Galiitsia vürstiriik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
60. rida: 60. rida:
'''Galiitsia vürstiriik''' oli [[12. sajand]]i keskel [[Kiievi-Vene]] riigist eraldunud vürstiriik, mida valitsesid [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite]] dünastia Romanovitšite liini esindajad.
'''Galiitsia vürstiriik''' oli [[12. sajand]]i keskel [[Kiievi-Vene]] riigist eraldunud vürstiriik, mida valitsesid [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite]] dünastia Romanovitšite liini esindajad.


Galiitsia vürstiriiki valitsesid Rjurikovitšite dünastia Romanovitšite liini ([[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] poja [[Vladimir Jaroslavitš (Novgorodi vürst)|Vladimir Jaroslavitš]]i poja [[Rostislav Vladimirovitš|Rostislavi]] järglased) esindajad: Volodymyrko Volodarovitš (1141–1153), Jaroslav Osmomõsl (1153–1187) ja Volodymir Jaroslavitš (1189–1199).
Galiitsia vürstiriiki valitsesid Rjurikovitšite dünastia Romanovitšite liini ([[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] poja [[Vladimir Jaroslavitš (Novgorodi vürst)|Vladimir Jaroslavitš]]i poja [[Rostislav Vladimirovitš|Rostislavi]] järglased) esindajad: Volodymyrko Volodarovitš (1141–1153), Jaroslav Osmomõsl (1153–1187) ja Volodymir Jaroslavitš (1189–1199).
[[File:Europe mediterranean 1190 cropped.jpg|thumb|300px|left|[[Ungari kuningriik|Ungari]] ja Galiitsia piirialad 1190, [[Béla III]] valitsemise (1172–1196) ajal (oranž)]]
[[File:Europe mediterranean 1190 cropped.jpg|thumb|300px|left|[[Ungari kuningriik|Ungari]] ja Galiitsia piirialad 1190, [[Béla III]] valitsemise (1172–1196) ajal (oranž)]]
[[File:Ukraine-Halychyna.png|thumb|300px|left|Ajalooline Galiitsia, tänapäeva [[Ukraina]]s ja [[Poola]]s]]
[[File:Ukraine-Halychyna.png|thumb|300px|left|Ajalooline Galiitsia, tänapäeva [[Ukraina]]s ja [[Poola]]s]]
Sisemiste vastuolude järel nõrgenenud ja lagunevast [[Vana-Vene]] riigist iseseisvunud riigi moodustas 12 sajandi keskel Volodymyrko Volodarovitš, kes päris eelenevalt väiksed [[Zvenõgorod (Lvivi oblast)|Zvenigorod]]i vürstiriigi (1124), [[Peremyshl]]i vürstiriigi (1129), Terebovlia vürstiriigi (1129), [[Galiitsia]]maa (1141), ning asutas uue pealinnana 1444. aastal [[Halych]]i linna, ühendatud vürstiriigi keskusena.
Sisemiste vastuolude järel nõrgenenud ja lagunevast [[Vana-Vene]] riigist iseseisvunud riigi moodustas 12. sajandi keskel Volodymyrko Volodarovitš, kes päris varem väiksed [[Zvenõgorod (Lvivi oblast)|Zvenigorod]]i vürstiriigi (1124), [[Peremyshl]]i vürstiriigi (1129), Terebovlia vürstiriigi (1129), [[Galiitsia]]maa (1141) ning asutas uue pealinnana 1444. aastal [[Halych]]i linna, ühendatud vürstiriigi keskusena.


Volodymyrko Volodarovitši poeg, Jaroslav Osmomõsl laiendas veelgi valdus (1153–1187) ning lisas valduste hulka ka veel alad [[Karpaatia]] mägede ja [[Dnister]]i jõe vahelistel aladel, kuni [[Doonau]] alamjooksuni.
Volodymyrko Volodarovitši poeg, Jaroslav Osmomõsl laiendas veelgi valdus (1153–1187) ning lisas valduste hulka ka veel alad [[Karpaatia]] mägede ja [[Dnister]]i jõe vahelistel aladel, kuni [[Doonau]] alamjooksuni.


Viimase Romanovitšite liinist valitseja Volodymir Jaroslavitši (1189–1199) surma järel 1199. aastal, kutsusid [[bojaar]]id riiki valitsema naabervürstiriigi,[[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite]] dünastia Mstislavitšite liini esindaja [[Volõõnia vürstiriik|Volõõnia vürstiriigi]] vürsti [[Roman Mstislavitš]]i, kes ühendas Galiitsia ja [[Volõõnia]] ning moodustas ühise [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi]].
Viimase Romanovitšite liinist valitseja Volodymir Jaroslavitši (1189–1199) surma järel 1199. aastal, kutsusid [[bojaar]]id riiki valitsema naabervürstiriigi,[[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite]] dünastia Mstislavitšite liini esindaja [[Volõõnia vürstiriik|Volõõnia vürstiriigi]] vürsti [[Roman Mstislavitš]]i, kes ühendas Galiitsia ja [[Volõõnia]] ning moodustas ühise [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik|Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi]].





Redaktsioon: 5. detsember 2015, kell 14:12

Galiitsia vürstiriik
vanaslaavi keeles Галицкоє кънѧжьство
[[Fail:|75px]]
Galiitsia vürstiriigi vapp
Pealinn Halych

Galiitsia vürstiriik oli 12. sajandi keskel Kiievi-Vene riigist eraldunud vürstiriik, mida valitsesid Rjurikovitšite dünastia Romanovitšite liini esindajad.

Galiitsia vürstiriiki valitsesid Rjurikovitšite dünastia Romanovitšite liini (Jaroslav Targa poja Vladimir Jaroslavitši poja Rostislavi järglased) esindajad: Volodymyrko Volodarovitš (1141–1153), Jaroslav Osmomõsl (1153–1187) ja Volodymir Jaroslavitš (1189–1199).

Ungari ja Galiitsia piirialad 1190, Béla III valitsemise (1172–1196) ajal (oranž)
Ajalooline Galiitsia, tänapäeva Ukrainas ja Poolas

Sisemiste vastuolude järel nõrgenenud ja lagunevast Vana-Vene riigist iseseisvunud riigi moodustas 12. sajandi keskel Volodymyrko Volodarovitš, kes päris varem väiksed Zvenigorodi vürstiriigi (1124), Peremyshli vürstiriigi (1129), Terebovlia vürstiriigi (1129), Galiitsiamaa (1141) ning asutas uue pealinnana 1444. aastal Halychi linna, ühendatud vürstiriigi keskusena.

Volodymyrko Volodarovitši poeg, Jaroslav Osmomõsl laiendas veelgi valdus (1153–1187) ning lisas valduste hulka ka veel alad Karpaatia mägede ja Dnisteri jõe vahelistel aladel, kuni Doonau alamjooksuni.

Viimase Romanovitšite liinist valitseja Volodymir Jaroslavitši (1189–1199) surma järel 1199. aastal, kutsusid bojaarid riiki valitsema naabervürstiriigi,Rjurikovitšite dünastia Mstislavitšite liini esindaja Volõõnia vürstiriigi vürsti Roman Mstislavitši, kes ühendas Galiitsia ja Volõõnia ning moodustas ühise Galiitsia-Volõõnia vürstiriigi.


Vaata ka