Lavrentsium: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 26. november 2015, kell 21:41

103	2 9 32 32 18 8 2
Lr <257>
Lavrentsium

Lavrentsium (ka: laurentsium) on keemiline element järjenumbriga 103. Lavrentsium on lühikese elueaga transuraaniline haruldane muldmetall, teda sünteesitakse kaliforniumist ja tal puudub tarvitusvõimalus.

Lavrentsium sai nime tsüklotroni leiutaja Ernest O. Lawrence'i järgi. Aastal 1997 kinnitati lavrentsiumi sümboliks Lr.

Omadused

Teadaolevatest isotoopidest pikima elueaga on isotoop massiarvuga 262, mille poolestusaeg on 3,6 tundi.

Lavrentsiumi looduses ei esine, kuid arvatavasti on ta hõbevalge või hall, toatemperatuuril tahke radioaktiivne metall. Tema sulamistemperatuur on 1627ºC. Vähesed katsed lavrentsiumi aatomitega näitavad, et see käitub sarnaselt aktinoididega, seetõttu paigutati teda varem aktinoididega samasse gruppi. Erinevalt teistest haruldastest muldmetallidest on lavrentsium siiski d-element, mistõttu tuleb ta paigutada teiste d-elementide hulka.

Ajalugu

Lavrentsiumi avastasid Albert Ghiorso, Torbjorn Sikkeland, Almon Larsh ja Robert M. Latimer 14. veebruaril 1961. aastal Berkeley kiirguslaboris California ülikoolis USA-s. Seda tekitati, pommitades 3 milligrammi kaliforniumi kolme isotoobi segu boor-10 ja boor-11 ioonidega.

Kaliforniumi aatomituumad said laengu, põrkasid tagasi ümbritsevast heeliumkeskkonnast ja püüti kinni õhukesele vasklindile. Seejärel asetati linti tahkete osakeste detektorite ette. Berkeley meeskond teatas, et nad avastasid sel viisil isotoobi ²⁵⁷103, mis lagunes 8,6 MeV alfaosakeste emiteerumisel. Saadud isotoobi poolestusaeg oli 4,2 sekundit. Hiljem täpsustati, et tegu oli isotoobiga ²⁵⁸Lr.

Välislingid

Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Metallid	Poolmetallid	Väärisgaasid	Mittemetallid	Leelismetallid	Leelismuldmetallid	Lantanoidid	Aktinoidid
Aktiinium - Toorium - Protaktiinium - Uraan - Neptuunium - Plutoonium - Ameriitsium - Kuurium - Berkeelium - Kalifornium - Einsteinium - Fermium - Mendeleevium - Nobeelium - Lavrentsium

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{KeemElem|103|Lavrentsium|Lr|<257>|keAktinoid|2|8|18|32|32|9|2}}
-'''Lavrentsium''' (ka: laurentsium) on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjenumbriga]] 103. Lavrentsium on lühikese elueaga transuraaniline [[haruldased muldmetallid|haruldane]] [[muldmetall]], teda sünteesitakse [[kalifornium]]ist ning tal puudub tarvitusvõimalus.
+'''Lavrentsium''' (ka: laurentsium) on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjenumbriga]] 103. Lavrentsium on lühikese elueaga transuraaniline [[haruldased muldmetallid|haruldane]] [[muldmetall]], teda sünteesitakse [[kalifornium]]ist ja tal puudub tarvitusvõimalus.
-Lavrentsium sai oma nime [[tsüklotron]]i leiutaja,  [[Ernest O. Lawrence]]'i järgi. Aastal [[1997]] kinnitati lavrentsiumi sümboliks Lr.
+Lavrentsium sai nime [[tsüklotron]]i leiutaja [[Ernest O. Lawrence]]'i järgi. Aastal [[1997]] kinnitati lavrentsiumi sümboliks Lr.
 ==Omadused==
@@ 9. rida: / 9. rida: @@
 Teadaolevatest [[isotoop]]idest pikima elueaga on isotoop [[massiarv]]uga 262, mille [[poolestusaeg]] on 3,6 [[tund]]i.
-Lavrentsiumi looduses ei esine, kuid arvatavasti on ta hõbevalge või hall, toatemperatuuril tahke [[radioaktiivsus|radioaktiivne]] [[metall]]. Tema [[sulamistemperatuur]] on 1627ºC. Vähesed katsed lavrentsiumi [[aatom]]itega näitavad, et see käitub sarnaselt [[aktinoidid]]ega, seetõttu paigutati teda varem aktinoididega samasse gruppi. Erinevalt teistest haruldastest muldmetallidest on lavrentsium siiski [[d-elemendid|d-element]] ning seepärast tuleb teda paigutada teiste d-elementide hulka.
+Lavrentsiumi looduses ei esine, kuid arvatavasti on ta hõbevalge või hall, toatemperatuuril tahke [[radioaktiivsus|radioaktiivne]] [[metall]]. Tema [[sulamistemperatuur]] on 1627ºC. Vähesed katsed lavrentsiumi [[aatom]]itega näitavad, et see käitub sarnaselt [[aktinoidid]]ega, seetõttu paigutati teda varem aktinoididega samasse gruppi. Erinevalt teistest haruldastest muldmetallidest on lavrentsium siiski [[d-elemendid|d-element]], mistõttu tuleb ta paigutada teiste d-elementide hulka.
 ==Ajalugu==
@@ 15. rida: / 15. rida: @@
 Lavrentsiumi avastasid [[Albert Ghiorso]], [[Torbjorn Sikkeland]], [[Almon Larsh]] ja [[Robert M. Latimer]] [[14. veebruar]]il [[1961]]. aastal [[Berkeley kiirguslabor]]is [[California ülikool]]is [[USA]]-s. Seda tekitati, pommitades 3 milli[[gramm]]i kaliforniumi kolme isotoobi segu [[boor]]-10 ja boor-11 ioonidega.
-Kaliforniumi aatomituumad said [[laeng]]u, põrkasid tagasi ümbritsevast [[heelium]]keskkonnast ja püüti kinni õhukesele [[vask]]lindile. Seejärel asetati linti tahkete osakeste detektorite ette. Berkeley meeskond teatas, et nad avastasid sel viisil isotoobi <sup>257</sup>103, mis lagunes 8,6 [[elektronvolt|MeV]] [[alfa-osake]]ste emiteerumisel. Saadud isotoobi [[poolestusaeg]] oli 4,2 [[sekund]]it. Hiljem täpsustati, et tegu oli isotoobiga <sup>258</sup>Lr.
+Kaliforniumi aatomituumad said [[laeng]]u, põrkasid tagasi ümbritsevast [[heelium]]keskkonnast ja püüti kinni õhukesele [[vask]]lindile. Seejärel asetati linti tahkete osakeste detektorite ette. Berkeley meeskond teatas, et nad avastasid sel viisil isotoobi <sup>257</sup>103, mis lagunes 8,6 [[elektronvolt|MeV]] [[alfa-osake|alfaosake]]ste emiteerumisel. Saadud isotoobi [[poolestusaeg]] oli 4,2 [[sekund]]it. Hiljem täpsustati, et tegu oli isotoobiga <sup>258</sup>Lr.
 ==Välislingid==