Alifaatsed ühendid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. detsember 2015, kell 03:38

Tsükliline alifaatne ühend (tsüklobutaan)

Alifaatne ühend on orgaaniline ühend, mis ei sisalda benseenitsüklit ehk benseenituuma. Nende hulka kuuluvad atsüklilised ehk avatud ahelaga ühendid ja alitsüklilised ühendid ehk ühendid, mille struktuuris on mõni suletud ahel, kuid mitte benseenitsükkel.^[1] Benseenitsüklit sisaldavaid ühendeid nimetatakse aromaatseteks.

Alifaatsed ühendid võivad olla küllastunud (alkaanid, nt heksaan) või küllastumata (nt hekseen), sisaldades kaksiksidemeid (alkeenid) või kolmiksidemeid (alküünid). Süsinikuahelaga võivad vesiniku asemel ühineda teised elemendid, millest kõige levinumad on hapnik, lämmastik, väävel ja kloor. Lihtsaim alifaatne ühend on metaan (CH₄).

Enamik alifaatseid ühendeid põlevad, mistõttu saab süsivesinikke kasutada kütustena, nt metaani Bunseni põletites ja vedelgaasina või atsetüleeni keevitusel.

Viited

↑ Mõnes eestikeelses allikas samastatakse alifaatsed ühendid atsüklilistega. (Nt Andres Talvari "Orgaaniline keemia" Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2006, lk 13.)

Vaata ka

Välislingid

IUPAC "Compendium of Chemical Terminology", 2. trükk ("Gold Book"), 1997. Parandatud veebiversioon: "Aliphatic compounds", 1995.

[1] Mõnes eestikeelses allikas samastatakse alifaatsed ühendid atsüklilistega. (Nt Andres Talvari "Orgaaniline keemia" Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2006, lk 13.)

[1]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 '''Alifaatne ühend''' on [[orgaaniline ühend]], mis ei sisalda [[benseenitsükkel|benseenitsüklit]] ehk benseenituuma. Nende hulka kuuluvad atsüklilised ehk avatud ahelaga ühendid ja [[alitsüklilised ühendid]] ehk ühendid, mille struktuuris on mõni suletud ahel, kuid mitte benseenitsükkel.<ref>Mõnes eestikeelses allikas samastatakse alifaatsed ühendid atsüklilistega. (Nt Andres Talvari "[http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/16255/Orgaan;jsessionid=DE73BF16FBFFB0EA9DC55CADC8D95D92?sequence=1 Orgaaniline keemia]" Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2006, lk 13.)</ref> Benseenitsüklit sisaldavaid ühendeid nimetatakse [[aromaatsed ühendid|aromaatseteks]].
-Alifaatsed ühendid võivad olla [[Küllastunud ja küllastumata ühendid|küllastunud]] ([[alkaanid]], nt [[heksaan]]) või küllastumata (nt [[hekseen]]), sisaldades [[kaksikside]]meid ([[alkeenid]]) või kolmiksidemeid ([[alkaanid]]). Süsinikuahelaga võivad [[vesinik]]u asemel ühineda teised elemendid, millest kõige levinumad on [[hapnik]], [[lämmastik]], [[väävel]] ja [[kloor]]. Lihtsaim alifaatne ühend on [[metaan]] (CH<sub>4</sub>).
+Alifaatsed ühendid võivad olla [[Küllastunud ja küllastumata ühendid|küllastunud]] ([[alkaanid]], nt [[heksaan]]) või küllastumata (nt [[hekseen]]), sisaldades [[kaksikside]]meid ([[alkeenid]]) või kolmiksidemeid ([[alküünid]]). Süsinikuahelaga võivad [[vesinik]]u asemel ühineda teised elemendid, millest kõige levinumad on [[hapnik]], [[lämmastik]], [[väävel]] ja [[kloor]]. Lihtsaim alifaatne ühend on [[metaan]] (CH<sub>4</sub>).
 Enamik alifaatseid ühendeid põlevad, mistõttu saab [[süsivesinikud|süsivesinikke]] kasutada kütustena, nt metaani [[Bunseni põleti]]tes ja [[vedelgaas]]ina või [[atsetüleen]]i [[keevitus]]el.