Sümbol: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Mhorn11 (arutelu | kaastöö)
36 muudatust
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
⚫
'''Sümbol''' (kreeka sõnast ''symbolon'' ’märk, tunnus’) ehk '''võrdkuju''' on [[märk]], mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel. Klassikalise [[Charles Peirce]]’i märkide klassifikatsiooni kohaselt on sümbol üks kolmest peamisest märgitüübist ([[ikoon]], [[indeks]], sümbol).
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
[[Erich Fromm]] jagab sümbolid kolmeks<ref name="folklore"/>:
* konventsionaalsed sümbolid (kasutatakse näiteks matemaatikas ja tootmises);
* juhuslikud sümbolid (sümbol saab ajutise tähenduse, näiteks sümboli võrdsustamine arvuga);
* universaalsed sümbolid (sümboli ja tema tähenduse vahel on kindel seos).


==Ajalugu==
⚫
'''Sümbol''' ([[vanakreeka keel|kreeka]] sõnast ''symbolon'' 'märk, tunnus') ehk '''võrdkuju''' on [[märk]], mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel. Klassikalise [[Charles Peirce]]'i märkide klassifikatsiooni kohaselt on sümbol üks kolmest peamisest märgitüübist ([[ikoon (semiootika)|ikoon]], [[indeks (semiootika)|indeks]], sümbol).


Enne sõnade ja tähtede õppimist kasutasid inimesed suhtlemiseks pilte ja joonistusi. Erinevatel joonistustel oli kindel tähendus, millega sai alguse sümbolite kasutamine.<ref name="ancient"/> Esimeste sümbolitena kasutati koopamaalinguid. Vanimad teadaolevad koopamaalingud on leitud Chauvet' koobastest Lõuna-Prantsusmaal.<ref name="visual"/> Nende vanuseks hinnatakse umbes 30000 aastat.
Nii on 'valge tuvi' Piiblis ja rahuliikumises vastavalt leppimise ja rahu sümboliks, kuigi tuvil ühelt ning leppimisel ja rahul teiselt poolt puuduvad niihästi väline sarnasus kui ka sisuline seos. Sümboli tähendus sõltub enamasti kontekstist (eelmises näites on selleks kas [[Piibel]] või [[rahuliikumine]]). Näiteks võib 'punane' värvusena sümboliseerida nii armastust, verd (verevalamist) kui ka kommunistlikku liikumist.


Antiikajal, kui võimule tuli [[Rooma keisririik]], hakkas levima [[kristlus]]. Kuna kirjaoskajaid oli vähe, oli kristluse arendamine raske. Lahendusena moodustati „vaeste piibel“, kus sümbolite abil piiblitõdesid edastati. Sellisel viisil oli edastatav sõnum kõigile arusaadav. Tekkis mitmekesine ja elulähedane keskaja sümboolika.<ref name="aianduskool"/> Et kirjaoskus oli madalal tasemel, siis oli [[tähestik]] oluline sümbol, mida kasutati ka kaitsena.<ref name="folklore"/>
Ideeliselt on sümbol (võrreldes konventsionaalsete märkidega) siiski [[Ikoon (semiootika)|ikoonilise]] komponendiga. Näiteks sobivad õigluse sümboliks pigem kaalud kui mõõk, sest kaalud sisaldavad olemuslikult tasakaalu mõtet; seevastu mõõka on kasutatud kättemaksu ja karistuse sümbolina. Kaalud, mõõk ja suletud silmadega õiglusjumalanna üheskoos sümboliseerivad aga õigusemõistmist.


==Kasutamine==
Sümbol on ka mingi [[mõiste]] või [[suurus]]e tähis. Näiteks ööpäeva sümbol on '''d'''.


Sümbolid jagunevad tüübi järgi [[ikonograafia]]ks, [[piktograafia]]ks, [[kartograafia]]ks, [[ideograafia]]ks, [[tüpograafia]]ks ja [[fonograafia]]ks.<ref name="parson"/> Sümbolitena kasutakse erinevaid elemente. Näiteks kasutakse sümbolitena [[arv|arve]]. Keskajal olid erilise tähendusega arvud ühest neljateistkümneni, 24, 40, 70, 100 jt. Näiteks arv 3 on püha arv ja see sümboliseerib [[Jumal|Jumalat]] (maailm koosneb taevast, maast ja veest; inimene koosneb kehast, hingest ja vaimust), arv 13 sümboliseerib ebaõnne ja reetmist (13. mees [[Püha söömaaeg|pühal söömaajal]] oli reetur).<ref name="folklore"/> Lisaks arvudele kasutati sümbolitena veel värve, loomi ja puu- ning köögivilju.<ref name="aianduskool"/> Näiteks värvid on oma sümboolse tähenduse saanud muistsetest aegadest. Värvisümbolid on üks universaalsemaid sümbolite süsteeme, samas on erinevates kultuurides värvidel erinev tähendus. Kui näiteks punast värvi peetakse ergutavaks, siis sinise värviga sümboliseeritakse rahulikkust. Samas on punane värv ka sõja ja tule sümboliks ning sinine värv sümboliseerib ka haigust ja surma (näiteks väljend ’sinine esmaspäev’ sümboliseerib nurjumist või ebaõnnestumist).<ref name="folklore"/> [[Vikerkaar]] on tavaliselt hea märk.<ref name="hariduskeskus"/>
Märgiprotsesside evolutsiooni käsitluse, mille on esitanud [[Terrence Deacon]], kohaselt on sümbolite kasutamise võime aluseks [[keelevõime]]le ja seega inimese kujunemisele. Evolutsiooniline (aga ka ontogeneetiline) üleminek indeksiaalselt suhtlemiselt sümbolilisele on Deaconi järgi seotud sümbolilise läve ületamisega.

Kasutatakse ka visuaalseid sümboleid, näiteks eestlased kasutasid viisnurga kujutist kaitsemärgina. Viisnurk sümboliseerib inimese kuju, mille käed ja jalad on väljasirutatud. Kuusnurk või kuuskand on Eesti üks levinumatest nõiamärkidest, lisaks kasutatakse seda näiteks judaismis ja budismis püha märgina. Ring tähistab igavikku ja kõiksust, lisaks märgitakse sellega päikest ja kuud.<ref name="folklore"/>

Matemaatikas, keemias ja füüsikas kasutatakse sümbolitena nii araabia kui ka kreeka tähti. Kokkulepete alusel kasutatakse mingi nähtuse või suuruse iseloomustamiseks kindlaid tähiseid. Näiteks tähistatakse matemaatikas sümboliga „S“ mingi kujundi pindala, füüsikas sümboliga „v“ füüsikalist suurust kiirus ning keemias sümboliga „n“ aine moolide arvu. Samas pole kõik sümbolid erinevates kohtades sama tähistusega. Näiteks on füüsikalisel suurusel võimsus mitu erinevat tuntud sümbolit („P“ ja „N“).

==Sport ja sümbolid==

Sümboleid kasutatakse ka spordis. Näiteks [[Olümpiamängud|olümpiamängude]] sümbolid on [[Olümpialipp|lipp]], [[olümpiatuli]], hüüdlaused, spetsiaalsed kaubad jne. [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] (ROK) kasutab neid sümboleid olümpiamängude reklaamimiseks. [[Olümpiadeviis|Olümpiamängude moto]] on lause „Citius, Altius, Fortius“, mis ladina keelest tõlgituna tähendab 'Kiiremini, kõrgemale, tugevamini'.<ref name="olympic"/> Selle moto esitaja oli [[Pierre de Coubertin]], kelle sõnul tähistavad need kolm sõna moraalse spordi ilu.<ref name="report"/> Coubertin esitas ka olümpiamängude sümbolina olümpialipu, milleks on valgel taustal olevad viis erineva värvusega ringi, mis on üksteisega „kokku seotud“. Viis värvi sümboliseerivad viit maailmajagu (Aafrika, Aasia, Ameerika, Austraalia ja Euroopa).<ref name="ringid"/> Lipu heiskamisel olümpiamängude avatseremoonial mängitakse [[Olümpiahümn|olümpiahümni]], mis on samuti olümpiamängude sümbol. Kuigi hümni mängiti juba esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896. aastal, kinnitati see muusikapala ametlikuks olümpia hümniks alles 1957. aastal. Olümpia üheks sümboliks on ka olümpiatuli ja selle teekond. Olümpiatuli süüdatakse mitu kuud enne olümpiamängude algust Kreekas, [[Olympia|Olympias]]. Tuli saadakse päikesekiirte koondamisel ühte punkti, kus asub tõrvik. Pärast tule süütamist liigub olümpiatuli läbi erinevate paikade, kuni lõpuks olümpiamängude avatseremooniale jõudes olümpiamängude tõrvik süüdatakse. Tõrviku tuli põleb kuni lõputseremooniani olümpiamängude lõpus.<ref name="tuli"/> Uuemad sümbolid on maskott, vanne, embleem, plakat jne.

==Sümbolid Euroopas==

Euroopa sümbolite alla kuuluvad [[Euroopa lipp]], [[Euroopa hümn|hümn]], [[Euroopa päev]] ja [[Euroopa Liidu juhtlause]]. Lipul on sinisel taustal ringikujuliselt 12 kuldset tähekest, mis sümboliseerivad Euroopa rahvaste ühtsust. Tähtede arv ei ole liikmesriikide arvuga seotud.<ref name="ELsymbol"/> Euroopa hümn on [[Ludwig van Beethoven]]i 9. sümfoonia tunnusmeloodia, mis on muusika luuletusele „[[Ood rõõmule]]“. Hümnil aga sõnu pole, on vaid muusika. Hümni eesmärk on Euroopa Liidu riikide ühiste väärtuste tähistamine.<ref name="ELsymbol"/> Euroopa päeval (9. mai) on [[Schaumani deklaratsioon]]i aastapäev ning sellega tähistatakse Euroopa ühtsust ja rahu. Euroopa päeva tähistamiseks korraldavad Euroopa Liidu institutsioonid igal aastal maikuus avatud uste päevasid.<ref name="ELsymbol"/> Euroopa Liidu juhtlauseks on „Ühinenud mitmekesisuses“, mis sümboliseerib eurooplaste ühinemist Euroopa Liiduks ning erinevate kultuuride ja traditsioonide mõjul elu rikastamist. Lause on tõlgitud kõikidesse Euroopa Liidu riikide keeltesse.<ref name="ELsymbol"/>

==Sümbolid Eestis==

Rahvuslikud sümbolid on näiteks [[eepos]], [[mütoloogia]], [[loodus]], [[kirjakultuur]], [[rahvaluule]] jne.<ref name="folklore"/> Eesti riigi sümboolikasse kuuluvad riigi [[Eesti lipp|lipp]], [[Eesti vapp|vapp]] ja [[Eesti hümn|hümn]]. Lipp märgib kuuluvust riiki, vapp riigivõimu kehtivust ja riigi toimimist ning hümn ülistab riigi rahvast ja kultuuri.<ref name="kantselei"/> Lipu kolm värvi on sinine (sümboliseerib selget taevast ja usku tulevikku), must (sümboliseerib mulda) ja valge (sümboliseerib puhtust ja lootust). Vapil on kaks kuju, milleks on suur ja väike riigivapp. Mõlemal on kuldsel kilbil kujutatud kolme sinist lõvi. Vappide erinevus on see, et suure vapi kilbi all on kaks ristuvat kuldset tammeoksa. Väikesel vapil tammeoksad puuduvad. Hümni helilooja on soomlane [[Fredrik Pacius]], laulule kirjutas eestikeelsed sõnad [[Johann Voldemar Jannsen]]. Hümni lauldi esimest korda avalikult [[I üldlaulupidu|esimesel üldlaulupeol]] 1869. aastal.<ref name="riigisymbol"/>

Lisaks riiklikele sümbolitele on kasutusel ka rahvussümbolid, milleks on rahvuslind, rahvuslill ja rahvuskivi. Eesti rahvuslind on [[suitsupääsuke]], mis sümboliseerib vaba taevalaotust ning õnne. Rahvuslilleks on [[rukkilill]]. Kuna rukkilill on seotud rukkiga, sümboliseerib rukkilill musta leiba. Rahvuskiviks on [[paekivi]], sest Eestis on suured paekivivarud. Ka [[Tallinna vanalinn]]a hooned on enamasti ehitatud paekivist.<ref name="riigisymbol"/>

==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="folklore">{{netiviide|URL = http://www.folklore.ee/~mare/rahvausund/3_sumbolid_ideoloogia_voim.pdf|Pealkiri = "Sümbolid, ideoloogia, võim"|Autor = Mare Kõiva|Failitüüp = PDF|Kasutatud = 7.11.2015|Keel = eesti}}</ref>
<ref name="ancient">{{netiviide|URL = http://www.ancient-symbols.com/symbols-influence-on-history.html|Pealkiri = "Symbols Influence on History"|Väljaandja = Ancient-Symbols.com|Kasutatud = 20.11.2015|Keel = inglise}} </ref>
<ref name="visual">{{netiviide|URL = http://books.google.com/books?vid=ISBN0534637205&id=6oibH9roTmkC&pg=PA48&lpg=PA48&dq=oldest+Chauvet&sig=Wavi-vRU4yanySHdKiYPWO70_os|Pealkiri ="Visual Communication with Infotrac: Images with Messages"|Autor = Paul Martin Lester|Aeg = 2005|Kasutatud = 20.11.2015|Keel = inglise|}}</ref>
<ref name="aianduskool">{{netiviide|URL = http://aianduskool.ee/eda/ks/|Pealkiri = Keskaegsed sümbolid|Väljaandja = Räpina Aianduskool|Kasutatud = 7.11.2015|Keel = eesti}}</ref>
<ref name="parson">{{netiviide|URL = https://parsonsdesign4.wordpress.com/resources/types-of-symbols/|Pealkiri = "Types of Symbols"|Autor = Andrew Cornell Robinson||Kasutatud = 22.11.2015|Keel = inglise}} </ref>
<ref name="hariduskeskus">{{netiviide|URL = http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/varvusopetus/vrv_kui_smbol.html|Pealkiri = "Värv kui sümbol"|Väljaandja = Pärnumaa Kutsehariduskeskus|Kasutatud = 7.11.2015|Keel = eesti}}</ref>
<ref name="olympic">{{netiviide|URL = http://registration.olympic.org/en/faq/detail/id/29|Pealkiri = "What is the Olympic motto?"|Väljaandja = Olympic.org|Kasutatud = 7.11.2015|Keel = inglise}}</ref>
<ref name="report">{{netiviide|URL = http://www.olympic.org/Documents/Reports/EN/en_report_268.pdf|Pealkiri = "Olympic Games report"|Failitüüp = PDF|Aeg = 2002|Väljaandja = Olympic.org|Kasutatud = 7.11.2015|Keel = inglise}}</ref>
<ref name="ringid">{{netiviide|URL = http://www.livescience.com/32361-what-do-the-olympic-rings-symbolize.html|Pealkiri = "What Do the Olympic Rings Symbolize?"|Autor = Greg Soltis|Aeg = 2012|Väljaandja = livescience.com|Kasutatud = 7.11.2015|Keel = inglise}}</ref>
<ref name="tuli">{{netiviide|URL = http://www.olympic.org/documents/reports/en/en_report_655.pdf|Pealkiri = "The Olympic Flame and the Torch Relay"|Autor = The Olympic Museum|Failitüüp = PDF|Aeg = 2013|Väljaandja = Olympic.org|Kasutatud 7.11.2015|Keel = inglise}}</ref>
<ref name="ELsymbol">{{netiviide|URL = http://europa.eu/about-eu/basic-information/symbols/index_et.htm|Pealkiri = "ELi sümbolid"|Väljaandja = europa.eu|Kasutatud = 7.11.2015|Keel = eesti}}</ref>
<ref name="kantselei">{{netiviide|URL = https://riigikantselei.ee/et/riigi-sumboolika|Pealkiri = "Riigi sümboolika"|Väljaandja = Riigikantselei|Kasutatud = 7.11.2015|Keel = eesti}}</ref>
<ref name="riigisymbol">{{netiviide|URL = http://www.ua.edu.ee/koduleht/Aire_Oruste/3.kl_inimeseopetus/riigi_smbolid.html|Pealkiri = "Riigi sümbolid"|Autor = Aire Oruste|Väljaandja = Uuemõisa Lasteaed-Algkool|Kasutatud 7.11.2015|Keel = eesti}}</ref>
}}


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==

Redaktsioon: 22. november 2015, kell 20:56

Sümbol (kreeka sõnast symbolon ’märk, tunnus’) ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel. Klassikalise Charles Peirce’i märkide klassifikatsiooni kohaselt on sümbol üks kolmest peamisest märgitüübist (ikoon, indeks, sümbol). Erich Fromm jagab sümbolid kolmeks[1]:

  • konventsionaalsed sümbolid (kasutatakse näiteks matemaatikas ja tootmises);
  • juhuslikud sümbolid (sümbol saab ajutise tähenduse, näiteks sümboli võrdsustamine arvuga);
  • universaalsed sümbolid (sümboli ja tema tähenduse vahel on kindel seos).

Ajalugu

Enne sõnade ja tähtede õppimist kasutasid inimesed suhtlemiseks pilte ja joonistusi. Erinevatel joonistustel oli kindel tähendus, millega sai alguse sümbolite kasutamine.[2] Esimeste sümbolitena kasutati koopamaalinguid. Vanimad teadaolevad koopamaalingud on leitud Chauvet' koobastest Lõuna-Prantsusmaal.[3] Nende vanuseks hinnatakse umbes 30000 aastat.

Antiikajal, kui võimule tuli Rooma keisririik, hakkas levima kristlus. Kuna kirjaoskajaid oli vähe, oli kristluse arendamine raske. Lahendusena moodustati „vaeste piibel“, kus sümbolite abil piiblitõdesid edastati. Sellisel viisil oli edastatav sõnum kõigile arusaadav. Tekkis mitmekesine ja elulähedane keskaja sümboolika.[4] Et kirjaoskus oli madalal tasemel, siis oli tähestik oluline sümbol, mida kasutati ka kaitsena.[1]

Kasutamine

Sümbolid jagunevad tüübi järgi ikonograafiaks, piktograafiaks, kartograafiaks, ideograafiaks, tüpograafiaks ja fonograafiaks.[5] Sümbolitena kasutakse erinevaid elemente. Näiteks kasutakse sümbolitena arve. Keskajal olid erilise tähendusega arvud ühest neljateistkümneni, 24, 40, 70, 100 jt. Näiteks arv 3 on püha arv ja see sümboliseerib Jumalat (maailm koosneb taevast, maast ja veest; inimene koosneb kehast, hingest ja vaimust), arv 13 sümboliseerib ebaõnne ja reetmist (13. mees pühal söömaajal oli reetur).[1] Lisaks arvudele kasutati sümbolitena veel värve, loomi ja puu- ning köögivilju.[4] Näiteks värvid on oma sümboolse tähenduse saanud muistsetest aegadest. Värvisümbolid on üks universaalsemaid sümbolite süsteeme, samas on erinevates kultuurides värvidel erinev tähendus. Kui näiteks punast värvi peetakse ergutavaks, siis sinise värviga sümboliseeritakse rahulikkust. Samas on punane värv ka sõja ja tule sümboliks ning sinine värv sümboliseerib ka haigust ja surma (näiteks väljend ’sinine esmaspäev’ sümboliseerib nurjumist või ebaõnnestumist).[1] Vikerkaar on tavaliselt hea märk.[6]

Kasutatakse ka visuaalseid sümboleid, näiteks eestlased kasutasid viisnurga kujutist kaitsemärgina. Viisnurk sümboliseerib inimese kuju, mille käed ja jalad on väljasirutatud. Kuusnurk või kuuskand on Eesti üks levinumatest nõiamärkidest, lisaks kasutatakse seda näiteks judaismis ja budismis püha märgina. Ring tähistab igavikku ja kõiksust, lisaks märgitakse sellega päikest ja kuud.[1]

Matemaatikas, keemias ja füüsikas kasutatakse sümbolitena nii araabia kui ka kreeka tähti. Kokkulepete alusel kasutatakse mingi nähtuse või suuruse iseloomustamiseks kindlaid tähiseid. Näiteks tähistatakse matemaatikas sümboliga „S“ mingi kujundi pindala, füüsikas sümboliga „v“ füüsikalist suurust kiirus ning keemias sümboliga „n“ aine moolide arvu. Samas pole kõik sümbolid erinevates kohtades sama tähistusega. Näiteks on füüsikalisel suurusel võimsus mitu erinevat tuntud sümbolit („P“ ja „N“).

Sport ja sümbolid

Sümboleid kasutatakse ka spordis. Näiteks olümpiamängude sümbolid on lipp, olümpiatuli, hüüdlaused, spetsiaalsed kaubad jne. Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) kasutab neid sümboleid olümpiamängude reklaamimiseks. Olümpiamängude moto on lause „Citius, Altius, Fortius“, mis ladina keelest tõlgituna tähendab 'Kiiremini, kõrgemale, tugevamini'.[7] Selle moto esitaja oli Pierre de Coubertin, kelle sõnul tähistavad need kolm sõna moraalse spordi ilu.[8] Coubertin esitas ka olümpiamängude sümbolina olümpialipu, milleks on valgel taustal olevad viis erineva värvusega ringi, mis on üksteisega „kokku seotud“. Viis värvi sümboliseerivad viit maailmajagu (Aafrika, Aasia, Ameerika, Austraalia ja Euroopa).[9] Lipu heiskamisel olümpiamängude avatseremoonial mängitakse olümpiahümni, mis on samuti olümpiamängude sümbol. Kuigi hümni mängiti juba esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel Ateenas 1896. aastal, kinnitati see muusikapala ametlikuks olümpia hümniks alles 1957. aastal. Olümpia üheks sümboliks on ka olümpiatuli ja selle teekond. Olümpiatuli süüdatakse mitu kuud enne olümpiamängude algust Kreekas, Olympias. Tuli saadakse päikesekiirte koondamisel ühte punkti, kus asub tõrvik. Pärast tule süütamist liigub olümpiatuli läbi erinevate paikade, kuni lõpuks olümpiamängude avatseremooniale jõudes olümpiamängude tõrvik süüdatakse. Tõrviku tuli põleb kuni lõputseremooniani olümpiamängude lõpus.[10] Uuemad sümbolid on maskott, vanne, embleem, plakat jne.

Sümbolid Euroopas

Euroopa sümbolite alla kuuluvad Euroopa lipp, hümn, Euroopa päev ja Euroopa Liidu juhtlause. Lipul on sinisel taustal ringikujuliselt 12 kuldset tähekest, mis sümboliseerivad Euroopa rahvaste ühtsust. Tähtede arv ei ole liikmesriikide arvuga seotud.[11] Euroopa hümn on Ludwig van Beethoveni 9. sümfoonia tunnusmeloodia, mis on muusika luuletusele „Ood rõõmule“. Hümnil aga sõnu pole, on vaid muusika. Hümni eesmärk on Euroopa Liidu riikide ühiste väärtuste tähistamine.[11] Euroopa päeval (9. mai) on Schaumani deklaratsiooni aastapäev ning sellega tähistatakse Euroopa ühtsust ja rahu. Euroopa päeva tähistamiseks korraldavad Euroopa Liidu institutsioonid igal aastal maikuus avatud uste päevasid.[11] Euroopa Liidu juhtlauseks on „Ühinenud mitmekesisuses“, mis sümboliseerib eurooplaste ühinemist Euroopa Liiduks ning erinevate kultuuride ja traditsioonide mõjul elu rikastamist. Lause on tõlgitud kõikidesse Euroopa Liidu riikide keeltesse.[11]

Sümbolid Eestis

Rahvuslikud sümbolid on näiteks eepos, mütoloogia, loodus, kirjakultuur, rahvaluule jne.[1] Eesti riigi sümboolikasse kuuluvad riigi lipp, vapp ja hümn. Lipp märgib kuuluvust riiki, vapp riigivõimu kehtivust ja riigi toimimist ning hümn ülistab riigi rahvast ja kultuuri.[12] Lipu kolm värvi on sinine (sümboliseerib selget taevast ja usku tulevikku), must (sümboliseerib mulda) ja valge (sümboliseerib puhtust ja lootust). Vapil on kaks kuju, milleks on suur ja väike riigivapp. Mõlemal on kuldsel kilbil kujutatud kolme sinist lõvi. Vappide erinevus on see, et suure vapi kilbi all on kaks ristuvat kuldset tammeoksa. Väikesel vapil tammeoksad puuduvad. Hümni helilooja on soomlane Fredrik Pacius, laulule kirjutas eestikeelsed sõnad Johann Voldemar Jannsen. Hümni lauldi esimest korda avalikult esimesel üldlaulupeol 1869. aastal.[13]

Lisaks riiklikele sümbolitele on kasutusel ka rahvussümbolid, milleks on rahvuslind, rahvuslill ja rahvuskivi. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke, mis sümboliseerib vaba taevalaotust ning õnne. Rahvuslilleks on rukkilill. Kuna rukkilill on seotud rukkiga, sümboliseerib rukkilill musta leiba. Rahvuskiviks on paekivi, sest Eestis on suured paekivivarud. Ka Tallinna vanalinna hooned on enamasti ehitatud paekivist.[13]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Mare Kõiva. ""Sümbolid, ideoloogia, võim"" (PDF). Vaadatud 7.11.2015.
  2. ↑ ""Symbols Influence on History"" (inglise). Ancient-Symbols.com. Vaadatud 20.11.2015.
  3. ↑ Paul Martin Lester (2005). ""Visual Communication with Infotrac: Images with Messages"" (inglise). Vaadatud 20.11.2015. {{netiviide}}: tundmatu tühi parameeter: |1= (juhend)
  4. ↑ 4,0 4,1 "Keskaegsed sümbolid". Räpina Aianduskool. Vaadatud 7.11.2015.
  5. ↑ Andrew Cornell Robinson. ""Types of Symbols"" (inglise). Vaadatud 22.11.2015. {{netiviide}}: tundmatu tühi parameeter: |1= (juhend)
  6. ↑ ""Värv kui sümbol"". Pärnumaa Kutsehariduskeskus. Vaadatud 7.11.2015.
  7. ↑ ""What is the Olympic motto?"" (inglise). Olympic.org. Vaadatud 7.11.2015.
  8. ↑ ""Olympic Games report"" (PDF) (inglise). Olympic.org. 2002. Vaadatud 7.11.2015.
  9. ↑ Greg Soltis (2012). ""What Do the Olympic Rings Symbolize?"" (inglise). livescience.com. Vaadatud 7.11.2015.
  10. ↑ The Olympic Museum (2013). ""The Olympic Flame and the Torch Relay"" (PDF) (inglise). Olympic.org. {{netiviide}}: eiran teksti "Kasutatud 7.11.2015" (juhend)
  11. ↑ 11,0 11,1 11,2 11,3 ""ELi sümbolid"". europa.eu. Vaadatud 7.11.2015.
  12. ↑ ""Riigi sümboolika"". Riigikantselei. Vaadatud 7.11.2015.
  13. ↑ 13,0 13,1 Aire Oruste. ""Riigi sümbolid"". Uuemõisa Lasteaed-Algkool. {{netiviide}}: eiran teksti "Kasutatud 7.11.2015" (juhend)

Vaata ka

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sümbol&oldid=4313861"