Ivan Kondakov: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
7. rida: 7. rida:
1886. aastal määrati Kondakov laborandiks [[Varssavi Ülikool]]i keemiakateedris. 1894. aasta detsembris kaitses Sankt-Peterburgi Ülikoolis magistriväitekirja keemias "''О синтезе под влиянием хлористого цинка в ряду жировых соединений''".
1886. aastal määrati Kondakov laborandiks [[Varssavi Ülikool]]i keemiakateedris. 1894. aasta detsembris kaitses Sankt-Peterburgi Ülikoolis magistriväitekirja keemias "''О синтезе под влиянием хлористого цинка в ряду жировых соединений''".


1895. aastal määrati ta [[Tartu Ülikool]]i farmaatsiaprofessoriks.
1895. aastal määrati ta [[Tartu Ülikool]]i farmaatsiaprofessoriks ja ta töötas Tartus 1918. aastani.<ref>[[Aili Suur]]. Elva. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, lk 40</ref>


1899. aastal avastas Kondakov [[dimetüülbutadieen]]i katalüütilise [[polümerisatsioon]]i sünteetiliseks kautšukitaoliseks aineks. Tema uurimused panid aluse sünteetilise kautšuki toomisele Saksamaal [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal.
1899. aastal avastas Kondakov [[dimetüülbutadieen]]i katalüütilise [[polümerisatsioon]]i sünteetiliseks kautšukitaoliseks aineks. Tema uurimused panid aluse sünteetilise kautšuki toomisele Saksamaal [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal.

Redaktsioon: 12. detsember 2015, kell 22:50

Ivan Kondakov.
Ivan Kondakovi hauakivi Elva kalmistul, august 2012.

Ivan Kondakov (vene keeles Иван Лаврентьевич Кондаков; 8. oktoober 1857, Viljuisk14. oktoober 1931 Elva) oli Eestis tegutsenud vene keemik, sünteetilise kautšuki avastaja.

Kondakov lõpetas Krasnojarski poistegümnaasiumi. 1880. aastal astus Sankt-Peterburgi Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna loodusteaduste osakonda, lõpetas ülikooli 1884. aastal. 1885. aastal jäeti ülikooli juurde, valmistuma professorikutseks.

1886. aastal määrati Kondakov laborandiks Varssavi Ülikooli keemiakateedris. 1894. aasta detsembris kaitses Sankt-Peterburgi Ülikoolis magistriväitekirja keemias "О синтезе под влиянием хлористого цинка в ряду жировых соединений".

1895. aastal määrati ta Tartu Ülikooli farmaatsiaprofessoriks ja ta töötas Tartus 1918. aastani.[1]

1899. aastal avastas Kondakov dimetüülbutadieeni katalüütilise polümerisatsiooni sünteetiliseks kautšukitaoliseks aineks. Tema uurimused panid aluse sünteetilise kautšuki toomisele Saksamaal Esimese maailmasõja ajal.

Aastatel 1918–1921 töötas Kondakov Praha Ülikoolis.[2]

Kondakovil oli maja Elvas professorite linnaosas, kus ta elas aastatel 1911–1918 ja 1921–1931.[3]

Viited

  1. Aili Suur. Elva. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, lk 40
  2. Riik protsessib professori testamendi pärast. Vaba Maa, 16. veebruar 1934, nr 39, lk 5
  3. Leonid Semilarski, Arvo Mälberg, Jaan Kappo. Männilinn Elva. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, lk 52, 54, 56