C (programmeerimiskeel): erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
15. rida: | 15. rida: | ||
}} |
}} |
||
{{Wikibooks|Programmeerimiskeel C}} |
{{Wikibooks|Programmeerimiskeel C}} |
||
'''C''' (hääldus inglisepäraselt [sii]) on standardiseeritud [[programmeerimiskeel]], mille lõid 1970. aastate alguses [[Brian Kernighan]], [[Dennis Ritchie]] ja [[Ken Thompson]] eesmärgiga leida sobiv keel uue operatsioonisüsteemi UNIX programmeerimiseks. Tänapäeval saab C programmeerimiskeelt |
'''C''' (hääldus inglisepäraselt [sii]) on standardiseeritud [[programmeerimiskeel]], mille lõid 1970. aastate alguses [[Brian Kernighan]], [[Dennis Ritchie]] ja [[Ken Thompson]] eesmärgiga leida sobiv keel uue operatsioonisüsteemi UNIX programmeerimiseks. Tänapäeval saab C programmeerimiskeelt kasutada praktiliselt igas operatsioonisüsteemis, ning sellest on saanud üks populaarsemaid keeli, mida kasutatakse laialdaselt nii [[süsteemitarkvara|süsteemi-]] kui ka rakendustarkvara loomisel. Programmeerimiskeelel C on palju järeltulijaid, tähelepanuväärseim neist on [[C pluss pluss|C++]], mis peamise vahega toob C-sse klassid. |
||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Keele tekkimine on tihedalt seotud ja paralleelne [[operatsioonisüsteem]]i [[UNIX]] loomisega [[1969]]–[[1973]] firma [[AT&T]] [[Bell Labs]]-i arenduskeskuses. C |
Keele tekkimine on tihedalt seotud ja paralleelne [[operatsioonisüsteem]]i [[UNIX]] loomisega [[1969]]–[[1973]] firma [[AT&T]] [[Bell Labs]]-i arenduskeskuses. C eellasteks on [[BCPL]] ja [[B (programmeerimiskeel)|B]] programmeerimiskeeled. Esimene C-s kirjutatud suurem rakendus oli 1973. aasta suvel kirjutatud arvuti [[PDP-11]] [[UNIX]]-i tuum ([[kernel]]). Järgnevatel aastatel arendas meeskond keelt edasi, keskendudes peamiselt ja andmetetüüpide arendamisele, ning C-s kirjutatud programmide teistele riistvara platvormide [[ülekantavus]]ega seotud küsimustele. Esimene avalikult keelt tutvustav raamat, B. Kernighani ja D. Ritchie: ''The C Programming Language'', ilmus [[1978]]. aastal, ning sellest sai mitteametlik C [[standard]] järgmiseks kümnendiks. Esimesena uutest [[riistvaraplatvorm]]idest kanti C üle arvutitele Interdata 8/32 ja DEC VAX 11/780. Keele kiire levik algas 1980. aastate alguses, esimene ametlik [[ANSI]] [[standard]] võeti vastu [[1989]]. aasta lõpus (ANSI 89 C). |
||
C-l on |
C-l on mitu otsest järglast, näiteks [[Objective C]], [[C pluss pluss|C++]], [[Concurrent C]] , [[C*]], [[Modula 3]] ja [[Eiffel]]. |
||
==Süntaks== |
==Süntaks== |
||
Lihtsaim programm C |
Lihtsaim programm C-keeles näeb välja nii: |
||
<source lang="c"> |
<source lang="c"> |
||
int main() |
int main() |
||
33. rida: | 33. rida: | ||
===Hello, World!=== |
===Hello, World!=== |
||
[[Hello world]] on C |
[[Hello world]] on C-keeles järgmine: |
||
<source lang="c"> |
<source lang="c"> |
||
#include <stdio.h> |
#include <stdio.h> |
||
49. rida: | 49. rida: | ||
==Kasutusalad== |
==Kasutusalad== |
||
Kuna C on [[riistvara]]le lähedane keel, siis kasutatakse seda operatsioonisüsteemide [[draiver]]ite ehk ajurite |
Kuna C on [[riistvara]]le lähedane keel, siis kasutatakse seda operatsioonisüsteemide [[draiver]]ite (ehk ajurite) ning [[operatsioonisüsteem]]ide tuumade ([[kernel]]) kirjutamiseks, näiteks [[BSD]], [[Linux]], [[Solaris (operatsioonisüsteem)|Solaris]], [[Windows]] jpt. |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
Redaktsioon: 15. detsember 2015, kell 00:33
C | |
---|---|
Faililaiend | .c, .h |
Paradigma | imperatiivne, protseduraalne, struktureeritud |
Väljalaskeaeg | 1972 |
Looja | Dennis Ritchie |
Arendaja | Dennis Ritchie & Bell Labs |
Viimane väljalase | C11 (detsember 2011) |
Tüüpimine | staatiline, nõrk, manifesteeritud |
Implementatsioonid | Clang, GCC, MSVC, Turbo C, Watcom C |
Dialektid | Cyclone, Unified Parallel C, Split-C, Cilk, C* |
Mõjutatud keeltest | B (BCPL, CPL), ALGOL 68, Assemblerkeel, PL/I, Fortran |
Mõjutanud keeli | AWK, csh, C++, C--, C#, Objective-C, BitC, D, Go, Java, JavaScript, Limbo, Perl, PHP, Pike, Processing, Python |
OS | multi-platvormne |
Vikiõpikutes on lisamaterjali: Programmeerimiskeel C |
C (hääldus inglisepäraselt [sii]) on standardiseeritud programmeerimiskeel, mille lõid 1970. aastate alguses Brian Kernighan, Dennis Ritchie ja Ken Thompson eesmärgiga leida sobiv keel uue operatsioonisüsteemi UNIX programmeerimiseks. Tänapäeval saab C programmeerimiskeelt kasutada praktiliselt igas operatsioonisüsteemis, ning sellest on saanud üks populaarsemaid keeli, mida kasutatakse laialdaselt nii süsteemi- kui ka rakendustarkvara loomisel. Programmeerimiskeelel C on palju järeltulijaid, tähelepanuväärseim neist on C++, mis peamise vahega toob C-sse klassid.
Ajalugu
Keele tekkimine on tihedalt seotud ja paralleelne operatsioonisüsteemi UNIX loomisega 1969–1973 firma AT&T Bell Labs-i arenduskeskuses. C eellasteks on BCPL ja B programmeerimiskeeled. Esimene C-s kirjutatud suurem rakendus oli 1973. aasta suvel kirjutatud arvuti PDP-11 UNIX-i tuum (kernel). Järgnevatel aastatel arendas meeskond keelt edasi, keskendudes peamiselt ja andmetetüüpide arendamisele, ning C-s kirjutatud programmide teistele riistvara platvormide ülekantavusega seotud küsimustele. Esimene avalikult keelt tutvustav raamat, B. Kernighani ja D. Ritchie: The C Programming Language, ilmus 1978. aastal, ning sellest sai mitteametlik C standard järgmiseks kümnendiks. Esimesena uutest riistvaraplatvormidest kanti C üle arvutitele Interdata 8/32 ja DEC VAX 11/780. Keele kiire levik algas 1980. aastate alguses, esimene ametlik ANSI standard võeti vastu 1989. aasta lõpus (ANSI 89 C).
C-l on mitu otsest järglast, näiteks Objective C, C++, Concurrent C , C*, Modula 3 ja Eiffel.
Süntaks
Lihtsaim programm C-keeles näeb välja nii:
int main()
{
return 0;
}
See programm ei tee mitte midagi muud, kui väljastab operatsioonisüsteemile veakoodi 0 (mis tavaliselt tähendab vigadeta väljumist).
Hello, World!
Hello world on C-keeles järgmine:
#include <stdio.h>
int main(void)
{
printf("Tere, maailm!\n");
return 0;
}
See programm väljastab teksti "Tere, maailm!".
Võrdlus teiste keeltega
Paljud tänapäevased programmeerimiskeeled on pärit kaugest sugulasest C-st. Mitmetel on osaliselt sarnane süntaks – C++, C#, Java, JavaScript, PHP, Perl. Algajatele on C enamasti raskelt omandatav viitade, mäluhalduse ja stringide töötlemise keerukuse tõttu.
Kasutusalad
Kuna C on riistvarale lähedane keel, siis kasutatakse seda operatsioonisüsteemide draiverite (ehk ajurite) ning operatsioonisüsteemide tuumade (kernel) kirjutamiseks, näiteks BSD, Linux, Solaris, Windows jpt.
Vaata ka
Välislingid
Kompilaatorid
Loojad
- http://www.cs.bell-labs.com/who/bwk/ Brian Kernighan
- http://www.cs.bell-labs.com/who/dmr/ Dennis M. Ritchie
- http://www.cs.bell-labs.com/who/ken/ Ken Thompson
Ajalugu
koodinäited
- The International Obfuscated C Code Contest – Rahvusvaheline programmeerimisvõistlus hägustatud C keeles