Teaduslik meetod: erinevus redaktsioonide vahel

'''Teadusliku meetodi''' all mõistetakse tavaliselt nn [[hüpoteetilis-deduktiivne meetod|hüpoteetilis-deduktiivset meetodit]], mille tuumaks on vaatluste või mõõtmiste põhjal [[hüpotees]]ide püstitamine, nende põhjal ennustuste tegemine ja ennustuste paikapidavuse kontrollimine korratavate [[eksperiment|katsete]] teel. Üldisemalt on teaduslik meetod tõsikindlate teadmiste saamise üldine viis, kus tõsikindluse saavutamiseks kasutatakse paljusid tõendamise vahendeid, nii empiirilisi kui teoreetilisi.{{lisa viide}} Toetudes teaduslikule meetodile omame kaasaegset teaduspõhist [[maailmavaade]]t, tunneme [[loodusseadus]]eid ja oskame [[maailm]]as toimuvat seletada teaduslike [[teooria]]te abil.

 

 

[[Paul Feyerabend]] vaidlustas Popperi seisukohti ning astus teadusliku meetodi seatavate piirangute vastu, väites, et need piiravad vaba teadusliku mõtte arengut, pealegi on teadlased ajaloos nagunii järjekindlalt rikkunud kõiki meetodi reegleid. [[Thomas Kuhn]]i järgi pole võimalik eraldada kontrollitavat teooriat teooriast, mille raames vaatlusi tehakse; teadust tehakse teadlaskonna konsensust väljendavate [[paradigma (Kuhn)|paradigma]]de raames, teadus on pigem sotsiaalne kui loogiline protsess ning vahe teaduse ja mitteteaduse vahel on vastavate kogukondade käitumises. Teadusfilosoofid on esile toonud ka [[induktsiooniprobleem]]i – üksikute katsetulemuste põhjal ei saa vältimatult järeldada üldist teooriat.