Erinevus lehekülje "Hugues Capet" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
P (Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes)
[[Pilt:Hugues capet.jpg|thumb|Hugues Capet hilisemal maalil]]
 
'''Hugues Capet''' (umbes 940 – [[24. oktoober]] [[996]]) oli esimene [[Kapetingid]]e soost [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa kuningriigi]] [[Prantsusmaa kuningas|kuningas]] [[987]]. aastast kuni oma surmani.
 
Hugues oli algselt [[Robertiinid]]e dünastia esindaja, tema vanaisa [[Robert I (Prantsusmaa kuningas)|Robert I]] oli samuti olnud Prantsusmaa (toona [[Lääne-Frangi riik|Lääne-Frangi riigi]]) kuningas. Tema isa oli [[Pariisi krahv]] [[Hugues Suur]] ja ema [[Hedwiga Saksimaalt]], kes oli [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]] hertsogi [[912]]–[[936]] ja [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] [[919]]–[[936]] [[Heinrich Linnupüüdja]] tütar ja esimese [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] õde. Samuti oli ta suhteliselt lähedane sugulane ka [[Karolingid]]ega. [[956]]. aastal, pärast oma isa surma, sai Hugues'st Pariisi krahv ja seega mõjuvõimsaim ülik kuningriigis. Et ta polnud aga veel täisealine, siis valitses tema eest esialgu [[Kölni peapiiskop]] [[Bruno (Kölni peapiiskop|Bruno]]. Täisealiseks saanuna sai Hugues'st peagi Prantsusmaa tegelik valitseja, kuigi keskvõimust sõltumatud olid nii [[Bretagne'i hertsogkond|Bretagne]], [[Normandia hertsogkond|Normandia]] kui ka [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]], viimases valitsesid alates [[956]]. aastal küll Hugues' vennad [[Otto (Burgundia hertsog)|Otto]] ja [[Henri (Burgundia hertsog)|Henri]].
[[Pilt:France 1154 Eng.jpg|pisi|300px|Prantsusmaa kuningriik aastal 1154. Rannikualad [[Anjou dünastia]] valitsejate vasallide alad: [[Normandia hertsogkond]], [[Bretagne'i hertsogkond]], [[Maine krahvkond]], [[Anjou krahvkond]], [[Touraine`i krahvkond]], [[Poitou krahvkond]], [[La Marche krahvkond]], [[Vermandois`i krahvkond]], [[Auvergne krahvkond]], [[Limoges`i vikontkond]], [[Akvitaania hertsogkond]] jt. Prantsusmaa ühendati ühise Prantsusmaa kuninga võimu alla alles kuninga (1180–1223) [[Philippe Auguste]] ajal]]
 
[[956]]. aastal, pärast oma isa surma, sai Hugues'st Pariisi krahv ja seega mõjuvõimsaim ülik Prantsusmaa kuningriigis. Et ta polnud aga veel täisealine, siis valitses tema eest esialgu [[Kölni peapiiskop]] [[Bruno (Kölni peapiiskop|Bruno]]. Täisealiseks saanuna sai Hugues'st peagi Prantsusmaa kuningriigi tegelik valitseja, kuigi keskvõimust sõltumatud olid nii [[Bretagne'i hertsogkond|Bretagne]], [[Normandia hertsogkond|Normandia]] kui ka [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]], viimases valitsesid alates [[956]]. aastal küll Hugues' vennad [[Otto (Burgundia hertsog)|Otto]] ja [[Henri (Burgundia hertsog)|Henri]].
[[986]]. aastaks oli Hugues koos oma liitlastega saanud sisuliselt Prantsusmaa valitsejaks ja kui senine kuningas, [[Lothaire]], järgmisel aastal suri, valisidki riigi ülikud Hugues' kuningaks. Ta saavutas ka oma poja [[Robert II (Prantsusmaa kuningas)|Roberti]] kaaskuningaks kroonimise ning pani nõnda aluse uuele dünastiale, mis valitses Prantsusmaad otseliinis kuni [[1328]]. aastani, Kapetingide kõrvalharud [[Borbónid]] valitsevad aga siiani [[Hispaania]]t, teine kõrvalliin on võimul [[Luksemburg]]is.
 
[[986]]. aastaks oli Hugues koos oma liitlastega saanud sisuliselt Prantsusmaa kuningriigi valitsejaks ja kui senine kuningas, [[Lothaire]], järgmisel aastal suri, valisidki riigi ülikud Hugues' kuningaks. Ta saavutas ka oma poja [[Robert II (Prantsusmaa kuningas)|Roberti]] kaaskuningaks kroonimise ning pani nõnda aluse uuele dünastiale, mis valitses Prantsusmaad[[Prantsusmaa kuningriik]]i otseliinis kuni [[1328]]. aastani, Kapetingide kõrvalharud [[Borbónid]] valitsevad aga siiani [[Hispaania]]t, teine kõrvalliin on võimul [[Luksemburg]]is.
Hugues' enda võim oli väga piiratud, sest otseselt valitses ta vaid oma pärusvaldusi ehk Pariisi lähiümbrust. Mujal ei olnud tal palju õigusi ning pidevalt valitses ka ülikute vandenõu oht. Hugues'l olid siiski üldiselt head suhted Saksa-Rooma keisrite [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]] ja [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]]-ga ning ta suutis oma piiratud võimu kuni surmani hoida ja tagada ka poja troonipärimise.
 
Hugues' enda võim oli väga piiratud, sest otseselt valitses ta vaid oma pärusvaldusi ehk Pariisi lähiümbrust. Mujal ei olnud tal palju õigusi ning pidevalt valitses ka ülikute vandenõu oht. Hugues'i vahetu kontrolli alla veidi rohkem kui Seine'i keskjooksu ümbritsevad territooriumid, samas võimsad maaisandad, nagu 10. ja 11. sajandi [[Blois' krahvid]], kogusid endale suuri valdusi abielude kaudu ja kokkulepete kaudu väikeaadlikega kaitse ja toetuse eest. Esimeste Kapetingide kuninglik domeen oli alguses piiratud osaga [[Île-de-France]]'ist, Pariisi ja [[Orléans]]'i vahel, mis olid tema peamised linnad. Mujal olid suurisandad, kes rakendasid oma võimu, eriti kuus [[Prantsusmaa peerid|ilmalikku Prantsusmaa peeri]]: [[Akvitaania hertsogkond|Akvitaania]], [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] ja [[Normandia hertsogkond|Normandia]] hertsogid, nende kõrval [[Champagne'i krahvkond|Champagne'i]], [[Flandria krahvkond|Flandria]] ja [[Toulouse'i krahvkond|Toulouse'i]] krahvid. Peamised poliitilised võimukeskused olid suured krahvkonnad, mida valitsesid sisuliselt autonoomselt krahvisuguvõsad. Tähtsamad krahvkonnad, millest mõnest sai hiljem hertsogkond, olid Flandria, Champagne, Normandia, Bretagne, Burgundia, Blois-Chartres, Anjou, Pariis (s.t Île-de-France), Poitou-Akvitaania, mis omandas [[Gaskoonia hertsogkond|Gaskoonia hertsogkonna]], Toulouse ja Barcelona.
 
Hugues' enda võim oli väga piiratud, sest otseselt valitses ta vaid oma pärusvaldusi ehk Pariisi lähiümbrust. Mujal ei olnud tal palju õigusi ning pidevalt valitses ka ülikute vandenõu oht. Hugues'l olid siiski üldiselt head suhted Saksa-Rooma keisrite [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]] ja [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]]-ga ning ta suutis oma piiratud võimu kuni surmani hoida ja tagada ka poja troonipärimise.
 
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Lothaire]]|nimi=[[Prantsusmaa kuningas]]|aeg=[[987]]–[[996]]|järgnev=[[Robert II (Prantsusmaa kuningas)|Robert II]]}}
{{lõpp}}
 
==Vaata ka==
*[[Prantsusmaa kuningriik]]
*[[Keskaegne Prantsusmaa]]
[[Kategooria:Prantsusmaa monarhid]]
[[Kategooria:Kapetingid]]
65 892

muudatust

Navigeerimismenüü