Lagunemine: erinevus redaktsioonide vahel
Kustutatud kogu lehekülje sisu |
|||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Lagunemine''' on millegi jagunemine väiksemateks osadeks. Näiteks [[mikromaailm]]a vaadeldes, võime tõdeda [[keemiline aine|keemiliste ainete]] [[molekul]]ide lagunemist väiksemateks aineosadeks, molekulideks või [[aatom]]iteks. Laguneda saavad ka [[aatomituum|aatomite tuumad]]. Kaasaegse [[teadus|teadusliku]] [[maailmapilt|maailmapildi]] järgi ei saa aga lagunemine toimuda |
|||
[[lõpmatus|lõputult]]. [[Universum]]is ei saa olla midagi väiksemat [[Plancki konstant|Plancki konstandist]]. [[Makromaailm]]a vaadates lagunevad [[ühiskond]]likud korrad, [[riik|riigid]], [[ettevõte|ettevõtted]], [[organisatsioon]]id, [[pere]]d, [[inimene|inimesed]] ja teised [[organism|elusorganismid]], eluta aine jne. Lagunemine nagu ka [[surm]] on üks pool, eluliselt tähtis, vältimatult vajalik osa [[loodus|looduslikust]] ringkäigust. Samuti nagu ainevahetuse, [[metabolism|metabolismi]] protsessides [[katabolism]] või pidevalt toimuv [[apoptoos]]i nähtus meie kõigi kehades. [[Kosmos|Kosmilisi]] objekte, universumit, [[megamaailm]]a vaadeldes peame tõdema, et ka [[täht (astronoomia)|tähed]] ja teised kosmilised objektid sünnivad, muutuvad ja lagunevad. |
|||
Kõik mis on tekkinud, sündinud võib laguneda ja tõenäoliselt mingi [[aeg|aja]] jooksul ka laguneb. Küsimus lagunemisest taandub küsimusele ajast. Kui pikaaja jooksul midagi vaatleme. Seda, kas kunagi, juhul kui "lõppeb" meie universumi eksistents, võivad laguneda ka meile igaveste ja kindlatena tunduvad [[loodusseadus]]ed...neid kirjeldada aitavad [[matemaatika]], [[füüsika]] [[loogika|loogilised]] tõdemused ise, me keegi ei tea. See on pigem [[usk|usu]], [[filosoofia]] küsimus. |
|||
[[Kategooria:Teadus]] |
|||
[[Kategooria:Filosoofia]] |
|||
Redaktsioon: 25. november 2015, kell 10:58
Lagunemine on millegi jagunemine väiksemateks osadeks. Näiteks mikromaailma vaadeldes, võime tõdeda keemiliste ainete molekulide lagunemist väiksemateks aineosadeks, molekulideks või aatomiteks. Laguneda saavad ka aatomite tuumad. Kaasaegse teadusliku maailmapildi järgi ei saa aga lagunemine toimuda lõputult. Universumis ei saa olla midagi väiksemat Plancki konstandist. Makromaailma vaadates lagunevad ühiskondlikud korrad, riigid, ettevõtted, organisatsioonid, pered, inimesed ja teised elusorganismid, eluta aine jne. Lagunemine nagu ka surm on üks pool, eluliselt tähtis, vältimatult vajalik osa looduslikust ringkäigust. Samuti nagu ainevahetuse, metabolismi protsessides katabolism või pidevalt toimuv apoptoosi nähtus meie kõigi kehades. Kosmilisi objekte, universumit, megamaailma vaadeldes peame tõdema, et ka tähed ja teised kosmilised objektid sünnivad, muutuvad ja lagunevad.
Kõik mis on tekkinud, sündinud võib laguneda ja tõenäoliselt mingi aja jooksul ka laguneb. Küsimus lagunemisest taandub küsimusele ajast. Kui pikaaja jooksul midagi vaatleme. Seda, kas kunagi, juhul kui "lõppeb" meie universumi eksistents, võivad laguneda ka meile igaveste ja kindlatena tunduvad loodusseadused...neid kirjeldada aitavad matemaatika, füüsika loogilised tõdemused ise, me keegi ei tea. See on pigem usu, filosoofia küsimus.