Augustimäss: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
 
1. rida: 1. rida:
{{allikad}}
{{keeletoimeta|kuup=jaanuar 2007}}{{viita}}
[[Pilt:Kakutsa1.jpg|pisi|Kolonel [[Kakutsa Tšolokašvili]]]]
'''Augustimäss''' ([[Gruusia keel|gruusia]] აგვისტოს აჯანყება (agvistos adžankeba)) oli [[Gruusia NSV|Gruusia NSV-s]] [[august]]ist septembrini [[1924]]. aastal toimunud [[nõukogude võimu]] vastane ülestõus. Augustimässu eesmärgiks oli [[Gruusia Demokraatlik Vabariik|Gruusia iseseisvuse]] taastamine. Mässule eelnes nõukogudevastane [[sissisõda]] [[1921]]-[[1924]].
'''Augustimäss''' ([[Gruusia keel|gruusia]] აგვისტოს აჯანყება (agvistos adžankeba)) oli [[Gruusia NSV]]-s [[1924]]. aasta augustist septembrini toimunud [[nõukogude võim]]u vastane ülestõus. Augustimässu eesmärgiks oli Gruusia iseseisvuse taastamine. Mässule eelnes nõukogudevastane [[sissisõda]] [[1921]][[1924]].


1921. aastal vallutas [[Punaarmee]] Gruusia, [[Gruusia Demokraatlik Vabariik|Gruusia Demokraatliku Vabariigi]] valitsus kukutati ning moodustati Gruusia NSV. 1922. aastal moodustati [[Thbilisi]]s [[Taga-Kaukaasia SFNV]], mis ühendas [[Gruusia NSV|Gruusia]], [[Armeenia NSV|Armeenia]] ja [[Aserbaidžaani NSV]]-d. [[26. mai]] [[1922]] korraldas [[Gruusia NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|Gruusia NSV Riiklik Poliitvalitsus]] küüditamise. Tuhanded nõukogude võimu vastased gruusia [[menševikud]] ja [[esseerid]] vahistati või deporteeriti, [[Gruusia Apostlik Autokefaalne Õigeusu Kirik|Gruusia õigeusu kirik]] represseeriti, paljud külad, mis asusid sissisõja piirkonnas, põletati. Aastal [[1923]] tabati kindral [[Kote Abhazi]] ja tema militaarne keskus likvideeriti.
1921. aastal vallutas [[Punaarmee]] Gruusia, [[Gruusia Demokraatlik Vabariik|Gruusia Demokraatliku Vabariigi]] valitsus kukutati ning moodustati Gruusia NSV. 1922. aastal moodustati [[Thbilisi]]s [[Taga-Kaukaasia SFNV]], mis ühendas [[Gruusia NSV|Gruusia]], [[Armeenia NSV|Armeenia]] ja [[Aserbaidžaani NSV]]-d. [[26. mai]] [[1922]] korraldas [[Gruusia NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|Gruusia NSV Riiklik Poliitvalitsus]] küüditamise. Tuhanded nõukogude võimu vastased gruusia [[menševikud]] ja [[esseerid]] vahistati või deporteeriti, [[Gruusia Apostlik Autokefaalne Õigeusu Kirik|Gruusia õigeusu kirik]] represseeriti, paljud sissisõja piirkonnas asuvad külad põletati. Aastal [[1923]] tabati kindral [[Kote Abhazi]] ja tema militaarne keskus likvideeriti.
[[File:Kakutsa1.jpg|thumb|Kolonel [[Kakutsa Tšolokašvili]]]]
==Ülestõus==
Ülestõus algas [[Tšiathura]]s Lääne-[[Gruusia]]s [[29. august]]il [[1924]]. Sissid Lääne-[[Gruusia]]s said sellest teada ja võtsid ümbruskaudsetes külades võimu. Asjast sai ka teada [[Gruusia eksiilvalitsus]]. Mässu juhtis [[Kakutsa Tšolokašvili]]. [[Punaarmee]] piiras piirkonna ümber ja isoleeris selle. [[Tšekaa]] ründas [[Tšiathura]]t, [[Senaki]]t ja [[Abaša]]t [[29. august|29.]] [[30. august]]il. Mässulised aeti metsadesse ja mägedesse. [[29. august]]il algas mäss ka [[Thbilisi]]st kagus [[Manglisi]]s. Seal viibis ka Kakutsa Tšolokašvili. [[3. september|3. septembril]] rünnati üllatusrünnakuga [[Dušethi]]t, kuid initsiatiiv jäi endiselt [[Punaarmee]] kätte ja Tšolokasvili lahkus mägedesse.


==Ülestõus==
[[4. september|4. septembril]] avastas [[Gruusia NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|Gruusia NSV Riiklik Poliitvalitsus]] mässuliste peakorteri [[Mtshetha]]s ja [[Lavrenti Beria]] kohtus vahistatutega [[Thbilisi]]s. Tšolokasvili lahkus [[Türgi|Türki]] ja sealt [[Prantsusmaa]]le. Mässulised sõlmisid Beriaga kapituleerumisakti ja sõjale pandi lõpp. [[5. september|5. septembrist]] lõpetasid viimased mässulised võitluse.
Ülestõus algas [[Tšiathura]]s Lääne-[[Gruusia]]s [[29. august]]il 1924. Sissid Lääne-Gruusias said sellest teada ja võtsid ümbruskaudsetes külades võimu. Asjast sai teada ka [[Gruusia eksiilvalitsus]]. Mässu juhtis [[Kakutsa Tšolokašvili]]. Punaarmee piiras piirkonna ümber ja isoleeris selle. [[Tšekaa]] ründas Tšiathurat, [[Senaki]]t ja [[Abaša]]t 29.–[[30. august]]il. Mässulised aeti metsadesse ja mägedesse. 29. augustil algas mäss ka Thbilisist kagus [[Manglisi]]s. Seal viibis ka Kakutsa Tšolokašvili. [[3. september|3. septembril]] rünnati üllatusrünnakuga [[Dušethi]]t, kuid initsiatiiv jäi endiselt Punaarmee kätte ja Tšolokasvili lahkus mägedesse.


[[4. september|4. septembril]] avastas Gruusia NSV Riiklik Poliitvalitsus mässuliste peakorteri [[Mtshetha]]s ja [[Lavrenti Beria]] kohtus vahistatutega Thbilisis. Tšolokasvili lahkus [[Türgi|Türki]] ja sealt [[Prantsusmaa]]le. Mässulised sõlmisid Beriaga kapituleerumisakti ja sõjale pandi lõpp. [[5. september|5. septembrist]] lõpetasid viimased mässulised võitluse.
Reidide ajal tapeti tuhandeid inimesi. Tehnilise külje eest vastutas ohvitser Talahadze. Võitluse käigus tapeti 3000 inimest, punane terror tappis oktoobris-septembris 7000-10 000 inimest.


Reidide ajal tapeti tuhandeid inimesi. Tehnilise külje eest vastutas ohvitser Talahadze. Võitluse käigus tapeti 3000 inimest, punane terror tappis {{kas|oktoobris-septembris}} 700010 000 inimest.
==Vaata ka==
*[[Gruusia Demokraatlik Vabariik]]
*[[Gruusia]]
*[[Gruusia NSV]]


[[Kategooria:Gruusia NSV]]
[[Kategooria:Gruusia NSV]]

Viimane redaktsioon: 24. november 2015, kell 05:14

Kolonel Kakutsa Tšolokašvili

Augustimäss (gruusia აგვისტოს აჯანყება (agvistos adžankeba)) oli Gruusia NSV-s 1924. aasta augustist septembrini toimunud nõukogude võimu vastane ülestõus. Augustimässu eesmärgiks oli Gruusia iseseisvuse taastamine. Mässule eelnes nõukogudevastane sissisõda 19211924.

1921. aastal vallutas Punaarmee Gruusia, Gruusia Demokraatliku Vabariigi valitsus kukutati ning moodustati Gruusia NSV. 1922. aastal moodustati Thbilisis Taga-Kaukaasia SFNV, mis ühendas Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani NSV-d. 26. mai 1922 korraldas Gruusia NSV Riiklik Poliitvalitsus küüditamise. Tuhanded nõukogude võimu vastased gruusia menševikud ja esseerid vahistati või deporteeriti, Gruusia õigeusu kirik represseeriti, paljud sissisõja piirkonnas asuvad külad põletati. Aastal 1923 tabati kindral Kote Abhazi ja tema militaarne keskus likvideeriti.

Ülestõus[muuda | muuda lähteteksti]

Ülestõus algas Tšiathuras Lääne-Gruusias 29. augustil 1924. Sissid Lääne-Gruusias said sellest teada ja võtsid ümbruskaudsetes külades võimu. Asjast sai teada ka Gruusia eksiilvalitsus. Mässu juhtis Kakutsa Tšolokašvili. Punaarmee piiras piirkonna ümber ja isoleeris selle. Tšekaa ründas Tšiathurat, Senakit ja Abašat 29.–30. augustil. Mässulised aeti metsadesse ja mägedesse. 29. augustil algas mäss ka Thbilisist kagus Manglisis. Seal viibis ka Kakutsa Tšolokašvili. 3. septembril rünnati üllatusrünnakuga Dušethit, kuid initsiatiiv jäi endiselt Punaarmee kätte ja Tšolokasvili lahkus mägedesse.

4. septembril avastas Gruusia NSV Riiklik Poliitvalitsus mässuliste peakorteri Mtshethas ja Lavrenti Beria kohtus vahistatutega Thbilisis. Tšolokasvili lahkus Türki ja sealt Prantsusmaale. Mässulised sõlmisid Beriaga kapituleerumisakti ja sõjale pandi lõpp. 5. septembrist lõpetasid viimased mässulised võitluse.

Reidide ajal tapeti tuhandeid inimesi. Tehnilise külje eest vastutas ohvitser Talahadze. Võitluse käigus tapeti 3000 inimest, punane terror tappis oktoobris-septembris[küsitav] 7000 – 10 000 inimest.