Elurikkus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 21. detsember 2015, kell 17:13

Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi.

Sõna biodiversity võeti kasutusele 1980ndatel Ameerika Ühendriikides. "Elurikkus" on biodiversity eestikeelse vastena kasutusel alates 2005. aastast. Esmakordselt soovitas seda kasutada Mikk Sarv 2005. aasta 28. oktoobril Eesti Looduseuurijate Seltsi, Jakob von Uexkülli Keskuse ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse koostööl toimunud keskkonnaeetika alasel konverentsil "Väärtused ja konfliktid keskkonnaeetikas".

Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel: geeni (geneetiline mitmekesisus), raku, liigi (liigiline mitmekesisus), populatsiooni, ökosüsteemi tasandil (sh elupaikade mitmekesisust ja fülogeneetilist mitmekesisust).

Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigilist mitmekesisust. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse troopilisi laialehiseid metsi, korallriffe, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi (näiteks Levin 2001^[1]).

Liigilise mitmekesisuse arvuliseks väljendamiseks on välja töötatud mitmeid indekseid. Laialdaselt on kasutusel Robert H. Whittakeri loodud mitmekesisuse indeksid, milles ta eristab alfa (α)-, beeta (β)-, gamma (γ)-, delta (δ)- ja epsiloni (ε)-mitmekesisust.

1992. aastal allkirjastati Rio de Janeiros rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, mis puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas looduses kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse ühiskonnas, mis seda kas või kaudselt mõjutavad. Eesti ratifitseeris bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 1994. aastal.^[2]

Kõrvuti elurikkusega on Tartu Ülikooli ökoloogide juhtimisel hakatud rääkima ka tumedast elurikkusest, mis väljendab looduskoosluses esineva liigifondi puudolevat osa, ehk neid liike, mis potentsiaalselt sobiksid konkreetsesse kooslusse, aga mida seal mingitel põhjustel siiski ei esine.

Madalamatel laiuskraadidel esinevat suurt liigirikkust ja kõrgematel laiuskraadidel esinevat väikest liigirikkust üritavad biogeograafid ja makroökoloogid seletada läbi mitmekesisuse laiuskraadilise gradiendi.

2010. aasta oli rahvusvaheline elurikkuse aasta.^[3]

Vaata ka

Viited

↑ Levin, S. A. (toim). (2001). Encyclopedia of Biodiversity. Academic Press, San Diego, CA
↑ Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tekst
↑ Rahvusvaheline elurikkuse aasta, Keskkonnaministeerium, vaadatud 31. juuli 2013

Välislingid

Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustiku avaleht
Eesti Liikide Register
Teaduse helisõnastik: Elurikkus (Urmas Kõljalg) – ERR Teadus, 21. jaanuar 2010
Siim Sepp: "Maailma liigirikkaim piirkond asub Ecuadoris" Novaator, 21. jaanuar 2010
Piret Pappel: "Rohkem liike, vähem haigusi" Novaator, 3. detsember 2010
Villu Päärt: "Mis on tume elurikkus?" Novaator, 11. märts 2011

[biodiv-1] Levin, S. A. (toim). (2001). Encyclopedia of Biodiversity. Academic Press, San Diego, CA

[2] Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tekst

[3] Rahvusvaheline elurikkuse aasta, Keskkonnaministeerium, vaadatud 31. juuli 2013

[1]

[2]

[3]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2007}}
+[[Pilt:View from Bukit Terisek.jpg|thumb|[[Vihmamets]]ad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid.]]
+[[Pilt:Laelatu puisniit.jpg|pisi|[[Laelatu puisniit]] Eestis on üks maailma suurima elurikkusega paiku arvestades soontaimeliikide absoluutset arvu 1 m² kohta.]]
-[[Pilt:View from Bukit Terisek.jpg|thumb|[[Vihmamets]]ad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid]]
 '''Elurikkus''' ehk '''biodiversiteet''' ehk '''bioloogiline mitmekesisus''' ehk '''looduslik mitmekesisus''' ehk '''elustiku mitmekesisus''' on mingi [[ökosüsteem]]i, [[bioom]]i või kogu [[Maa (planeet)|Maa]] taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi.
-Sõna ''biodiversity'' võeti kasutusele [[1980. aastad|1980ndatel]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. "Elurikkus" ''biodiversity eestikeelse vastena on kasutusel alates 2005. aastast.   Esmakordselt soovitas seda kasutada [[Mikk Sarv]] 2005. aasta 28. oktoobril Eesti Looduseuurijate Seltsi, Jakob von Üexkülli keskuse ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse koostööl toimunud keskkonnaeetika alasel konverentsil  "Väärtused ja konfliktid keskkonnaeetikas".
+Sõna ''biodiversity'' võeti kasutusele [[1980. aastad|1980ndatel]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. "Elurikkus" on ''biodiversity'' eestikeelse vastena kasutusel alates 2005. aastast.   Esmakordselt soovitas seda kasutada [[Mikk Sarv]] 2005. aasta 28. oktoobril [[Eesti Looduseuurijate Selts]]i, [[Jakob von Uexkülli Keskus]]e ja [[Tartu Ülikooli eetikakeskus]]e koostööl toimunud keskkonnaeetika alasel konverentsil  "Väärtused ja konfliktid keskkonnaeetikas".
-Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel: [[geen]]i ([[geneetiline mitmekesisus]]), [[rakk|raku]], [[liik (bioloogia)|liigi]] ('''liigiline mitmekesisus'''), [[populatsioon]]i, [[ökosüsteem]]i tasandil (sh [[elupaik]]ade mitmekesisust).
+Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel: [[geen]]i ([[geneetiline mitmekesisus]]), [[rakk|raku]], [[liik (bioloogia)|liigi]] ('''liigiline mitmekesisus'''), [[populatsioon]]i, [[ökosüsteem]]i tasandil (sh [[elupaik]]ade mitmekesisust ja [[flogeneetiline mitmekesisus|fülogeneetilist mitmekesisust]]).
 Enamasti peetakse elurikkuse all silmas '''liigilist mitmekesisust'''. Kõige liigirikkamateks kooslusteks peetakse [[troopilised laialehised metsad|troopilisi laialehiseid metsi]], [[korallriff]]e, süvaookeani ja suuri troopilisi järvi (näiteks Levin 2001<ref name="biodiv"> Levin, S. A. (toim). (2001). ''Encyclopedia of Biodiversity''. Academic Press, San Diego, CA</ref>).
-. aasta oli rahvusvaheline elurikkuse aasta.<ref>[http://www.envir.ee/elurikkus2010/368335 Rahvusvaheline elurikkuse aasta], Keskkonnaministeerium, vaadatud 31. juuli 2013</ref>
-==Liigilise mitmekesisuse mõõtmine ja indeksid==
 Liigilise mitmekesisuse arvuliseks väljendamiseks on välja töötatud mitmeid indekseid. Laialdaselt on kasutusel [[Robert H. Whittaker]]i loodud mitmekesisuse indeksid, milles ta eristab [[alfamitmekesisus|alfa]] (α)-, [[beetamitmekesisus|beeta]] (β)-, [[gammamitmekesisus|gamma]] (γ)-, [[deltamitmekesisus|delta]] (δ)- ja [[epsilonmitmekesisus|epsiloni]] (ε)-mitmekesisust.
+. aastal allkirjastati [[Rio de Janeiro]]s [[bioloogilise mitmekesisuse konventsioon|rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks]], mis puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas [[loodus]]es kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse [[ühiskond|ühiskonnas]], mis seda kas või kaudselt mõjutavad. Eesti ratifitseeris [[bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]]i [[1994]]. aastal.<ref>[http://eelis.ic.envir.ee:8080/convention/text Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tekst]</ref>
-== Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ==
-{{Vaata| bioloogilise mitmekesisuse konventsioon}}
-[[Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]] puudutab bioloogilise mitmekesisuse säilitamist nii vabas [[loodus]]es kui ka kodustatult või kultiveeritult, nii kaitsmise kui ka säästliku kasutamise abil, samuti kõiki tegevusi ja protsesse [[ühiskond|ühiskonnas]], mis seda kas või kaudselt mõjutavad.
+Kõrvuti elurikkusega on Tartu Ülikooli ökoloogide juhtimisel hakatud rääkima ka [[tume elurikkus|tumedast elurikkusest]], mis väljendab looduskoosluses esineva liigifondi puudolevat osa, ehk neid liike, mis potentsiaalselt sobiksid konkreetsesse kooslusse, aga mida seal mingitel põhjustel siiski ei esine.
-Eesti ratifitseeris [[bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]]i [[1994]]. aastal.<ref>[http://eelis.ic.envir.ee:8080/convention/text Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni tekst]</ref>
+Madalamatel laiuskraadidel esinevat suurt liigirikkust ja kõrgematel laiuskraadidel esinevat väikest liigirikkust üritavad biogeograafid ja makroökoloogid seletada läbi [[Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient|mitmekesisuse laiuskraadilise gradiendi]].
+. aasta oli rahvusvaheline elurikkuse aasta.<ref>[http://www.envir.ee/elurikkus2010/368335 Rahvusvaheline elurikkuse aasta], Keskkonnaministeerium, vaadatud 31. juuli 2013</ref>
 == Vaata ka ==
 *[[Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon]]
@@ 43. rida: / 41. rida: @@
 * [[Villu Päärt]]: [http://www.novaator.ee/ET/loodus/mis_on_tume_elurikkus/ "Mis on tume elurikkus?"] Novaator, 11. märts 2011
-[[Kategooria:Bioloogia]]
+[[Kategooria:Bioloogiline mitmekesisus]]
-[[Kategooria:Looduskaitse]]