Olev Mikiver: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
24. rida: 24. rida:


== Elukäik ==
== Elukäik ==
Olev Mikiver on sündinud Loksal kellasepa perekonnas.<ref name=":0">Vello, Meri mets ja – sõda – [[Välis-Eesti]], 29.11.1968</ref> Oli juba kooliajal kooliajakirja illustraator ning harjutas kätt [[Linoollõige|linoollõikega]].<ref name=":0" /> Õppis [[1941]] [[EKA|Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool]]is graafikat ja [[1942]]–[[1943]] [[Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused|Tartus Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel]] maalieriala (Pallas), kus ühe peamise õpetajana tegutses tuntud kunstik [[Eerik Haamer]]. Et pääseda saksa mobilisatsioonist põgenes Olev Mikiver 1943. aastal purjepaadil Soome skääridesse. Soomes astus ta vabatahtlikuna sõjaväkke ning osales Karjalas toimunud, osaledes muuhulgas Viiburi kaitsmislahingutes. Mikiver pöördus koos soomepoistega kodumaale tagasi ning osales lahingutes Emajõe ääres. Põgenes Saaremaalt päästejaama paadiga Rootsi, kus veidi enne Gotlandi rannikut elas läbi laevaõnnetuse.<ref name=":0" />
Olev Mikiver on sündinud Loksal kellasepa perekonnas.<ref name=":0">Vello, Meri mets ja – sõda – [[Välis-Eesti]], 29.11.1968</ref> Oli juba kooliajal kooliajakirja illustraator ning harjutas kätt [[Linoollõige|linoollõikega]].<ref name=":0" /> Ta lõpetas aastal [[1941]] [[Tallinna Reaalkool]]i. Õppis [[1941]] [[EKA|Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool]]is graafikat ja [[1942]]–[[1943]] [[Kõrgemad Kujutava Kunsti Kursused|Tartus Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel]] maalieriala (Pallas), kus ühe peamise õpetajana tegutses tuntud kunstik [[Eerik Haamer]]. Et pääseda saksa mobilisatsioonist põgenes Olev Mikiver 1943. aastal purjepaadil Soome skääridesse. Soomes astus ta vabatahtlikuna sõjaväkke ning osales Karjalas toimunud, osaledes muuhulgas Viiburi kaitsmislahingutes. Mikiver pöördus koos soomepoistega kodumaale tagasi ning osales lahingutes Emajõe ääres. Põgenes Saaremaalt päästejaama paadiga Rootsi, kus veidi enne Gotlandi rannikut elas läbi laevaõnnetuse.<ref name=":0" />


Aastatel 1944–1954 elas ta [[Stockholm]]is ning töötas klaasplastivalmistajana ja filmiateljees Sandrews dekoratsioonimaalijana. Jätkas kunstiõpinguid [[1947]]–[[1948]] sealses Stockholmi Vabaakadeemias ja [[1951]] [[Pariis]]is [[Academie de la Grande Chaumiere]]'is.<ref>Jermu, Kunstnik ja ta minevik. Kõnelus Olev Mikiveriga - Eesti Päevaleht (Rootsis), 14.11.1968</ref>
Aastatel 1944–1954 elas ta [[Stockholm]]is ning töötas klaasplastivalmistajana ja filmiateljees Sandrews dekoratsioonimaalijana. Jätkas kunstiõpinguid [[1947]]–[[1948]] sealses Stockholmi Vabaakadeemias ja [[1951]] [[Pariis]]is [[Academie de la Grande Chaumiere]]'is.<ref>Jermu, Kunstnik ja ta minevik. Kõnelus Olev Mikiveriga - Eesti Päevaleht (Rootsis), 14.11.1968</ref>
52. rida: 52. rida:
[[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti graafikud]]
[[Kategooria:Eesti graafikud]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]
[[Kategooria:Sündinud 1922]]
[[Kategooria:Sündinud 1922]]
[[Kategooria:Surnud 1994]]
[[Kategooria:Surnud 1994]]
[[Kategooria:Eestlased Rootsis]]

Redaktsioon: 25. november 2015, kell 20:25

Olev Mikiver
Sündinud 11. juuli 1922
Loksa, Eesti
Surnud 3. juuli 1994
Malmö, Rootsi
Rahvus Eestlane
Tegevusala Maal, teater, graafika
Kunstivool sürrealism, abstraktsionism
Tuntud teoseid Metsakatedraal
Tunnustus (Rootsis) Eesti Kultuuri auhind 1978, Rootsi riigi kunstikoondise stipendiumi 1981, Eesti kultuuri koondise auhind 1990, Eesti Kommitte auhind1994.

Olev Mikiver (11. juuli 1922 Loksa3. juuli 1994 Malmö) oli väliseesti maali- ja teatrikunstnik ning graafik.

Elukäik

Olev Mikiver on sündinud Loksal kellasepa perekonnas.[1] Oli juba kooliajal kooliajakirja illustraator ning harjutas kätt linoollõikega.[1] Ta lõpetas aastal 1941 Tallinna Reaalkooli. Õppis 1941 Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis graafikat ja 19421943 Tartus Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel maalieriala (Pallas), kus ühe peamise õpetajana tegutses tuntud kunstik Eerik Haamer. Et pääseda saksa mobilisatsioonist põgenes Olev Mikiver 1943. aastal purjepaadil Soome skääridesse. Soomes astus ta vabatahtlikuna sõjaväkke ning osales Karjalas toimunud, osaledes muuhulgas Viiburi kaitsmislahingutes. Mikiver pöördus koos soomepoistega kodumaale tagasi ning osales lahingutes Emajõe ääres. Põgenes Saaremaalt päästejaama paadiga Rootsi, kus veidi enne Gotlandi rannikut elas läbi laevaõnnetuse.[1]

Aastatel 1944–1954 elas ta Stockholmis ning töötas klaasplastivalmistajana ja filmiateljees Sandrews dekoratsioonimaalijana. Jätkas kunstiõpinguid 19471948 sealses Stockholmi Vabaakadeemias ja 1951 Pariisis Academie de la Grande Chaumiere'is.[2]

1954 abiellus Marju Mägistega ja asus Malmösse, kus töötas linnateatri dekoratsioonimaalija ja stsenograafina. Suurema osa oma elust pärast põgenemist oli Olev Mikiver seotud Malmö linnateatriga, kus ta töötas stsenograafina ehk teatrikunstnikuna. Ta valmistas dekoratsioone ja kostüümide kavandeid umbes 30 lavastusele, seal hulgas Tšehhovi "Onu Vanja", Prokofjevi "Petja ja hunt" jt.

Looming

Mikiveri loomingus on kolm suurt teemat: sõda, meri ja mets. Tehnikatest eelistas ta õlimaali ning temperat.

Varast maaliloomingut on mõjutanud sürrealism kuid ka ekspressionism, millega oli segunenud ka kubism. Fantaasiaküllus on omane ka hilisematele maalidele, milles lapsepõlvemälestused põimuvad müüdimotiividega. 1960ndatel kujunes Mikiverist eesti kunsti avangardist, kelle loomingus liituvad omapäraselt sürrealism ja abstraktsionism.

1980. aastatel kujunes välja värviküllane stiil, kus unistused ja tegelikkus moodustasid omalaadse kunstistiili, tihti inspireeritud ajaloost, tema enda põgenemisest, loodusest ja merest. Tema maale iseloomustavad värvid ja jõulisus. Puhtad ja kindlad jooned oli ta kaasa saanud oma graafilisest väljaõppest.

On teinud kaanekujundusi Eesti Kirjanike Kooperatiivi väljaandeile. Näiteks illustreerinud kaaneümbrised tuntud Eesti eksiilkirjanike – Bernard Kangro, Arvo Mägi, Valev Uibopuu raamatutele jt. Teinud kaastööd ajakirjale Mana. Loonud vabagraafikat. Kavandanud koos Ervin Pütsepaga mosaiike.

Avaldas ajalehe Teataja kaastöölisena ülevaateid eesti kunstnike näitustest ja mälestusi. Tema sõber Ilmar Laaban, kirjeldas Mikiveri kunst kui avangardi – eespool oma aega, oskusega kujutada loodust eestlasliku rahvalaulu stiilis – "muretult sõrmitseb ta looduse pärlikeel, keerab väikese pehme nõksatusega uue mustri kaleidoskoobile, kus unistused, taju ja mälestused moodustavad värvikireva mustri".

Tema teoseid leidub nii Eesti Kunstimuuseumi kui ka Tartu Kunstimuuseumi kogudes.

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Vello, Meri mets ja – sõda – Välis-Eesti, 29.11.1968
  2. Jermu, Kunstnik ja ta minevik. Kõnelus Olev Mikiveriga - Eesti Päevaleht (Rootsis), 14.11.1968

Välislingid