Heldur Viires: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
56. rida: | 56. rida: | ||
* [http://tartu.postimees.ee/290905/tartu_postimees/kultuur/178186.php Raimu Hanson, Heldur Viires jagab pallaslikku õpetust, Postimees, 27.09.2005] |
* [http://tartu.postimees.ee/290905/tartu_postimees/kultuur/178186.php Raimu Hanson, Heldur Viires jagab pallaslikku õpetust, Postimees, 27.09.2005] |
||
{{ |
{{JÄRJESTA:Viires, Heldur}} |
||
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]] |
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]] |
||
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] |
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] |
||
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] |
|||
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] |
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] |
||
[[Kategooria:Sündinud 1927]] |
[[Kategooria:Sündinud 1927]] |
Redaktsioon: 25. november 2015, kell 20:37
Heldur Viires | |
---|---|
Sünninimi | Heldur-Jaan Viires |
Sündinud |
23. juunil 1927 Tallinn |
Rahvus | eestlane |
Haridus | Tartu Riiklik Kunstiinstituut, Eesti Riiklik Kunstiinstituut |
Tegevusala | maalikunstnik ja raamatugraafik |
Tunnustus | 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk |
Heldur-Jaan Viires (sündinud 23. juunil 1927 Tallinnas) on eesti maalikunstnik ja raamatugraafik.
Elukäik
Lõpetas 1945. aastal Tallinna Reaalkooli ning asus õppima Tartu Riiklik Kunstiinstituuti (1945–1949). 1950. aastal suunati Viires stipendiaadina Leingradi Repini nimelisse Kunstiinstituuti. Veel sama aasta lõpul tuli noor kunstnik Tartusse tagasi ning arreteeriti formaalse süüdistuse alusel koos õpingukaaslaste Valdur Ohaka, Henn Roode, Lembit Saartsi ja Ülo Soostriga.[1] Oli vangilaagris Vorkutas kuni 1956. aastani. Pärast naasmist astus Viires Eesti Riikliku Kunstiinstituuti maali erialale, mille lõpetas 1959.
Pärast kooli lõpetamist asus Viires tööle vabakutselisena tegeledes peamiselt raamatugraafikaga. Ta kujundas ja illustreeris nii klassika- kui ka ulmeteoseid, luulekogusid, lasteraamatuid.[2] Tegi firmale Meloodia plaadiümbriseid. Kui asutati uus kirjastus Valgus, asus ta teadusliku illustratsiooni alale, kuhu jäi kuni pensionile minekuni.
Ta on 1964. aastast Eesti Kunstnike Liidu ja 1989. aastast Kunstiühingu Pallas liige. 2000. aastal anti Heldur Viiresele Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi kultuuripreemia. 2001. aastal anti talle Valgetähe V klassi teenetemärk.
Olnud 1989. aastast Tartu kunstiühingu maalistuudio õppejõud ja alates aastast 1998 Konrad Mägi ateljee juhataja ja õpetaja.
Looming
Ta on olnud viljakas loodusjoonistaja, joonistades liikide pildid mitmetesse määrajatesse ja loodusraamatutesse:
- "Eesti pomoloogia", 1970
- Jaan Viidalepp “Liblikate määraja”, 1971
- Haide-Ene Rebassoo, Heldur Viires “Eesti taimharuldusi”, 1980
- Haide-Ene Rebassoo, Heldur Viires “Kaitskem kauneid taimi!”, 1981
- “Punane Raamat”, 1982
- Neeme Mikelsaar “Eesti NSV kalad”, 1984;
- Eerik Kumari “Eesti lindude välimääraja”, 4. trükk, 1984.
Näitustel esinemist alustas Heldur Viires 1959. aastal. Isikunäitusi on tal toimunud 1971. aastal Göteborgis, 1978. aastal Stockholmis, aastavahetusel 1981/1982 Tartu Riiklik Kunstimuuseumis, 1988. aastal Adamson-Ericu Muuseumis Tallinnas, 1994. aastal KÜÜ-galeriis Tartus (koos Kaja Kärneriga) ja 1996. aastal Mikkeli Galeriis Tartus (koos Kaja Kärneriga).[3] 1998. aastal oli valik Heldur Viirese monotüüpiaid eksponeeritud Mikkeli Galeriis. 2007. olid Viirese monotüüpiad väljas Tartu Kunstimajas.
Tunnustused
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Ülle Kruus, Heldur Viires Monotüüpiad, Adamson-Ericu muuseum, 1988
- ↑ 2,0 2,1 Maalikunstnikuks saab õppida vaid Tartus või Pariisis. Toomas Kuke intervjuu Heldur Viiresega, Eesti Loodus, 04.2012
- ↑ Heldur Viirese monotüüpiad Tartu Kunstimajas, 2007