Elu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 17. detsember 2015, kell 03:45

See artikkel on elu mõistest bioloogias, eksobioloogias ja kunstliku elu valdkonnas ning orgaanilisest elust Maal; üldise elumõiste kohta filosoofias ja teoloogias vaata artiklit Elu (filosoofia); elu aspektide kohta, mis puudutavad ainult inimest, vaata artiklit Inimese elu; Eesti kirjastuse kohta vaata Elu (kirjastus)

Elu (ladina vīta, ka vītae, ingise life, kreeka βίος, bios) üldist kuuluvust, düünamikat ja üldtunnustatud ja ühtset, mõttelist ega teaduslikku definitsiooni ei oma. Sajandite vältel on inimesed, filosoofid, teadlased (luues ja süstematiseerides erinevaid teadusdistsipliine) püüdnud uurida ja seletada elu ning leida vastust küsimusele: mis on elu? - Kas on sellist teooriat, printsiipi, energiat, allikat, absoluuti, jõudu või ainet, mis lubaks rangelt piiritleda elu, ka oleva, mitteelavast. Elu defineerimise ning elusa ja eluta mateeria eristamise probleemid tekivad eeskätt elu tekkega maal, päikesesüsteemi tekke, tehiselu ning võimaliku Maa-välise elu puhul. Elu, eluslooduse uurimisega tegeleb bioloogia.

Elu evolutsioon

Sageli defineeritakse elu tarvilike tunnuste kaudu, mis elusolenditel ehk organismidel peavad olema:

Homöostaas: adaptatsioon- sisekeskkonna regulatsioon püsiva oleku hoidmiseks.
Organiseeritus: koosnemine ühest või mitmest rakust, mis on elu põhiüksus.

Pikemalt artiklis Elusloodus#Eluslooduse organiseerituse tasandid

Nimetatud on ka teisi tarvilikke tunnuseid:

eristatus ümbritsevast keskkonnast ja spetsiifiline liigiomane põhistruktuur;
ainevahetus ka metabolism – biomolekulide komplekteerimine ainetest ka keemiliste reaktsioonide vahendusel füsioloogiliste protsesside toimumiseks: rakkude jagunemine, paljunemine, kasvamine ja apoptoos ning kaitsevõime ja energia kohalolu ja muundamisvõime;
paljunemine – omataoliste järglaste tootmine päriliku informatsiooni abil;
kasvamine – elusaine juurdekasv organismis rakkude hulga ja/või suuruse kasvu arvel;
reageerimine sise- või väliskeskkonna füüsikalistele või keemilistele muutustele, kohastumisvõime keskkonnaga teatud piirides;

Elusaks võidakse lugeda eluvormi, mis vastab mõnedele või enamikule nendest kriteeriumidest. Näiteks viirusi peetakse tihti elusa ja eluta piiripealseks nähtuseks kuna väljaspool peremeesorganismi ei ole nad võimelised iseseisvalt elunema, kuid organismi, rakku sattununa muutuvad ja käituvad nad sageli iseseisva eluvormina, liikudes, toitudes ning elades ja paljunedes.

Organismid jagunevad kolme suurde domeeni: arhed, bakterid ja eukarüoodid. Organismide "ehituskiviks" on rakk. Paljud organismid (ainuraksed) koosnevad ühestainsast rakust, teised (hulkraksed) koosnevad rakkude geneetiliselt reguleeritud ja valdavas enamikus toimivatest süsteemidest.

Eluvormid

Pikemalt artiklis Bioloogia

Elu võib tähendada nii teatud protsesse kui neist hõlmatud organismide kogumit (rakkudest elustiku ja biosfäärini). Elusorganisme uurib bioloogia.

Elusolendite tähtsamad rühmad

Pikemalt artiklis ''LUCA''

Viirused

Pikemalt artiklis Viiruste evolutsioon

Bakterid

Pikemalt artiklis Bakterite evolutsioon

Bakterid Bakterite loend

Arhed ehk arhebakterid

Pikemalt artiklis Arhede evolutsioon

Arhed Arhede loend

Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid

Pikemalt artiklis Eukarüootide evolutsioon

Eukarüoodid

Protistid

Pikemalt artiklis Protistide evolutsioon

Protistid (Limakud, Juurjalgsed, Eosloomad, Ripsloomad)

Taimed

Pikemalt artiklis Taimede evolutsioon

Taimed, Taimede loend,
Vetikad (Ränivetikad, rohevetikad, punavetikad, pruunvetikad)
Sammaltaimed
Sõnajalgtaimed
Paljasseemnetaimed
Õistaimed ehk katteseemnetaimed.

Seened

Pikemalt artiklis Seente evolutsioon

Loomad

Pikemalt artiklis Loomade evolutsioon

Käsnad
Ainuõõssed
Ussid (Lameussid, Ümarussid, Rõngussid)
Lülijalgsed (Koorikloomad, Ämblikulaadsed, Putukad)
Limused (Peajalgsed, Teod, Karbid)
Okasnahksed
Keelikloomad (Kõhrkalad, Luukalad, Kahepaiksed, Roomajad,
Linnud, Imetajad)

Inimese evolutsioon

Pikemalt artiklis Inimese evolutsioon

Praeguste teadmiste kohaselt on elu eluprotsesside realisatsioon, teatud keeruka ehitusega üksustele (organismidele) omasteemergentsete protsesside kogum, mis annab neile võime vahetada ümbritseva keskkonnaga aineid ja energiat, töödelda informatsiooni, liikuda, kasvada ja paljuneda.

Elustik

Pikemalt artiklis Elustik

Elustiku ehk bioota liigitatakse mingi piiritletud ala kaudu:

Taimestikuks ehk flooraks
Loomastikuks ehk faunaks

Elu biokeemiline klassifikatsioon

Elususe eelduseks on teatud orgaanilised ja anorgaanilised komponendid (molekulid ja ioonid; rakud, organellid, organid ja organismid), nende omavaheline, tihti geneetiliselt kodeeritud aga ka keskkonnast lähtuv, sobitatus struktuuridesse ja vastastikune biotoime ning elusorganismi funktsioneerimine tervikuna. Kogu meile tuntud elu põhineb teatud orgaanilistel molekulidel, mis sisaldavad süsiniku molekulide ahelaid. Need moodustavad kolloidse vesilahuse tilgakesi, mida ümbritsevad lipiididest ja valkudest kestad.

Elu kui nähtus

Elu on nähtus, mis eristab organisme, millele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest füüsilistest objektidest^[1]^[2], mis ei osale sellistes protsessides kas nende lakkamise tõttu (surm) või kuna neil niisugused funktsioonid puuduvad ja neid nimetatakse elututeks.^[3]^[4]

Eluks nimetatakse ka:

perioodi, mille vältel organism omab elu tunnuseid (nt inimelu)
kogu elusorganismide kogu (nt elu Maal)
teatud iseloomulikku elamisviisi või elu aspekti (nt maaelu, eraelu)

Kirjandus

Scrödinger, Erwin. WHAT IS LIFE? The Physical Aspect of the Living Cell., Based on lectures delivered under the auspices of the Dublin Institute for Advanced Studies at Trinity College, Dublin, in February 1943, 1944, (veebiversioon (vaadatud 30.05.2013) (pdf)
Peter Van Inwagen. Material Beings, Ithaca: Cornell University Press 1990.
George V. Coyne, Karl Schmitz-Moormann, Christoph Wassermann ja autorite kollektiiv, Origins, Time, and Complexity (part II), Studies in Science & Theology, 1994, Labor et Fides, 2-8309-0743-4. Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)
Stuart Kauffman. At Home in the Universe:The Search for the Laws of Self-Organization and Complexity, Oxford University Press, USA; Reprint ed 1996, ISBN 978-0195111309.Amazon`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)
Ilya Prigogine. The End of Certainty, Free Press; 1 ed. 1997, ISBN 978-0684837055. Amazon`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)
Claus Emmeche. Defining Life, Explaining Emergence, 1997, Veebiversioon (vaadatud 30.05.2013)
Minas C. Kafatos, Robert Nadeau, The Conscious Universe.: Parts and Wholes in Physical Reality, 2nd ed. Springer 1999, ISBN 978-0387988658.Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)
Geoffrey L. Zubay. Origins of Life on the Earth and in the Cosmos, 2 nd ed, Academic Press, 2000, ISBN 0-12-781910-X.Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)
Steven J. Dick. Life on Other Worlds: The 20th-Century Extraterrestrial Life Debate, Cambridge University Press, 2001, ISBN 0 521 62012 0.Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)
Heintalu, Aleksander alias Vigala Sass, koostanud Elo Liiv. Estide (tšuudide) hingestatud ilm (1. osa), Teadaandmise Raamat, 2001, ISBN: 9985781058 .
Noam Lahav, Shlomo Nir, Avshalom C. Elitzur. The emergence of life on Earth, Progress in Biophysics and Molecular Biology, Vol 75, Issues 1–2, 2001, pages 75–120. Osaline veebiversioon (vaadatud 30.05.2013)
David Darling, Life Everywhere, Basic Books, 1st ed, 2002, ISBN 978-0465015641.Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)
Ilya Prigogine, Is Future Given?.World Scientific Pub Co Inc, 2003, ISBN 978-9812385086. Amazon`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)
Radu Popa, Between Necessity and Probability: Searching for the Definition and Origin of Life, 2004, Springer Verlag, ISBN 3-540-20490-3,Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)
Bernard Barbier, Muriel Gargaud, Hervé Martin, Jacques Reisse (toimetajad).Lectures in Astrobiology: Vol I : Part 2: From Prebiotic Chemistry to the Origin of Life on Earth, Springer, 2006, ISBN 978-3-540-29004-9.Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)
IUPAC. Chemical evolution toward the origin of life, Pure Appl. Chem., Vol. 79, No. 12, pp. 2101–2117, 2007.doi:10.1351/pac200779122101.Veebiversioon (vaadatud 30.05.2013) (pdf)
M. A. Bedau, C. E. Cleland, The Nature of Life, Cambridge University Press, 1 ed, 2010, ISBN 978-0521517751. Google`i raamatu osaline veebiversioon ((vaadatud 31.05.2013)
Addy Pross. What is Life?: How Chemistry becomes Biology, Oxford University Press, USA, 1 ed, 2012, ISBN 978-0199641017.Amazon`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)
Joseph Seckbach. Genesis – In the Beginning: Precursors of Life, Chemical Models and Early Biological Evolution, Springer, 2012, ISBN 978-9400729407.Google`i raamatu osaline veebiversioon ((vaadatud 30.05.2013)
Douglas A. Vakoch(toimetaja).Astrobiology, History, and Society: Life Beyond Earth and the Impact of Discovery (Advances in Astrobiology and Biogeophysics), Springer Verlag, 2013, ASIN: B00CZ296KG. Amazon`i raamatu Kindle´i osaline veebiversioon (vaadatud (31.05.2013)
David Moore, Fungal Biology in the Origin and Emergence of Life, Cambridge University Press; 1 ed, 2013,ISBN 978-1107652774.Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud (31.05.2013)
Mark Bedau. The Nature of Life. – Steven Luper (toim). The Cambridge Companion to Life and Death, Cambridge: Cambridge University Press, 2014.

Eestikeelne kirjandus

Veera Korsunskaja. Charles Darwin, tõlkinud Paavel Raid, J. Metsar , Eesti Riiklik Kirjastus, 1959.
Stephen Hawking, Universum pähklikoores, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002, Tõlkinud Henn Käämbre, ISBN: 9985701208 .
Stephen Hawking, Leonard Mlodinow. Universumi suurejooneline ehitus, tõlkinud Eve-Reet Tammet, TEA Kirjastus 2013, ISBN: 9789949241101
Tago Sarapuu, Bioloogia gümnaasiumile (1. osa) 192 lk. Eesti Loodusfoto 2003, ISBN: 9985-830-51-2 (Õpikus on väga hea, selge elu definitsioon)

Vaata ka

Viited

↑ Koshland Jr, Daniel E. (22. märts 2002). "The Seven Pillars of Life". Science. 295 (5563): 2215–2216. DOI:10.1126/science.1068489. PMID 11910092. Vaadatud 25. mail 2009.
↑
The American Heritage Dictionary of the English Language, 4th edition, published by Houghton Mifflin Company, via Answers.com:
- "The property or quality that distinguishes living organisms from dead organisms and inanimate matter, manifested in functions such as metabolism, growth, reproduction, and response to stimuli or adaptation to the environment originating from within the organism."
- "The characteristic state or condition of a living organism."
↑ Definition of inanimate. WordNet Search by Princeton University.
↑ "Merriam-Webster Dictionary". Merriam-Webster Dictionary. Vaadatud 21. juunil 2009.

Välislingid

Citizendiumi artikkel
Rooting the tree of life by transition analyses Thomas Cavalier-Smith Biol Direct. 2006; 1: 19. Published online 2006 July 11. pdf
17. november 2014, Calorie-Restricting Diets Slow Aging, Study Finds, Research Out Of NYU Langone Medical Center Shows Low-Cal Regimen Influences Brain Gene Expression As Female Mice Age, New York University (NYU) Langone Medical Center

[Koshland-1] Koshland Jr, Daniel E. (22. märts 2002). "The Seven Pillars of Life". Science. 295 (5563): 2215–2216. DOI:10.1126/science.1068489. PMID 11910092. Vaadatud 25. mail 2009.

[AHDLife-2] The American Heritage Dictionary of the English Language, 4th edition, published by Houghton Mifflin Company, via Answers.com:
"The property or quality that distinguishes living organisms from dead organisms and inanimate matter, manifested in functions such as metabolism, growth, reproduction, and response to stimuli or adaptation to the environment originating from within the organism."

"The characteristic state or condition of a living organism."

[3] "The property or quality that distinguishes living organisms from dead organisms and inanimate matter, manifested in functions such as metabolism, growth, reproduction, and response to stimuli or adaptation to the environment originating from within the organism."

[4] "The characteristic state or condition of a living organism."

[3] Definition of inanimate. WordNet Search by Princeton University.

[4] "Merriam-Webster Dictionary". Merriam-Webster Dictionary. Vaadatud 21. juunil 2009.

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 141. rida: / 141. rida: @@
 *[[Eluvormid]]
 *[[Elu teke]]
-*''[[Viimane ühine esivanem|LUCA]]'' ''Last universal common ancestor''
+*''[[Viimane universaalne ühine esivanem|LUCA]]'' ''Last universal common ancestor''
 ==Viited==