Uno Laht: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Kurg ei hukkunud vaid tapeti, ja lause oli kirjutatud okupatsioonirežiimi õigustavast (legitimiseerivast) seisukohast lähtudes.
Resümee puudub
11. rida: 11. rida:
1944. aastal viis Uno Laht [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV RJRK]] uurijana läbi uurimist [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|saksa okupatsiooni ajal]] Tartus [[Näituse väljak]]ul asutatud [[koonduslaager|koonduslaag]]ris toime pandud inimsusvastaste kuritegude suhtes. Üheks tõendusmaterjaliks nende tegude toimepanemise kohta Eesti [[Omakaitse]] liikmete poolt ajavahemikul juuni–detsember 1941. aastal oli nn [[Olav Karikoski]] ülekuulamise protokoll ([[Karikoski protokoll]]).
1944. aastal viis Uno Laht [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat|Eesti NSV RJRK]] uurijana läbi uurimist [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|saksa okupatsiooni ajal]] Tartus [[Näituse väljak]]ul asutatud [[koonduslaager|koonduslaag]]ris toime pandud inimsusvastaste kuritegude suhtes. Üheks tõendusmaterjaliks nende tegude toimepanemise kohta Eesti [[Omakaitse]] liikmete poolt ajavahemikul juuni–detsember 1941. aastal oli nn [[Olav Karikoski]] ülekuulamise protokoll ([[Karikoski protokoll]]).


1945. aastal 31. juulil juhtis ta [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|saksa okupatsioon]]i aegse Tartu linna komandandi [[Friedrich Kurg|Friedrich Kure]] kinnipidamise operatsioon, mille käigus viimane tapeti kui ta end ja oma pere kaitsta püüdis, ning 16-aastane tütar sai raskeid kehavigastusi.
1945. aastal 31. juulil juhtis ta [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|saksa okupatsioon]]i aegse Tartu linna komandandi [[Friedrich Kurg|Friedrich Kure]] kinnipidamise operatsioon, mille käigus viimane sooritas enesetapu pärast Lahe eest põgeneda püüdmist, ning 16-aastane tütar sai raskeid kehavigastusi.


1945. aasta 8. detsembril juhtis julgeoleku operatiivgruppi, kes pidas kinni metsas varjava [[Friedrich Kurg|Friedrich Kure]] adjutandi [[Olaf Tammark]]i, kes mõisteti 8 aastaks vangilaagrisse ja kandis karistust [[Steplag]]is kuni 1953. aastani, millal ta vabastati koos teiste saksa sõjavangidega, kes saadeti tagasi [[Saksamaa LV]]-sse<ref>[http://luup.postimees.ee/luup/99/17/elu1.shtm Sõitis justkui surm...], Luup Nr. 17 (100), 23. august 1999</ref>. Uuesti kohtusid nad [[Eesti Kongress]]i I istungjärgul 1990. aastal: "Kongressi teisel päeval astus vaheajal mu juurde mees rohelise, s.o külalise nimekaardiga kuuel ja pakkus mulle nagu vanale sõbrale kätt. Kaardil seisis nimi Uno Laht! See oli ju sama [[tšekaA|tšekist]], kes mind metsas arreteeris ja peksis ning Valga vanglast [[Pagari tänav|Pagari]] keldrisse tõi. Tundsin ängistust. Häbi see mees küll ei tundnud! Oleks tahtnud talle vastu kõrvu anda, aga valitsesin end.<ref>Eesti Kongress. Tallinn, 2000, lk. 236.</ref>"
1945. aasta 8. detsembril juhtis julgeoleku operatiivgruppi, kes pidas kinni metsas varjava [[Friedrich Kurg|Friedrich Kure]] adjutandi [[Olaf Tammark]]i, kes mõisteti 8 aastaks vangilaagrisse ja kandis karistust [[Steplag]]is kuni 1953. aastani, millal ta vabastati koos teiste saksa sõjavangidega, kes saadeti tagasi [[Saksamaa LV]]-sse<ref>[http://luup.postimees.ee/luup/99/17/elu1.shtm Sõitis justkui surm...], Luup Nr. 17 (100), 23. august 1999</ref>. Uuesti kohtusid nad [[Eesti Kongress]]i I istungjärgul 1990. aastal: "Kongressi teisel päeval astus vaheajal mu juurde mees rohelise, s.o külalise nimekaardiga kuuel ja pakkus mulle nagu vanale sõbrale kätt. Kaardil seisis nimi Uno Laht! See oli ju sama [[tšekaA|tšekist]], kes mind metsas arreteeris ja peksis ning Valga vanglast [[Pagari tänav|Pagari]] keldrisse tõi. Tundsin ängistust. Häbi see mees küll ei tundnud! Oleks tahtnud talle vastu kõrvu anda, aga valitsesin end.<ref>Eesti Kongress. Tallinn, 2000, lk. 236.</ref>"

Redaktsioon: 16. detsember 2015, kell 18:55

Uno Laht (30. aprill 1924 Valga – 24. september 2008[1] Tallinn) oli Eesti luuletaja, prosaist ja publitsist, kes kasutas ka palindroomset pseudonüümi Onu Thal.

Elulugu

Uno Laht õppis Valga algkoolis ja progümnaasiumis, alates 1937. aastast elas Loksal ja jätkas õppimist Tallinna 5. Reaalkoolis ja Tallinna 7. Keskkoolis.

1940. aasta sügisel astus Laht Eestimaa Leninlikku Kommunistlikku Noorsooühingusse. Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise sõja puhkedes astus hävituspataljoni, sellega evakueerus Venemaale. 1942. aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse, Eesti Laskurkorpusesse, kus teenis nooremleitnandina miinipildujate lüli vanemana, Velikije Luki all sai haavata, paranemise järel töötas Kaasanis ja õppis sealses ülikoolis inglise keelt. Sealt suunati Laht Leningradi oblasti Puškinisse komsomolitöötajate kursustele. 1944–1946 oli Laht Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi operatiivtöötaja ja osales metsavendade arreteerimistes.

Tegevus Eesti NSV RJRKis 1944–1946 ja RJK-s

1944. aastal viis Uno Laht Eesti NSV RJRK uurijana läbi uurimist saksa okupatsiooni ajal Tartus Näituse väljakul asutatud koonduslaagris toime pandud inimsusvastaste kuritegude suhtes. Üheks tõendusmaterjaliks nende tegude toimepanemise kohta Eesti Omakaitse liikmete poolt ajavahemikul juuni–detsember 1941. aastal oli nn Olav Karikoski ülekuulamise protokoll (Karikoski protokoll).

1945. aastal 31. juulil juhtis ta saksa okupatsiooni aegse Tartu linna komandandi Friedrich Kure kinnipidamise operatsioon, mille käigus viimane sooritas enesetapu pärast Lahe eest põgeneda püüdmist, ning 16-aastane tütar sai raskeid kehavigastusi.

1945. aasta 8. detsembril juhtis julgeoleku operatiivgruppi, kes pidas kinni metsas varjava Friedrich Kure adjutandi Olaf Tammarki, kes mõisteti 8 aastaks vangilaagrisse ja kandis karistust Steplagis kuni 1953. aastani, millal ta vabastati koos teiste saksa sõjavangidega, kes saadeti tagasi Saksamaa LV-sse[2]. Uuesti kohtusid nad Eesti Kongressi I istungjärgul 1990. aastal: "Kongressi teisel päeval astus vaheajal mu juurde mees rohelise, s.o külalise nimekaardiga kuuel ja pakkus mulle nagu vanale sõbrale kätt. Kaardil seisis nimi Uno Laht! See oli ju sama tšekist, kes mind metsas arreteeris ja peksis ning Valga vanglast Pagari keldrisse tõi. Tundsin ängistust. Häbi see mees küll ei tundnud! Oleks tahtnud talle vastu kõrvu anda, aga valitsesin end.[3]"

Vallandati Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumist 8. oktoobri 1946.a. käskkirjaga, seletuseks "vallandatud, kuna pole edasiseks kasutamiseks kõlbulik[4]" [viide?]. Väidetavalt jätkas hiljem jätkas energilist tegevust Eesti NSV KGB-le. [viide?] Osales Einar Sandeni väitel koos Randar Hiirega reas KGB suuroperatsioonides välismaal (väide on kaheldav, kuna Laht reisis Nõukogude Liidust välismaale vaid paaril korral, näiteks Ameerikasse külastama Hellar Grabbit teda ei lastud), sama allika väidetel tegutses kui provokaator ENSV Kirjanike Liidu ridades.[viide?]

Tegevus ajakirjanikuna

1946–1951 töötas ajalehe Noorte Hääl toimetuses, 1951–1953 oli Rahva Hääle korrespondent, hiljem Kirjanike Liidu luulekonsultant. Ajakirjanikuna hakkas avaldama vesteid, följetone, olukirjeldusi, jutte ja luuletusi, mis algul olid ajavaimulised, aga muutusid 1960. aastatest peale võimu suhtes teravalt kriitiliseks.

Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei liige 1953–?, ENSV Kirjanike Liidu liige 1953–1986 (esitas vahepeal lahkumisavalduse) ja uuesti aastast 1992. Elas Tallinnas.

Tegevus pärast Eesti taasiseseisvumist

Oli Eestis moodustatud Neonatsismi ja rahvustevahelise vaenu õhutamise vastase Eesti Liidu juhatuse liige.

2004. ja 2005. aastal esines korduvalt Venemaa infosõja kanalis – internetiportaalis IA Regnum[5], artiklitega Eesti ajaloo ühekülgsest kajastamisest ning 1941. aastal Tartus Omakaitse poolt Näituse väljakul rajatud koonduslaagris ja tankitõrjekraavis väidetavalt Omakaitse poolt toime pandud inimsusvastastest kuritegudest, mille uurimise osaline ta oli omaaegse RJM töötajana.

2005. aasta 18. märtsil käis Uno Laht koos Arnold Meriga loengut pidamas Kallavere keskkoolis, kus nad väitsid, et Eesti okupeerimist Nõukogude Venemaa poolt 1940. aastal ei toimunud ja Eesti palus ise liitumist[6].

Looming

Lahe püsimissiooniks on olnud sisepoliitiline satiir, deformeerunud sotsialismiga Eestis ka selle juhtidele ning funktsionääridele ebameeldivate tõsiasjade meeldetuletamine. Angažeeritud püsivusega osutas ta tekkivas tarbimisühiskonnas vohavale väikekodanlustumisele (eriti "Kümne küüne lauludes") ning sotsiaalse õigluse ideaalide hääbumisele ja võõrandumisele.

Novell "Meie, tippkutid, üle kogu maakera" sai 1975 Tuglase auhinna. Lahe proosale on sageli iseloomulik raskepärase või barokse kujundi- ja mõttekülluseni viimistletud stiil. Dramaturgias on Laht eelistanud marginaalseid žanre – estraadikavu ja -näidendeid. Ta on kirjutanud ka libreto Eino Tambergi ooperile "Raudne kodu".

Laht on tõlkinud luulet ja proosat vene ja inglise keelest.


Luulekogud

  • "Piimahambad" (1954)
  • "Piimahambad (plombeeritud)", Eesti Riiklik Kirjastus (1956)
  • "Sinelitaskust seanahkse portfellini", Eesti Riiklik Kirjastus (1958)
  • "Selle suve värsid" (1960)
  • "Suitsuangerjad ja kastemärjad roosid" (1960)
  • "Kümne küüne laulud" (1962)
  • "Ingel läheb apteeki... korralikus seltskonnas" (1967)
  • "Paroodi-koodi-oodiaid: kirjanduslikke paroodiaid ja muid pilalugusid" (1969)
  • "Mu kallis koduvillane provints" (1973, Smuuli nimeline preemia 1974)
  • "Roosa müra" (1981)

Uno Lahe populaarsus on ajendanud avaldama valikkogusid:

  • „Linnupesa teraskiivris“ (1961)
  • „Luuletused 1954–1964“ (1967)
  • „Küürakas kaissukippuja“ (1983)
  • „Katastroika ehk Impeerium imendub Musta Auku...“ (1990)

Näide Uno Lahe loomingust

„"Hüljatud talud"

Eksisin suuskadel sõidetud radadelt,

tabasin, Eesti, su varjatud valu.

Valgete lumiste nõlvade taga on

tuhanded hüljatud talud.“

Viited

  1. ↑ Suri kirjanik Uno Laht, Eesti Päevaleht, 26. september 2008
  2. ↑ Sõitis justkui surm..., Luup Nr. 17 (100), 23. august 1999
  3. ↑ Eesti Kongress. Tallinn, 2000, lk. 236.
  4. ↑ (allikas: tööraamat)
  5. ↑ Regnum
  6. ↑ Kapo: vene antifašist teeb Eesti-vastast propagandat, Postimees, 23.05.2006

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Uno_Laht&oldid=4330588"