonna ida-ja lääneosas pakuvad varjupaika mitmetele loomaliikidele. Arvukalt on esindatud Eesti suurimad kiskjad: hunt, ilves ja karu. Rohkesti leidub tetrede ja metsiste mängupaiku. Maakonna põhjaosas on vanades merekindlustes ja kaevanduste koobastes nahkhiirte talvitumispaigad. Olulised lõhede kudemispaigad on Jägala, Keila, Pirita, Vasalemma, Loobu jõgi ja Valgejõgi. Haruldasemad loomaliigid Harjumaal on ebapärlikarp, lendorav, kaljukotkas, must toonekurg ja krüüsel.

Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala. Kaitse all on ka 112 üksikobjekti, millest enamiku moodustavad rändrahnud (53) ja põlispuud (44). Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku Lahemaa rahvuspargist. Mitmekesise maastiku kaitseks on loodud 17 maastikukaitseala, millest olulisemad on Põhja-Kõrvemaa, Paunküla, Pakri ja Kolga lahe maastikukaitseala ning Naissaare looduspark. Haruldasi taime- ja loomaliike kaitstakse 9 looduskaitsealal.

Kaitstav loodus

Harju maakonna kaitstavate loodusobjektide ja -alade loend

Veekogud

Harju maakonna veekogude loend.

Merealad

Lahed, väinad

Soome laht (laht)

Eru laht
- Mudasadam (laht)
- Sadampõhi (laht)
- Aadu lõugas (laht)
- Sinilaevalõugas (laht)
- Laiakivilõugas (laht)
- Neemeotsa lõugas (laht)
- Silmi lõugas (laht)
- Hauaneeme laht
Hara laht
- Hobuloo lõugas (laht)
- Saunalaht
- Odakivi laht
- Hara salm (väin)
- Naskali laht
- Sagu laht

Kolga laht
- Koljulõugas (laht)
- Kura laht
- Aablaht
- Salmistu laht
- Haapse laht
Kaberneeme laht

Ihasalu laht
- Jõesuu laht (Jägala laht)
- Muuga laht
- Randvere laht
- Tammneeme laht
- Lisvi laht
- Võrkaia laht
- Miku-Kräsuli lauk (laht)
- Jaani laht
- Lännemäe laht
- Kelvingi laht
- Kuusiku laht
- Oti lõugas (laht)
- Liivalaht
- Aksi salm (väin)

Väike salm (väin)
Suur salm (väin)
Tallinna laht
- Püünsi salm (väin)
- Haabneeme laht
- Saartevahe haak (laht)
- Paljassaare laht
- Suur haak (laht)
- Väike haak (laht)
- Kopli laht
- Kakumäe laht

Naissaare ümbrus:

Väike-Pakri ümbrus:

Kapp'l vik (laht)
Skäppholm's vik (laht)
Käiäl-krokin (laht)
Langgranne-sände (laht)
San-vik (laht)

Suur-Pakri ümbrus:

Saared

Taristu

Harju maakonnas asuvast Tallinnast algavad Eesti põhilised transpordimagistraalid:

Maanteed: Tallinna–Narva maantee, Tallinna–Tartu maantee, Tallinna–Paldiski maantee, Tallinna–Viljandi maantee, Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (Via Baltica);
Reisirongiliinid: Tallinna–Narva raudteeliin, Tallinna–Tartu raudteeliin, Tallinna–Viljandi raudteeliin, Tallinna–Pärnu raudteeliin, Tallinna–Paldiski raudteeliin, Tallinna–Riisipere raudteeliin
Lennujaamad: Lennart Meri Tallinna lennujaam, Ämari lennuväli
Sadamad: Tallinna sadam, Muuga sadam, Maardu sadam, Paldiski sadam

Ajaloolised taristud

Raudteed: laiarööpmelised Paldiski Tosno raudtee (tänapäeval Tallinna–Keila raudtee, Keila–Paldiski raudtee ja Tallinna–Narva raudtee) ja Keila–Haapsalu raudtee; kitsarööpmelised Tallinna–Alliku (Türi)–Pärnu raudtee (Tallinna–Viljandi raudteeliin ja Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee), Tallinna–Suurupi raudtee, Vääna–Humala raudtee ja Harku–Pühaküla raudtee (hiljem Liiva–Vääna raudtee), Tallinna–Pääsküla kitsarööpmeline raudtee (hiljem Vabaduse puiestee), Jägala-Joa puupapivabriku (era)raudtee, Naissaare kindluse raudtee, Riisipere–Vaimõisa (era)raudtee,
Kivimaanteed: Tallinna–Narva, Piibe maantee (Tallinna–Jõelähtme–Tartu), Tallinna–Paide–Tartu (osa tänapäeva Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteest), Raudalu maantee (Tallinna–Rapla–Pärnu ehk osa tänapäeva Tallinna–Rapla–Türi maanteest), Pärnu maantee (Tallinna–Arudevahe–Pärnu ehk osa tänapäeva Tallinna–Pärnu–Ikla maanteest), Uus Haapsalu maantee (Tallinna–Arudevahe–Haapsalu), Vana Haapsalu maantee (Tallinn–Keila–Haapsalu), Paldiski maantee (Tallinn–Keila–Paldiski).

Majandus

Harju maakonna majandus on Eesti maakondadest kõige mitmekesisem.

2008. aastal moodustas Harju maakonna SKP 59,6% Eesti SKP-st.

Pilte

Tuhala nõiakaev
Kiviloo mõisa peahoone
Laitse mõisa peahoone
Kose kirik
Jägala juga
Paunküla veehoidla
Aruküla mõisa härrastemaja
Viru raba talvel
Päikesetõus Paukjärve vaatetornist Põhja-Kõrvemaal
Keri saar Soome lahes

Vaata ka

Harjumaa Omavalitsuste Liit

Märkused

↑ Statistikaamet, vaadatud 21.07.2023.
↑ Harju Maavalitsus, Harju Maavalitsuse koduleht (vaadatud 6. september 2013)
↑ Eesti Statistika vaadatud 30.04.11
↑ 2007.-2009. libisev keskmine
↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
↑ Päring Statistikaameti andmebaasist

Välislingid

Harju maavalitsus
Harju maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis

[1] Statistikaamet, vaadatud 21.07.2023.

[2] Harju Maavalitsus, Harju Maavalitsuse koduleht (vaadatud 6. september 2013)

[3] Eesti Statistika vaadatud 30.04.11

[4] 2007.-2009. libisev keskmine

[5] Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.

[6] Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27

[7] Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32

[8] Päring Statistikaameti andmebaasist

[9] Päring Statistikaameti andmebaasist

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

@@ 303. rida: / 303. rida: @@
 === Veekogud ===
-* ''[[Harju maakonna veekogude loetelu]]''.
+* ''[[Harju maakonna veekogude loend]]''.
 === Merealad ===