Konstantin Päts: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Taastatud varasem redaktsioon - vt artiklit Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee
Resümee puudub
14. rida: 14. rida:
| ametiajaalgus3=25. jaanuar 1921
| ametiajaalgus3=25. jaanuar 1921
| ametiajalõpp3=21. november 1922
| ametiajalõpp3=21. november 1922
| predecessor3=[[Ants Piip]]
| eelmine3=[[Ants Piip]]
| successor3=[[Juhan Kukk]]
| järgmine3=[[Juhan Kukk]]
| amet4=4. [[Riigivanem]]
| amet4=4. [[Riigivanem]]
| ametiajaalgus4=2. august 1923
| ametiajaalgus4=2. august 1923
| ametiajalõpp4=26. märts 1924
| ametiajalõpp4=26. märts 1924
| predecessor4=[[Juhan Kukk]]
| eelmine4=[[Juhan Kukk]]
| järgmine4=[[Friedrich Akel]]
| järgmine4=[[Friedrich Akel]]
| amet5=10. [[Riigivanem]]
| amet5=10. [[Riigivanem]]
| ametiajaalgus5=12. veebruar 1931
| ametiajaalgus5=12. veebruar 1931
| ametiajalõpp5=19. veebruar 1932
| ametiajalõpp5=19. veebruar 1932
| predecessor5=[[Otto Strandman]]
| eelmine5=[[Otto Strandman]]
| järgmine5=[[Jaan Teemant]]
| järgmine5=[[Jaan Teemant]]
| amet6=13. [[Riigivanem]]
| amet6=13. [[Riigivanem]]
| ametiajaalgus6=21. oktoober 1933
| ametiajaalgus6=21. oktoober 1933
| ametiajalõpp6=24. jaanuar 1934
| ametiajalõpp6=24. jaanuar 1934
| predecessor6=[[Jaan Tõnisson]]
| eelmine6=[[Jaan Tõnisson]]
| amet7=1. [[Eesti Vabariigi peaminister]]
| amet7=1. [[Eesti Vabariigi peaminister]]
| ametiajaalgus7=24. veebruar 1918
| ametiajaalgus7=24. veebruar 1918
37. rida: 37. rida:
| ametiajaalgus8=24. jaanuar 1934
| ametiajaalgus8=24. jaanuar 1934
| ametiajalõpp8=3. september 1937
| ametiajalõpp8=3. september 1937
| predecessor8=[[Ants Piip]]
| eelmine8=[[Ants Piip]]
| järgmine8=[[Kaarel Eenpalu]]
| järgmine8=[[Kaarel Eenpalu]]
| sünnikuupäev=[[23. veebruar]] [[1874]]
| sünnikuupäev=[[23. veebruar]] [[1874]]
50. rida: 50. rida:
== Elulugu ==
== Elulugu ==
[[Pilt:Konstantin Pätsi pere.jpg|pisi|left|300px|Konstantin Pätsi pere]]
[[Pilt:Konstantin Pätsi pere.jpg|pisi|left|300px|Konstantin Pätsi pere]]
Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 [[Pärnumaa]]l [[Tahkuranna vald|Tahkuranna vallas]] maaomaniku Jakob Pätsi ([[1848]]–[[1909]]) teise lapsena. Tal oli neli venda ning üks õde. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles [[Valga]] linnapea Razumovski perekonnas <ref>[http://www.geni.com/family-tree/index/6000000006793719206</ref> ; väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles [[parun]] Krüdeneri peres <ref>[http://www.parnupostimees.ee/050305/esileht/artiklid/10054164.php], Pärnu Postimees, 4. märts 2005</ref>, kuid tegemist on eksitusega, Olga oli paruni peres guvernandiks. Olga Tumanova isa oli Hariton Tumanov ning ta sündis Viljandis.
Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 [[Pärnumaa]]l [[Tahkuranna vald|Tahkuranna vallas]] maaomaniku Jakob Pätsi ([[1848]]–[[1909]]) teise lapsena. Tal oli neli venda ning üks õde. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles [[Valga]] linnapea Razumovski perekonnas;{{lisa viide}} väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles [[parun]] Krüdeneri peres, <ref>[http://www.parnupostimees.ee/2111457 Pimeduse katte all leidis teenekas mees viimse puhkepaiga abikaasa kõrval]. Pärnu Postimees, 4. märts 2005.</ref> kuid tegemist on eksitusega, Olga oli paruni peres guvernandiks. Olga Tumanova isa oli Hariton Tumanov ning ta sündis Viljandis.


Konstantin Päts oli [[õigeusk]]lik.
Konstantin Päts oli [[õigeusk]]lik.
59. rida: 59. rida:


===Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist===
===Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist===
Olgugi, et K. Päts korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud Päts [[1905. aasta revolutsioon Eestis|revolutsioonisündmuste]] ajal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt [[omavalitsus]]te [[reform]]i nõudmisega. Tallinna töölistele avaldatud sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutse “[[Teataja]]s” äratrükkimise pärast otsustati Päts võimude poolt lehe [[vastutav toimetaja|vastutava toimetaja]]na vangistada ning pidi Eestist põgenema (karistussalga ülema kindral [[Vladimir Bezobrazov]]i poolt korraldatav [[Rapla sõjakohus]] mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). Mõnda aega peatus Päts [[Šveits]]is, kust [[1907]]. aastal siirdus [[Soome]], kus elas varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes [[Ollila]]s tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ning agraarküsimustes. Pätsi õhutusel asutati 1907–[[1908]]. aastatel Peterburis kirjastusühing [[Ühiselu]], mis hakkas välja andma [[Peterburi Teataja]]t.
Olgugi et Päts korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud ta [[1905. aasta revolutsioon Eestis|revolutsioonisündmuste]] ajal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt [[omavalitsus]]te [[reform]]i nõudmisega. Tallinna töölistele avaldatud sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutse "[[Teataja]]s" äratrükkimise pärast otsustati Päts võimude poolt lehe [[vastutav toimetaja|vastutava toimetaja]]na vangistada ning pidi Eestist põgenema (karistussalga ülema kindral [[Vladimir Bezobrazov]]i poolt korraldatav [[Rapla sõjakohus]] mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). Mõnda aega peatus Päts [[Šveits]]is, kust [[1907]]. aastal siirdus [[Soome]], kus elas varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes [[Ollila]]s tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ning agraarküsimustes. Pätsi õhutusel asutati 1907–[[1908]]. aastatel Peterburis kirjastusühing [[Ühiselu]], mis hakkas välja andma [[Peterburi Teataja]]t.


[[1909]]. aastal tekkis Pätsil võimalus [[Rapla]] sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast Eestisse naasmist andis ta ennast ise üles ning ilmus suvel [[Tallinna ringkonnakohus|Tallinna ringkonnakohtu]]uurija ette ja vabastati [[kautsjon]]i vastu. [[1910]]. aasta veebruaris mõisteti Päts [[Peterburi]] kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks [[kindlusvangistus]]se; see otsus muudeti 9-kuuseks [[üksikvangistus]]eks, mille ta kandis ära alates [[7. juuli]]st 1910. aastast [[Krestõ]] vanglas Peterburis. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe [[Tallinna Teataja]] toimetajana ning naasis poliitikasse.
[[1909]]. aastal tekkis Pätsil võimalus [[Rapla]] sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast Eestisse naasmist andis ta ennast ise üles ning ilmus suvel [[Tallinna ringkonnakohus|Tallinna ringkonnakohtu]]uurija ette ja vabastati [[kautsjon]]i vastu. [[1910]]. aasta veebruaris mõisteti Päts [[Peterburi]] kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks [[kindlusvangistus]]se; see otsus muudeti 9-kuuseks [[üksikvangistus]]eks, mille ta kandis ära alates [[7. juuli]]st 1910. aastast [[Krestõ]] vanglas Peterburis. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe [[Tallinna Teataja]] toimetajana ning naasis poliitikasse.
74. rida: 74. rida:
Päts võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest. [[1927]] osales ta [[Fenno-Ugria]] sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees.
Päts võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest. [[1927]] osales ta [[Fenno-Ugria]] sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees.


21. oktoobril 1933 valiti ta [[Konstantin Pätsi viies valitsus|üleminekuvalitsuse]] [[riigivanem]]aks ja 24. jaanuaril, seoses uue põhiseaduse kehtestumisega sai [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|Peaministriks Riigivanema ülesannetes]] ja [[Peaminister|Peaministriks]]. Konstantin Päts kandideeris ka uue põhiseaduse alusel Riigivanemaks, tema esindajateks Valimiste Peakomitees olid [[August Jürman]] ja [[Eduard Sahkenberg]]<ref>Ka A. Rei kandideerib. Rahvaleht, 24. veebruar 1934, nr. 23, lk. 3.</ref>. Konstantin Päts kehtestas [[12. märts]]il [[1934]] [[vabadussõjalased|vabadussõjalaste]] võimule saamise vältimiseks üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas [[Johan Laidoner]]i [[Eesti kaitseväed|kaitsevägede]] [[ülemjuhataja]]ks. Ta oli Peaminister Riigivanema ülesannetes, [[Riigihoidja]] ja alates [[24. aprill]]ist [[1938]] Vabariigi President<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700223400&img=era0031_004_000257a_00003_t.jpg&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=cdee57a4e5aac4cfdacf9a417eaed6d9</ref>. Seda perioodi nimetavad tema vastased "[[vaikiv ajastu|vaikivaks ajastuks]]". Ta algatas [[riigireform]]i, uue [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|presidentaalse põhiseaduse]] vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel.
21. oktoobril 1933 valiti ta [[Konstantin Pätsi viies valitsus|üleminekuvalitsuse]] [[riigivanem]]aks ja 24. jaanuaril, seoses uue põhiseaduse kehtestumisega sai [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|Peaministriks Riigivanema ülesannetes]] ja [[Peaminister|Peaministriks]]. Konstantin Päts kandideeris ka uue põhiseaduse alusel Riigivanemaks, tema esindajateks Valimiste Peakomitees olid [[August Jürman]] ja [[Eduard Sahkenberg]]<ref>Ka A. Rei kandideerib. Rahvaleht, 24. veebruar 1934, nr. 23, lk. 3.</ref>. Konstantin Päts kehtestas [[12. märts]]il [[1934]] [[vabadussõjalased|vabadussõjalaste]] võimule saamise vältimiseks üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas [[Johan Laidoner]]i [[Eesti kaitseväed|kaitsevägede]] [[ülemjuhataja]]ks. Ta oli Peaminister Riigivanema ülesannetes, [[Riigihoidja]] ja alates [[24. aprill]]ist [[1938]] Vabariigi President.<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.4.257a:3 Vabariigi presidendi pühalik tõotus]</ref> Seda perioodi nimetavad tema vastased "[[vaikiv ajastu|vaikivaks ajastuks]]". Ta algatas [[riigireform]]i, uue [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|presidentaalse põhiseaduse]] vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel.


Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses [[1939]] Nõukogude Liiduga sõlmitud [[baaside leping|baaside leppe]] ning sellele järgnenud Eesti okupeerimisega Nõukogude vägede poolt [[17. juuni]]l [[1940]]. Levinud on hinnang, mille kohaselt tegi Päts vea, andes järele kõikidele Nõukogude Liidu soovidele. Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud soovi vältida relvakonflikti.
Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses [[1939]] Nõukogude Liiduga sõlmitud [[baaside leping|baaside leppe]] ning sellele järgnenud Eesti okupeerimisega Nõukogude vägede poolt [[17. juuni]]l [[1940]]. Levinud on hinnang, mille kohaselt tegi Päts vea, andes järele kõikidele Nõukogude Liidu soovidele. Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud soovi vältida relvakonflikti.
85. rida: 85. rida:


=== Vangistus ===
=== Vangistus ===
Päts vahistati nädal aega hiljem, [[30. juuli]]l oma [[Kloostrimetsa talu]]s ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Kuni [[26. juuni]]ni [[1941]] oli ta koos perekonnaga [[Baškiiria]]s, [[Ufaa]]s [[vabakäiguvang]], pärast seda 1942. aasta lõpus [[Kirov]]is, riikliku julgeolekuvalitsuse vanglas, üksikkongis. Ametliku nõukogude versiooni kohaselt etapeeriti ta 1942. aasta novembris koos poja Viktoriga [[Vitebsk]]isse. 1943. aastast viibis ta [[Peterhof]]is, kuid need alad olid sellel ajal okupeeritud saksa vägede poolt ning tõenäoliselt viibis ta selle ajal kinnipidamisasutustes Kirovis. Alles 29. aprill 1952. aastal saadeti ta [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i [[Erinõupidamine|Erinõupidamise]] otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. november 1954 peale Erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati [[sundravi]]lt. [[18. detsember|18. detsembrist]] kuni [[29. detsember|29. detsembrini]] [[1954]] viibis Päts [[Jämejala vaimuhaigla]]s, kust ta aga liiga suure tähelepanu ning Eesti elanike külastamiste tõttu kiiresti, {{kas|Eesti NSV tervishoiuministri V. Pobuse}} korraldusel [[Kalinini oblast]]i Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. K. Pätsi isiku varjamiseks kasutati meditsiinidokumentides tema nime "Johannes Augusti poeg Päts". K. Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas<ref>[[Kuulo Kutsar]], Presidendi elu viimane lehekülg, [[Vikerkaar]], 1990/3 lk 47-44</ref> [[1. jaanuar]]ist [[1955]]. aastast kuni [[18. jaanuar]]ini [[1956]], mil ta seal suri.
Päts vahistati nädal aega hiljem, [[30. juuli]]l oma [[Kloostrimetsa talu]]s ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Kuni [[26. juuni]]ni [[1941]] oli ta koos perekonnaga [[Baškiiria]]s, [[Ufaa]]s [[vabakäiguvang]], pärast seda 1942. aasta lõpus [[Kirov]]is, riikliku julgeolekuvalitsuse vanglas, üksikkongis. Ametliku nõukogude versiooni kohaselt etapeeriti ta 1942. aasta novembris koos poja Viktoriga [[Vitebsk]]isse. 1943. aastast viibis ta [[Peterhof]]is, kuid need alad olid sellel ajal okupeeritud saksa vägede poolt ning tõenäoliselt viibis ta selle ajal kinnipidamisasutustes Kirovis. Alles 29. aprill 1952. aastal saadeti ta [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i [[Erinõupidamine|Erinõupidamise]] otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. november 1954 peale Erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati [[sundravi]]lt. [[18. detsember|18. detsembrist]] kuni [[29. detsember|29. detsembrini]] [[1954]] viibis Päts [[Jämejala vaimuhaigla]]s, kust ta aga liiga suure tähelepanu ning Eesti elanike külastamiste tõttu kiiresti Eesti NSV tervishoiuministri V. Pobuse{{lisa viide}} korraldusel [[Kalinini oblast]]i Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. K. Pätsi isiku varjamiseks kasutati meditsiinidokumentides tema nime "Johannes Augusti poeg Päts". K. Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas<ref>[[Kuulo Kutsar]], Presidendi elu viimane lehekülg, [[Vikerkaar]], 1990/3 lk 47-44</ref> [[1. jaanuar]]ist [[1955]]. aastast kuni [[18. jaanuar]]ini [[1956]], mil ta seal suri.


== Säilmete otsimisest ==
== Säilmete otsimisest ==
102. rida: 102. rida:
Konstantin Päts oli abielus Helma Wilhelmine Päts (sünd. Peedi) (1879–1910) ning neil oli 2 poega Leo ja [[Viktor Päts]]. Helma Päts suri 1910. aastal, kui Konstantin Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust "Krestõ" vanglas Peterburis aastatel 1910–1911, [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta Eesti revolutsioonisündmustest osavõtu eest]].
Konstantin Päts oli abielus Helma Wilhelmine Päts (sünd. Peedi) (1879–1910) ning neil oli 2 poega Leo ja [[Viktor Päts]]. Helma Päts suri 1910. aastal, kui Konstantin Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust "Krestõ" vanglas Peterburis aastatel 1910–1911, [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta Eesti revolutsioonisündmustest osavõtu eest]].


[[Riigivanem]]ana elas K. Päts Toompeal [[Pikk jalg]] 11 asuvas ametikorteris, viimased aastad elas aga K. Päts [[Kloostrimetsa talu]]s ehk [[Pätsi talu]]s, aadressil [[Kloostrimetsa tee]] 90 ja kasutas ka riigivanema suveresidentsi [[Oru loss]]i Ida-Virumaal. [[30. juuli]]l 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perega just Kloostrimetsa talust<ref>Robert Nerman, [http://www.tallinnapostimees.ee/18689/president-pats-tundis-oma-kloostrimetsa-talus-iga-puud/ President Päts tundis oma Kloostrimetsa talus iga puud], Tallinna Postimees, 4.07.2008</ref>.
[[Riigivanem]]ana elas K. Päts Toompeal [[Pikk jalg]] 11 asuvas ametikorteris, viimased aastad elas aga K. Päts [[Kloostrimetsa talu]]s ehk Pätsi talus (krunt nr 90) ja kasutas ka riigivanema suveresidentsi [[Oru loss]]i Ida-Virumaal. [[30. juuli]]l 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perega just Kloostrimetsa talust<ref>Robert Nerman, [http://www.tallinnapostimees.ee/18689/president-pats-tundis-oma-kloostrimetsa-talus-iga-puud/ President Päts tundis oma Kloostrimetsa talus iga puud], Tallinna Postimees, 4.07.2008</ref>.


Konstantin Pätsi on kehastanud filmis "[[Jõulud Vigalas]]" [[Peeter Simm]] ja draamasarjas "[[Tuulepealne maa]]" [[Indrek Taalmaa]].
Konstantin Pätsi on kehastanud filmis "[[Jõulud Vigalas]]" [[Peeter Simm]] ja draamasarjas "[[Tuulepealne maa]]" [[Indrek Taalmaa]].
170. rida: 170. rida:
*[[1938]] Prantsuse Auleegioni suurpael
*[[1938]] Prantsuse Auleegioni suurpael
*[[1938]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i tehnikateaduste audoktor (dr. sc. techn. h. c.)
*[[1938]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i tehnikateaduste audoktor (dr. sc. techn. h. c.)
*[[1938]] [[Andhra ülikool]]i (The Andhra Research University, Indias) audoktor<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=173&iid=110703144630&img=era1278_001_0000300_00002_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=a71a3f2924ee2d40a1473f2063e23b1f</ref>
*[[1938]] [[Andhra ülikool]]i (The Andhra Research University, Indias) audoktor<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.300:2 Andhra Reseach'i Ülikooli õigusteaduse audoktori diplom]</ref>
*[[1938]] [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige
*[[1938]] [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige
*[[1938]] [[Loodusvarade Instituud]]i auliige
*[[1938]] [[Loodusvarade Instituud]]i auliige
176. rida: 176. rida:
*[[1938]] [[Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühing]]u auliige
*[[1938]] [[Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühing]]u auliige
*[[1938]] [[Eesti Maleliit|Eesti Maleliidu]] auesimees
*[[1938]] [[Eesti Maleliit|Eesti Maleliidu]] auesimees
*22. veebruar 1939 [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] auliige <ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=173&iid=110703144532&img=era1278_001_0000289_00003_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=4fc31417c6344c0965d53eb64534054e</ref>
*22. veebruar 1939 [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] auliige <ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:3 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref>
*[[Piirimaade Selts]]i auliige (31. mai 1934)<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=173&iid=110703144532&img=era1278_001_0000289_00004_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=aa94ddffee4b212e97e7712ca044eec1</ref>
*[[Piirimaade Selts]]i auliige (31. mai 1934)<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:4 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref>
*[[Tori Hobuste Tõuselts]]i auliige (15. mai 1938)<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=173&iid=110703144532&img=era1278_001_0000289_00004_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=aa94ddffee4b212e97e7712ca044eec1</ref>
*[[Tori Hobuste Tõuselts]]i auliige (15. mai 1938)<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:5 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref>
*[[Töötute Haritlaste Ühing]]u auliige<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=173&iid=110703144532&img=era1278_001_0000289_00009_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=d71de7cedf961fc5c0c50dafcbb054ea</ref>
*[[Töötute Haritlaste Ühing]]u auliige<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:9 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref>
*[[Vabadusrist]]i I liigi 1. järk (23. veebruar 1920): "Eesti sõjalisele organiseerimisele pani aluse K. Päts juba Päästekomitees. Sanksa vangist vabanedes asuts K. Päts kohe Sõjaministeeriumi etteotsa. Riik oli hädaohus. Vaenlane oli riigi piiridesse sisse tunginud. Sõjaväge ei olnud. Sõjavägede formeerimises ja organiseerimises oli K. Päts'il kui Sõjaministril suurte raskustega võidelda. Sõjaministri energilisel korraldusel saadi takistustest ja raskustest üle. Vaenlase pealetungimine pandi seisma ja meie sõjavägi algas pealetungimist, mis meie võiduga lõppes. Naabritega hoidis K. Päts sõbralist vahekorda alal – Soome vabatahtlised olid meile suureks toeks kriitilisel silmapilgul. K. Päts aitas oma tahtejõuga ja püsivusega seisukorda päästa ka siis, kui vaenlane meil juba Tallinna külje all oli, ja sisemine korralagedus riiki ähvardas.
*[[Vabadusrist]]i I liigi 1. järk (23. veebruar 1920): "Eesti sõjalisele organiseerimisele pani aluse K. Päts juba Päästekomitees. Sanksa vangist vabanedes asuts K. Päts kohe Sõjaministeeriumi etteotsa. Riik oli hädaohus. Vaenlane oli riigi piiridesse sisse tunginud. Sõjaväge ei olnud. Sõjavägede formeerimises ja organiseerimises oli K. Päts'il kui Sõjaministril suurte raskustega võidelda. Sõjaministri energilisel korraldusel saadi takistustest ja raskustest üle. Vaenlase pealetungimine pandi seisma ja meie sõjavägi algas pealetungimist, mis meie võiduga lõppes. Naabritega hoidis K. Päts sõbralist vahekorda alal – Soome vabatahtlised olid meile suureks toeks kriitilisel silmapilgul. K. Päts aitas oma tahtejõuga ja püsivusega seisukorda päästa ka siis, kui vaenlane meil juba Tallinna külje all oli, ja sisemine korralagedus riiki ähvardas.


Sõjaministeeriumile ja sõjaväele aitas Konstantin Päts kindla aluse rajada, mille peal võis kasvada meie rahvavägi."<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700202672&img=era0031_001_0000216_00046_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=9cc5ecd20dc6fc5da052e4cf128f946c</ref>
Sõjaministeeriumile ja sõjaväele aitas Konstantin Päts kindla aluse rajada, mille peal võis kasvada meie rahvavägi."<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.216:46 Valitsuse koosolekute protokollid]</ref>
*[[Vabadusrist]]i III liigi 1. järk
*[[Vabadusrist]]i III liigi 1. järk
*[[24. aprill]] [[1938]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi kett]]
*[[24. aprill]] [[1938]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi kett]]
*[[24. aprill]] [[1938]] [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi teenetemärgi erisuurpael]]
*[[24. aprill]] [[1938]] [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi teenetemärgi erisuurpael]]
*[[Looduskaitsemärk|Looduskaitsemärgi]] I järk
*[[Looduskaitsemärk|Looduskaitsemärgi]] I järk
*[[Roheline Rist|Rohelise Risti]] I järgu kaelaskantav märk<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=173&iid=110703144483&img=era1278_001_0000276_00002_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=d72bb67c69a8e2286fe2ca9f561635a6</ref>
*[[Roheline Rist|Rohelise Risti]] I järgu kaelaskantav märk<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.276:2 K. Pätsile annetatud Läti "Kolme Tähe", Vabaduse Risti esimese järgu aumärgid ja Rohelise Risti I klassi teenetemärgi diplomid]</ref>
*Kuldauraha Tallinna põllumajanduslikul näitusel (9. september 1935)<ref>Enneolematu rahvatung Tallinna näitusel. Kaja, 9. september 1935, nr. 212, lk. 7</ref>
*Kuldauraha Tallinna põllumajanduslikul näitusel (9. september 1935)<ref>Enneolematu rahvatung Tallinna näitusel. Kaja, 9. september 1935, nr. 212, lk. 7</ref>
*Tallinna [[Mustpeade vennaskond|mustpeade vennaskonna]] auvend<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=173&iid=110703144622&img=era1278_001_0000299_00002_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=aa168da9781ff9a0bc547a78b8fd1cea</ref>
*Tallinna [[Mustpeade vennaskond|mustpeade vennaskonna]] auvend<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.299:2 Tallinna Mustpeade Vennaskonna esimees-vanema pöördumine K. Pätsi poole tema auvennaks astumise puhul]</ref>
*Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (19. märts 1939)<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=173&iid=110703144532&img=era1278_001_0000289_00002_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=9494c7da04efcde87e133f2c77fe5adf</ref>
*Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (19. märts 1939)<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:2 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref>
*[[Tallinn]]a linna aukodanik
*[[Tallinn]]a linna aukodanik
*[[Tartu]] linna aukodanik
*[[Tartu]] linna aukodanik
196. rida: 196. rida:
*[[Tahkuranna vald|Tahkuranna valla]] aukodanik
*[[Tahkuranna vald|Tahkuranna valla]] aukodanik
*Iru valla aukodanik
*Iru valla aukodanik
*Voka valla aukodanik (31. juuli 1937)<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=173&iid=110703144618&img=era1278_001_0000298_00002_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=54e97f83afb4d59fca28458765d4da90</ref>
*Voka valla aukodanik (31. juuli 1937)<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.298:2 Väljavõte Voka vallavolikogu koosoleku protokollist K. Pätsi valla aukodanikuks valimise kohta]</ref>
*Kaitseliidu Kadrioru malevkonna auliige
*Kaitseliidu Kadrioru malevkonna auliige
*Tema järgi on nimetatud roosisort '[[Staatspräsident Päts]]'
*Tema järgi on nimetatud roosisort '[[Staatspräsident Päts]]'
206. rida: 206. rida:
*Sakala partisanide ühingu auliige, 26. detsember 1934<ref>Sakala partisanid minevikku jälgimas. Uus Sõna, 28. detsember 1934, nr. 4, lk. 4.</ref>
*Sakala partisanide ühingu auliige, 26. detsember 1934<ref>Sakala partisanid minevikku jälgimas. Uus Sõna, 28. detsember 1934, nr. 4, lk. 4.</ref>
*Tallinna Rotary klubi auliige (17. veebruar 1939)
*Tallinna Rotary klubi auliige (17. veebruar 1939)
*Eesti loomakaitse suurpatroon (25. veebruar 1939)<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=173&iid=110703144645&img=era1278_001_0000305_00003_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=ea38b5e8bf29671015d1a722780dc26b</ref>
*Eesti loomakaitse suurpatroon (25. veebruar 1939)<ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.305:3 Eesti Loomakaitse Ühingu Liidu teadaanne loomakaitse suurpatrooniks nimetamise kohta]</ref>
*Tallinna vabatahtliku tuletõrje ühingu auliige (diplom saadud 8. märtsil 1938)
*Tallinna vabatahtliku tuletõrje ühingu auliige (diplom saadud 8. märtsil 1938)
*Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (valitud 19. märtsil 1939)
*Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (valitud 19. märtsil 1939)
228. rida: 228. rida:
*[[Konstantin Pätsi näopildiga postmargid]]
*[[Konstantin Pätsi näopildiga postmargid]]
*[[Konstantin Pätsi muuseum]]
*[[Konstantin Pätsi muuseum]]

*[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=1163 Kultuurimälestis nr 1163 "Konstantin Pätsi (1874-1956) haud"]
⚫
==Viited==
⚫
{{viited|allikad=
⚫
<ref name="Videvik_11112010">[http://www.videvik.ee/?id=1939 Kuidas leiti K. Pätsi põrm] – Videvik, nr 40 (979), 11. november 2010.</ref>

⚫
<ref name="Sakala_18012011">[http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=373818 Esimese presidendi viimne teekond kodumulda algas uskumatult] – Sakala, 18. jaanuar 2011.</ref>
⚫
}}


==Kirjandus==
==Kirjandus==
252. rida: 258. rida:
* Tallinn sai Konstantin Pätsi nimelise tänava. Uus Eesti, 22. juuni 1939, nr. 167, lk. 19.
* Tallinn sai Konstantin Pätsi nimelise tänava. Uus Eesti, 22. juuni 1939, nr. 167, lk. 19.
* Peeter Järvelaid. Presidendi institutsioon Eesti kultuuris. - Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk. 19.
* Peeter Järvelaid. Presidendi institutsioon Eesti kultuuris. - Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk. 19.

⚫
==Viited==
⚫
{{viited|allikad=
⚫
<ref name="Videvik_11112010">[http://www.videvik.ee/?id=1939 Kuidas leiti K. Pätsi põrm] – Videvik, nr 40 (979), 11. november 2010.</ref>

⚫
<ref name="Sakala_18012011">[http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=373818 Esimese presidendi viimne teekond kodumulda algas uskumatult] – Sakala, 18. jaanuar 2011.</ref>
⚫
}}


== Välislingid ==
== Välislingid ==
264. rida: 263. rida:
{{Vikitsitaat}}
{{Vikitsitaat}}
{{vikitekstid|Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)/Konstantin Päts|Eesti Entsüklopeedia artikkel Konstantin Pätsist (1936)}}
{{vikitekstid|Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)/Konstantin Päts|Eesti Entsüklopeedia artikkel Konstantin Pätsist (1936)}}

*[http://www.konstantinpaetsimuuseum.ee/index.html MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum]
*[https://archive.today/J9IrY Foto 1938. aastast]
*[http://www.hot.ee/evp1938/apoteoos.htm Riigikogu 1. (piduliku) üldkoosoleku stenograafiline aruanne]
*[http://www.hot.ee/evp1938/apoteoos.htm Riigikogu 1. (piduliku) üldkoosoleku stenograafiline aruanne]
*[http://filmi.arhiiv.ee/index.php?show=asutusest&lang=est&is_inc=audio&separ_l=1 Eesti Vabariigi riigihoidja K. Päts’i kõne 31.12.1937 (atsetaatalusel heliplaat Eesti Filmiarhiivis)]
*[http://filmi.arhiiv.ee/index.php?show=asutusest&lang=est&is_inc=audio&separ_l=1 Eesti Vabariigi riigihoidja K. Päts’i kõne 31.12.1937 (atsetaatalusel heliplaat Eesti Filmiarhiivis)]
272. rida: 270. rida:
* {{ISIK|2863}}
* {{ISIK|2863}}
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23611 Ohvitseride andmekogu]
*[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23611 Ohvitseride andmekogu]

* [http://www.postimees.ee./200607/esileht/arvamus/267504_print.php Jaak Valge: Kommunistlikud revolutsionäärid ja 1934. aasta riigipööre Eestis] 20. juuni 2007 ajaleht Postimees.
* [http://www.postimees.ee./200607/esileht/siseuudised/267540_print.php Ajaloolased kahtlevad kogu Ilmjärve Pätsi-monograafias] 20. juuni 2007 ajaleht Postimees.
* http://www.postimees.ee./200607/esileht/siseuudised/267381.php flash-video
* [http://www.postimees.ee/?id=52947 Sudoplatov Pätsi vastu: mida kirjutas Nõukogude spioon presidendi kohta] – Postimees, 29. november 2008.
* [http://www.postimees.ee/?id=52947 Sudoplatov Pätsi vastu: mida kirjutas Nõukogude spioon presidendi kohta] – Postimees, 29. november 2008.


298. rida: 292. rida:
[[Kategooria:Eesti riigivanemad]]
[[Kategooria:Eesti riigivanemad]]
[[Kategooria:Eesti peaministrid]]
[[Kategooria:Eesti peaministrid]]
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Eesti siseministrid]]
⚫
[[Kategooria:I Riigikogu liikmed]]
⚫
[[Kategooria:II Riigikogu liikmed]]
⚫
[[Kategooria:III Riigikogu liikmed]]
⚫
[[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]]
⚫
[[Kategooria:V Riigikogu liikmed]]
⚫
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Valgetähe ketiklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe ketiklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]]
306. rida: 306. rida:
[[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]]
[[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]]
⚫
[[Kategooria:Eesti siseministrid]]
[[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]]
⚫
[[Kategooria:I Riigikogu liikmed]]
⚫
[[Kategooria:II Riigikogu liikmed]]
⚫
[[Kategooria:III Riigikogu liikmed]]
⚫
[[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]]
⚫
[[Kategooria:V Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]]
[[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]]
[[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]]
[[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]]

Redaktsioon: 24. november 2015, kell 20:11

Konstantin Päts
Konstantin Päts
1. Eesti Vabariigi President
Ametiaeg
24. aprill 1938 – 21. juuli 1940 (18. jaanuar 1956)
Järgnev Jüri Uluots
Riigihoidja
Ametiaeg
3. september 1937 – 24. aprill 1938
2. Riigivanem
Ametiaeg
25. jaanuar 1921 – 21. november 1922
Eelnev Ants Piip
Järgnev Juhan Kukk
4. Riigivanem
Ametiaeg
2. august 1923 – 26. märts 1924
Eelnev Juhan Kukk
Järgnev Friedrich Akel
10. Riigivanem
Ametiaeg
12. veebruar 1931 – 19. veebruar 1932
Eelnev Otto Strandman
Järgnev Jaan Teemant
13. Riigivanem
Ametiaeg
21. oktoober 1933 – 24. jaanuar 1934
Eelnev Jaan Tõnisson
1. Eesti Vabariigi peaminister
Ametiaeg
24. veebruar 1918 – 8. mai 1919
Järgnev Otto Strandman
7. Eesti Vabariigi peaminister
Ametiaeg
24. jaanuar 1934 – 3. september 1937
Eelnev Ants Piip
Järgnev Kaarel Eenpalu
Isikuandmed
Sünniaeg 23. veebruar 1874
Tahkuranna vald
Surmaaeg 18. jaanuar 1956
Buraševo
Erakond Maaliit
Põllumeestekogud
Alma mater Tartu ülikool

Konstantin Päts VR I/1 ja III/1 (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president.

Elulugu

Konstantin Pätsi pere

Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (1848–1909) teise lapsena. Tal oli neli venda ning üks õde. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles Valga linnapea Razumovski perekonnas;[viide?] väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles parun Krüdeneri peres, [1] kuid tegemist on eksitusega, Olga oli paruni peres guvernandiks. Olga Tumanova isa oli Hariton Tumanov ning ta sündis Viljandis.

Konstantin Päts oli õigeusklik.

Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris[2]. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Meesgümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga (hiljem nimetati 1. järgu diplomiga), Rooma õiguse teemal. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga.

1900. aastal asus Päts tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 1901–1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1901. aastal osales ta Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev asutamises ning temast sai spordiseltsi aseesimees. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel baltisakslaste ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinna linnanõunikuks ja 19. aprillil sai Pätsist Tallinna linnapea abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja.

Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist

Olgugi et Päts korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud ta revolutsioonisündmuste ajal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt omavalitsuste reformi nõudmisega. Tallinna töölistele avaldatud sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutse "Teatajas" äratrükkimise pärast otsustati Päts võimude poolt lehe vastutava toimetajana vangistada ning pidi Eestist põgenema (karistussalga ülema kindral Vladimir Bezobrazovi poolt korraldatav Rapla sõjakohus mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). Mõnda aega peatus Päts Šveitsis, kust 1907. aastal siirdus Soome, kus elas varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes Ollilas tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ning agraarküsimustes. Pätsi õhutusel asutati 1907–1908. aastatel Peterburis kirjastusühing Ühiselu, mis hakkas välja andma Peterburi Teatajat.

1909. aastal tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast Eestisse naasmist andis ta ennast ise üles ning ilmus suvel Tallinna ringkonnakohtuuurija ette ja vabastati kautsjoni vastu. 1910. aasta veebruaris mõisteti Päts Peterburi kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks kindlusvangistusse; see otsus muudeti 9-kuuseks üksikvangistuseks, mille ta kandis ära alates 7. juulist 1910. aastast Krestõ vanglas Peterburis. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe Tallinna Teataja toimetajana ning naasis poliitikasse.

Päts tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud küsimustega, mis viimaks Eesti omavalitsuse eelnõuna 12. aprillil 1917 Ajutise Valitsuse poolt kinnitati. Alates veebruarist 1916. aastal teenis Päts ohvitserina Tallinnas Peeter Suure merekindluses, ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises, kuulus Järvamaa saadikuna Eesti Maapäeva liikmete hulka ning valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks. Pärast bolševike riigipööret oli Päts kuu aega vangis ning siirdus seejärel põranda alla. 19. veebruaril 1918 sai temast Eestimaa Päästmise Komitee esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese Ajutise Valitsuse moodustamist, kuhu ta kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina. Konstantin Päts arreteeriti 11. juunil 1918 selle eest, et Lääne maakonnavalitsusest leiti tema kiri, milles Päts soovitas omavalitsuse laialisaatmise puhul deklareerida, et saksa okupatsioonivõimud ei läheks Eesti saatuse otsustamisel mööda Eesti Maapäevast[3]. 4. juunist kuni 17. novembrini 1918 viibis Päts Saksa okupatsioonivõimude juhi kindral Adolf von Seckendorffi korraldusel Saksa keisririigi vägede poolt okupeeritud aladel vangilaagreis Kuramaa kubermangus ja Poolas Minski ja Grodno kubermangus.

Päts Eesti Vabariigi riigiorganites

Pärast Saksamaa Novembrirevolutsiooni ja keisrivõimu kokkuvarisemist 1918. aasta novembris naasis Päts Eestisse. Pätsile omistatakse ka valitsuse otsus kommunistidega läbirääkimisi mitte pidada ning Eesti Vabadussõda alustada. Vabadussõja algul (novembrist 1918 kuni 8. maini 1919) oli Päts Eesti Vabariigi pea- ja sõjaminister, pärast Asutavas Kogus opositsioonis, kus hoidis konservatiivset ning isegi ettevaatlikku joont. Muuhulgas oli ta näiteks Landesveeri sõja alustamise vastane.

Konstantin Päts kuulus Asutavasse Kogusse ja I–V Riigikogusse. Jaanuarist 1921 novembrini 1922 (Konstantin Pätsi esimene valitsus), augustist 1923 märtsini 1924 (Konstantin Pätsi teine valitsus), veebruarist 1931 veebruarini 1932 (Konstantin Pätsi kolmas valitsus), novembrist 1932 maini 1933 ja oktoobrist 1933 jaanuarini 1934 oli riigivanem (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Alates 1925. aastast oli ta asutatavate kutsealaste omavalitsuste Kaubandus-Tööstuskoda ja Põllutöökoda) asutaja ja liige.

Päts tegutses ka äris. 1920–21 ja 1925–31 oli ta Tallinna Börsikomitee esimees ning tegutses Eesti-Vene Kaubandusekojas jm. Harju Panga pankroti järel taotles ta panga likvideerimiskomisjonilt kahjude hüvitamist 700 000 marga suuruses[4]. Seejärel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. Tema majandustegevusest on põhjalikult kirjutanud Jaak Valge ning Magnus Ilmjärv. Viimane on kirjutanud põhjalikult Pätsi ärisidemeist Nõukogude Liiduga. Hiljem Jaak Valge poolt avaldatud andmetest selgub aga, et Ilmjärve poolt kasutatud allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks.

Päts võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest. 1927 osales ta Fenno-Ugria sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees.

21. oktoobril 1933 valiti ta üleminekuvalitsuse riigivanemaks ja 24. jaanuaril, seoses uue põhiseaduse kehtestumisega sai Peaministriks Riigivanema ülesannetes ja Peaministriks. Konstantin Päts kandideeris ka uue põhiseaduse alusel Riigivanemaks, tema esindajateks Valimiste Peakomitees olid August Jürman ja Eduard Sahkenberg[5]. Konstantin Päts kehtestas 12. märtsil 1934 vabadussõjalaste võimule saamise vältimiseks üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas Johan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Ta oli Peaminister Riigivanema ülesannetes, Riigihoidja ja alates 24. aprillist 1938 Vabariigi President.[6] Seda perioodi nimetavad tema vastased "vaikivaks ajastuks". Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel.

Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses 1939 Nõukogude Liiduga sõlmitud baaside leppe ning sellele järgnenud Eesti okupeerimisega Nõukogude vägede poolt 17. juunil 1940. Levinud on hinnang, mille kohaselt tegi Päts vea, andes järele kõikidele Nõukogude Liidu soovidele. Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud soovi vältida relvakonflikti.

"Korraga nähakse kõiges, mis tehti kolmekümnendatel, kas rumalusekiitust või klikisiseseid väärarvestusi. Mingi äraspidise mõnuga kirjeldatakse Pätsi, Laidoneri, Eenpalu, Uluotsa, Selterit, Piipu etc paadunud sulidena ja poolearuliste riigijuhtidena. Mõni ajaloouurija annab koguni mõista, et Eesti vabatahtlik loovutamine või mahamüümine Venemaale olnud ühe osa poliitikute pikemaajaline kava, mille Stalini-Hitleri pakt võimaldas viimaks ellu viia. Inimesed, kes pole vaevunud ennast põgusaltki kurssi viima tollal Euroopas ja Eestis toimunuga, žongleerivad sõnadega "diktatuur", "demokraatia hävitamine", "reetmine", "häbistav alistumine". [7]

Tänapäeva rahvusvahelise õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 19. juunist (või hiljemalt 21. juunist), mil talle dikteeriti Andrei Ždanovi poolt kokku pandud uue valitsuse koosseis, juriidiliselt õigustühiseks. Sellele käsitlusele põhineb ka Eesti Vabariigi järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine[8].

21. juunil 1940 andis Päts allkirja Andrei Ždanovi poolt kokku pandud Johannes Vares-Barbaruse valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. Muuhulgas andis ta välja ka valimisseadust muutva dekreedi, mille alusel sai korraldada ennetähtaegsed valimised. Pärast valimisi ning uue parlamendi esimest istungit 21. juulil allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Siiski nähtub olemasolevatest andmetest, et ta pidas end Vabariigi Presidendiks kuni surmani, eelmises lõigus toodud põhjusel.

Vangistus

Päts vahistati nädal aega hiljem, 30. juulil oma Kloostrimetsa talus ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Kuni 26. juunini 1941 oli ta koos perekonnaga Baškiirias, Ufaas vabakäiguvang, pärast seda 1942. aasta lõpus Kirovis, riikliku julgeolekuvalitsuse vanglas, üksikkongis. Ametliku nõukogude versiooni kohaselt etapeeriti ta 1942. aasta novembris koos poja Viktoriga Vitebskisse. 1943. aastast viibis ta Peterhofis, kuid need alad olid sellel ajal okupeeritud saksa vägede poolt ning tõenäoliselt viibis ta selle ajal kinnipidamisasutustes Kirovis. Alles 29. aprill 1952. aastal saadeti ta NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamise otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. november 1954 peale Erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati sundravilt. 18. detsembrist kuni 29. detsembrini 1954 viibis Päts Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu ning Eesti elanike külastamiste tõttu kiiresti Eesti NSV tervishoiuministri V. Pobuse[viide?] korraldusel Kalinini oblasti Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. K. Pätsi isiku varjamiseks kasutati meditsiinidokumentides tema nime "Johannes Augusti poeg Päts". K. Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas[9] 1. jaanuarist 1955. aastast kuni 18. jaanuarini 1956, mil ta seal suri.

Säilmete otsimisest

Aastal 1988 otsisid Eesti NSV RJK töötajad Henn Latt ja Valdur Timusk üles Konstantin Pätsi haua Kalinini (nüüd Tveri oblastis), see leiti Tverist 15 km kaugusel asuvas külas, Buraševos, kus asus haigla, mille üks patsient oli olnud Päts. Latil ja Timuskil õnnestus kohtuda Pätsi viimase raviarsti, Ksenija Gus­sevaga, kes kirjeldas Konstantin Pätsi matuseid ning näitas uurijatele presidendi umbkaudse haua asupaiga. Kõik nähtu dokumenteeriti videokaameraga, filmis kohalik Aleksandr Sokolov.[10]

Kui uurijad naasid Eestisse, siis anti presidendi pojapojale Matti Pätsile üle video. Peagi sõitis Matti koos Eesti Muinsuskaitse Seltsi esindajatega Buraševosse ja 22. juunil 1990 kaevati üles säilmed ning tehti geneetiliselt kindlaks, et leitud säilmete näol on tegu Konstantin Pätsiga[10] Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21. oktoobril 1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul.[11].

Aastal 2010 külastas Henn Latt taas Buraševot ja sai teada, et pärast Eesti delegatsiooni lahkumist 1990. aastal koos väljakaevatud säilmetega, vallandati Buraševo asula külanõukogu esimees Nikolai Pankratjev, kes oli surnuaial tehtud välja­kaevamise eest vastutuse enda peale võtnud[10].

Konstantin ja Helma Päts

Isiklikku

Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ning õde Marianne Pung – õigusteadlase ja poliitiku, Riiginõukogu esimehe Mihkel Punga abikaasa.

Konstantin Päts oli abielus Helma Wilhelmine Päts (sünd. Peedi) (1879–1910) ning neil oli 2 poega Leo ja Viktor Päts. Helma Päts suri 1910. aastal, kui Konstantin Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust "Krestõ" vanglas Peterburis aastatel 1910–1911, 1905. aasta Eesti revolutsioonisündmustest osavõtu eest.

Riigivanemana elas K. Päts Toompeal Pikk jalg 11 asuvas ametikorteris, viimased aastad elas aga K. Päts Kloostrimetsa talus ehk Pätsi talus (krunt nr 90) ja kasutas ka riigivanema suveresidentsi Oru lossi Ida-Virumaal. 30. juulil 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perega just Kloostrimetsa talust[12].

Konstantin Pätsi on kehastanud filmis "Jõulud Vigalas" Peeter Simm ja draamasarjas "Tuulepealne maa" Indrek Taalmaa.

Konstantin Pätsi valitsused

Konstantin Päts juhtis Eesti Ajutist Valitsust 1918–1919 aastal ning Eesti Vabariigi valitsusi viiel korral.

 Pikemalt artiklis Eesti Ajutine Valitsus
 Pikemalt artiklis Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus
 Pikemalt artiklis Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus
 Pikemalt artiklis Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus
 Pikemalt artiklis Konstantin Pätsi esimene valitsus
 Pikemalt artiklis Konstantin Pätsi teine valitsus
 Pikemalt artiklis Konstantin Pätsi kolmas valitsus
 Pikemalt artiklis Konstantin Pätsi neljas valitsus
 Pikemalt artiklis Konstantin Pätsi viies valitsus

Kronoloogia

Konstantin Päts 1934. aastal

Riigijuhina

  • Ministrite nõukogu esimees
24.02.1918−12.11.1918
  • Peaminister
12.11.1918−08.05.1919
  • Riigivanem
25.01.1921−21.11.1922
02.08.1923−26.03.1924
12.02.1931−19.02.1932
21.10.1933−24.01.1934
  • Peaminister riigivanema ülesannetes
24.01.1934−03.09.1937
  • Riigihoidja
03.09.1937−24.04.1938
  • Vabariigi President
24.04.1938−17.06.1940

Muudes ametites

Tunnustused ja aunimetused

Mall:Vabadusrist

Sõjaministeeriumile ja sõjaväele aitas Konstantin Päts kindla aluse rajada, mille peal võis kasvada meie rahvavägi."[19]

Teosed

Tõlked

  • Aleksandr Butlerov. Kuidas mesilasi pidada. Tartu, 1897
  • Adolf Damaschke. Kogukondliku omavalitsuse ülesanded. Tallinn, 1908, 2. trükk Tartu-Tallinn 1938.
  • Rudolf Diesel. Solidarismus. Tallinn, 1910

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Pimeduse katte all leidis teenekas mees viimse puhkepaiga abikaasa kõrval. Pärnu Postimees, 4. märts 2005.
  2. ↑ Выпускники Рижского духовного училища 1888–1902, 1906, 1907, 1912, 1914 гг.
  3. ↑ "Vastsündinud vabariik sakste kanna all", 2008/2, Tarkade Klubi
  4. ↑ Kah Harju panga ohvrid. Rahvaleht, 1. aprill 1926, nr. 39, lk. 1.
  5. ↑ Ka A. Rei kandideerib. Rahvaleht, 24. veebruar 1934, nr. 23, lk. 3.
  6. ↑ Vabariigi presidendi pühalik tõotus
  7. ↑ Enn Soosaar. Esseed ja artiklid. Nuripidine aastasada. Ajast, isast ja teistest. Enn Soosaare Sihtasutus, Kirjastus SEJS, Tallinn 2012, lk. 92
  8. ↑ EV kontinuiteet 1940–1945 Enn Sarv
  9. ↑ Kuulo Kutsar, Presidendi elu viimane lehekülg, Vikerkaar, 1990/3 lk 47-44
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 Kuidas leiti K. Pätsi põrm – Videvik, nr 40 (979), 11. november 2010.
  11. ↑ Esimese presidendi viimne teekond kodumulda algas uskumatult – Sakala, 18. jaanuar 2011.
  12. ↑ Robert Nerman, President Päts tundis oma Kloostrimetsa talus iga puud, Tallinna Postimees, 4.07.2008
  13. ↑ Centum – meie "ülemkoda". Rahvaleht, 26. september 1934, nr. 113, lk. 3.
  14. ↑ Andhra Reseach'i Ülikooli õigusteaduse audoktori diplom
  15. ↑ Seltside ja ühingute auliikme diplomid
  16. ↑ Seltside ja ühingute auliikme diplomid
  17. ↑ Seltside ja ühingute auliikme diplomid
  18. ↑ Seltside ja ühingute auliikme diplomid
  19. ↑ Valitsuse koosolekute protokollid
  20. ↑ K. Pätsile annetatud Läti "Kolme Tähe", Vabaduse Risti esimese järgu aumärgid ja Rohelise Risti I klassi teenetemärgi diplomid
  21. ↑ Enneolematu rahvatung Tallinna näitusel. Kaja, 9. september 1935, nr. 212, lk. 7
  22. ↑ Tallinna Mustpeade Vennaskonna esimees-vanema pöördumine K. Pätsi poole tema auvennaks astumise puhul
  23. ↑ Seltside ja ühingute auliikme diplomid
  24. ↑ Väljavõte Voka vallavolikogu koosoleku protokollist K. Pätsi valla aukodanikuks valimise kohta
  25. ↑ Sakala partisanid minevikku jälgimas. Uus Sõna, 28. detsember 1934, nr. 4, lk. 4.
  26. ↑ Eesti Loomakaitse Ühingu Liidu teadaanne loomakaitse suurpatrooniks nimetamise kohta

Kirjandus

  • "K. Päts: tema elu ja töö. Kaasaeglaste mälestusi". Koostanud Artur Tupits, Tallinn 1934, 445 lk
  • Artur Tupits, "Konstantin Päts: Eesti riigi rajaja". Tallinn 1936
  • Friido Toomus, "K. Päts ja Eesti tulevik". Tartu 1937
  • Friido Toomus, "Konstantin Päts ja riigireformi aastad". Tartu–Tallinn 1938
  • Eduard Laaman, "Konstantin Päts: poliitika- ja riigimees". Noor-Eesti, Tartu 1940; 2. trükk: Vaba Eesti, Stockholm 1949
  • Märt Raud, "Riigiehitaja Konstantin Päts". Stockholm 1977
  • Märt Raud, "Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu". Eesti Kirjastus Orto, Toronto 1953; 2. trükk Olion, Tallinn 1991
  • Küllo Arjakas, "Ausalt & Avameelselt Eesti suurmeestest. Konstantin Päts". Perioodika, Tallinn 1990
  • Elmar Tambek, "Tõus ja mõõn" (I-II). Eesti Kirjastus Orto, Toronto 1964; 2. trükk: Olion, Tallinn 1992–1993
  • "President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees", Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud Magnus Ilmjärv, Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, 1993 146lk
  • "Konstantin Pätsi tegevusest: artiklite kogumik". Koostanud Küllo Arjakas. Konstantin Pätsi Muuseum, Tallinn 2002, 135 lk
  • Martti Turtola, "President Konstantin Päts: Eesti ja Soome teed". Soome keelest tõlkinud Maimu Berg. Tänapäev, Tallinn 2003
  • "Alasi ja haamri vahel. Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist". Koostanud Anne Velliste. Kirjastus Konstantin Pätsi Muuseum, 2007, 290 lk
  • Kuulo Kutsar. Presidendi elu viimane lehekülg. Vikerkaar, märts 1990, nr. 3, lk. 47–57.
  • Ilmar Soomere. Konstantin Päts Jämejala haiglas. Vikerkaar, detsember 1988, nr. 12, lk. 80–81.
  • Vabariigi President Konstantin Päts astus pidulikult ametisse. Uus Eesti, 25. aprill 1938, nr. 113, lk. 1.
  • President K. Päts India ülikooli audoktoriks. Uus Eesti, 31. detsember 1938, nr. 356, lk. 3.
  • Meie riik on asutamisjärgust välja jõudnud. Uus Eesti, 24. aprill 1939, nr. 111, lk. 3.
  • Vabariigi Presidendi tööpäev. Uus Eesti, 23. veebruar 1939, nr. 53, lk. 2.
  • Tallinn sai Konstantin Pätsi nimelise tänava. Uus Eesti, 22. juuni 1939, nr. 167, lk. 19.
  • Peeter Järvelaid. Presidendi institutsioon Eesti kultuuris. - Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk. 19.

Välislingid

Eelnev
- 		Eesti peaminister
1918–1919 		Järgnev
Otto Strandman
Eelnev
Ants Piip 		Eesti riigivanem
1921–1922 		Järgnev
Juhan Kukk
Eelnev
Juhan Kukk 		Riigikogu esimees
1922–1923 		Järgnev
Jaan Tõnisson
Eelnev
Juhan Kukk 		Eesti riigivanem
1923–1924 		Järgnev
Friedrich Akel
Eelnev
Otto Strandman 		Eesti riigivanem
1931–1932 		Järgnev
Jaan Teemant
Eelnev
Karl August Einbund 		Eesti riigivanem
1932–1933 		Järgnev
Jaan Tõnisson
Eelnev
Jaan Tõnisson 		Eesti riigivanem
1933–1934 		Järgnev
Peaminister riigivanema ülesannetes
Eelnev
Riigivanem 		Eesti peaminister
(Peaminister Riigivanema ülesannetes)
1934–1937 		Järgnev
Kaarel Eenpalu
Eelnev
- 		Eesti president
1938–1940 		Järgnev
Jüri Uluots
(peaminister presidendi ülesandeis)
Vabariigi President
Konstantin Päts (1938–1940)
 Presidendi lipp
Peaministrid Vabariigi Presidendi
ülesandeis eksiilis
Jüri Uluots (1940–1945) · August Rei (1945–1963) · Aleksander Warma (1963–1970) · Tõnis Kint (1970–1990) · Heinrich Mark (1990–1992)
Vabariigi Presidendid
Lennart Meri (1992–2001) · Arnold Rüütel (2001–2006) · Toomas Hendrik Ilves (2006–2016) · Kersti Kaljulaid (2016–2021) · Alar Karis (2021–)
Ministrite Nõukogu esimees
Peaministrid (1918–1920)
Riigivanemad
Peaministrid (1934–1940)
Peaministri asetäitjad
Tief | Sikkar | Kint | Warma | Kint | Mark | Penno
Peaministrid (alates 1991)
(Savisaar) | (Vähi) | Laar | Tarand | Vähi | Siimann | Laar | S. Kallas | Parts | Ansip | Rõivas | Ratas | K. Kallas 
Kuni 1940. aastani
Eksiilis
Alates 1990. aastast
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Konstantin_Päts&oldid=4315457"