Metskits: erinevus redaktsioonide vahel

Metskits
	; Vasakul isas-, paremal emasloom
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Imetajad Mammalia;
Selts	Sõralised Artiodactyla;
Sugukond	Hirvlased Cervidae;
Perekond	Metskits Capreolus;
Liik	Metskits;
Binaarne nimetus
	Capreolus capreolus; (Linnaeus, 1758)
	; Metskitse levila Euroopas

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 9. detsember 2015, kell 21:30

See artikkel räägib loomast; Jaan Koordi skulptuuri kohta vaata artiklit Metskits (skulptuur)

Metskits (ka kaber ja kabris; ladinakeelne nimetus Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv sõraline. Metskits on Eestis üks tavalisimaid ulukeid.

Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil.

Toitumine

Suvel toitub metskits enamasti rohttaimedest, talvel okstest ja võrsetest.

Eluviis

Juuli lõpust augusti lõpuni on metskitsede paaritumisaeg. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on piisavalt tugevad, siis hakkab rammukatsumine. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda. Kitsele sünnib 1–2 (harva 3) tähnilist talle, kellel on algul raske hakkama saada. Neid murravad ilvesed, karud, hundid ja isegi rebased. Palju metskitsi hukkub ka viljakoristustöödel ja autoteedel.

Arvukus

Metskitsede arvukust võis Eestis 2009. aastal hinnata 100 000–200 000 isendile.^[1] Nende arvukust määravad enamasti kiskjalised.

Metskits talvel: Metskitsedel on talvel lume sees väga raske kiskjate eest põgeneda.

Viited

↑ "Ränk talv on tapnud metskitsi ja -sigu" EPL.ee välja otsitud 7.01.10

[1] "Ränk talv on tapnud metskitsi ja -sigu" EPL.ee välja otsitud 7.01.10

[1]

@@ 24. rida: / 24. rida: @@
 }}
-'''Metskits''' (ka '''kaber''' ja '''kabris kappre'''; ladinakeelne nimetus ''Capreolus capreolus'') on [[hirvlased|hirvlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[metskits (perekond)|metskitse]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[sõralised|sõraline]]. Metskits on Eestis üks tavalisimaid [[uluk]]eid.
+'''Metskits''' (ka '''kaber''' ja '''kabris'''; ladinakeelne nimetus ''Capreolus capreolus'') on [[hirvlased|hirvlaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[metskits (perekond)|metskitse]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[sõralised|sõraline]]. Metskits on Eestis üks tavalisimaid [[uluk]]eid.
 Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed jalad. Soojadel aastaaegadel on metskitse karvastik punakaspruun, talvel hallikas. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Sokud kannavad enamuse aasta jooksul kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil.
 ==Toitumine==
-Suvel toitub metskits enamasti muru.
+Suvel toitub metskits enamasti [[rohttaim]]edest, talvel [[oks]]test ja [[võrse]]test.
 ==Eluviis==
-tiinus kestab 2 päeva . Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on piisavalt tugevad, siis hakkab rammukatsumine. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda. Kitsele sünnib 1–2 (harva 3) tähnilist talle, kellel on algul raske hakkama saada. Neid murravad [[ilves]]ed, [[karu]]d, [[hunt|hundid]] ja isegi [[rebane|rebased]]. Palju metskitsi hukkub ka [[viljakoristus]]töödel ja [[autotee]]del.
+Juuli lõpust augusti lõpuni on metskitsede paaritumisaeg. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on piisavalt tugevad, siis hakkab rammukatsumine. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda. Kitsele sünnib 1–2 (harva 3) tähnilist talle, kellel on algul raske hakkama saada. Neid murravad [[ilves]]ed, [[karu]]d, [[hunt|hundid]] ja isegi [[rebane|rebased]]. Palju metskitsi hukkub ka [[viljakoristus]]töödel ja [[autotee]]del.
 ==Arvukus==