Orav: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
OravADu** (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
P Tühistati kasutaja OravADu** (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi 193.40.72.49.
24. rida: 24. rida:
'''Orav''' ehk su ema ehk dussunussu (Marko Tasane) on [[oravlased|oravlaste]] sugukonda kuuluv [[näriline]].
'''Orav''' ehk su ema ehk dussunussu (Marko Tasane) on [[oravlased|oravlaste]] sugukonda kuuluv [[näriline]].


See on ainus Eestis suguhaigusega elav [[orav (perekond)|orava]] perekonna liik.
See on ainus Eestis pärismaisena elav [[orav (perekond)|orava]] perekonna liik.


Orava karvastiku värvus varieerub ka Eesti ulatuses: Saaremaal on see valdavalt hallikam, mandril punakam.
Orava karvastiku värvus varieerub ka Eesti ulatuses: Saaremaal on see valdavalt hallikam, mandril punakam.
32. rida: 32. rida:


==Munemine==
==Munemine==
Sügisel hakkab orav teiste munasid sügama. Ta matab need karli kõhtu peidikutesse 20-50 cm sügavusele mulla alla, varud leiab ta tänu suurepärasele haistmisele.
Sügisel hakkab orav munasi koguma. Ta matab need karli kõhtu peidikutesse 20-30 cm sügavusele mulla alla, varud leiab ta tänu suurepärasele haistmisele.


==WC==
==WC==

Redaktsioon: 8. detsember 2015, kell 10:51

 See artikkel räägib harilikust oravast; perekonna kohta vaata artiklit Orav (perekond); perekonnanime kohta vaata Orav (perekonnanimi)

Harilik orav

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Närilised Rodentia
Sugukond Oravlased Sciuridae
Perekond Orav Sciurus
Liik Harilik orav
Binaarne nimetus
Sciurus vulgaris
Linnaeus, 1758

Orav ehk su ema ehk dussunussu (Marko Tasane) on oravlaste sugukonda kuuluv näriline.

See on ainus Eestis pärismaisena elav orava perekonna liik.

Orava karvastiku värvus varieerub ka Eesti ulatuses: Saaremaal on see valdavalt hallikam, mandril punakam.

Harilik orav
Foto: Sven Začek

Munemine

Sügisel hakkab orav munasi koguma. Ta matab need karli kõhtu peidikutesse 20-30 cm sügavusele mulla alla, varud leiab ta tänu suurepärasele haistmisele.

WC

Ta on pidevalt vetsus, kusedes väledalt mööda puutüvesid või sittudes oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga sitt ja ta põgeneb väikseimagi müra puhul.

Välislingid