Iiri meri: erinevus redaktsioonide vahel
P Bot: Migrating 71 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q41735 (translate me) |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
⚫ | |||
{{toimeta}} |
|||
'''Iiri meri''' ([[inglise keel]]es ''Irish Sea'', [[kõmri keel]]es ''Môr Iwerddon'', [[mänksi keel]]es ''Mooir Vannin'') on [[Atlandi ookean]]i [[saartevaheline meri]] [[Iirimaa saar]]e ja [[Suurbritannia saar]]e vahel. |
'''Iiri meri''' ([[inglise keel]]es ''Irish Sea'', [[kõmri keel]]es ''Môr Iwerddon'', [[mänksi keel]]es ''Mooir Vannin'') on [[Atlandi ookean]]i [[saartevaheline meri]] [[Iirimaa saar]]e ja [[Suurbritannia saar]]e vahel. |
||
Iiri meri on põhjas ühendatud [[ookean]]iga ([[Keldi meri|Keldi merega]]) [[Põhjaväin]]a kaudu [[Šotimaa]] juurest, lõunas [[Saint George'i väin]]a kaudu [[Wales]]i juurest. |
Iiri meri on põhjas ühendatud [[ookean]]iga ([[Keldi meri|Keldi merega]]) [[Põhjaväin]]a kaudu [[Šotimaa]] juurest, lõunas [[Saint George'i väin]]a kaudu [[Wales]]i juurest. |
||
⚫ | |||
==Loodus== |
==Loodus== |
||
===Päritolu=== |
===Päritolu=== |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
===Saared=== |
===Saared=== |
||
Mere keskel on [[Man]]i saar, Walesi rannikul on [[Anglesey]] saar. |
Mere keskel on [[Man]]i saar, Walesi rannikul on [[Anglesey]] saar. |
||
==Sügavus ja reljeef== |
==Sügavus ja reljeef== |
||
[[Pilt:Satellite image of Great Britain and Northern Ireland in April 2002.jpg| |
[[Pilt:Satellite image of Great Britain and Northern Ireland in April 2002.jpg|pisi|Suurbritannia ja iirimaa satelliitfoto]] |
||
Mere lääneosa on sügavam, kuni 270 meetrit, idaosa aga on madalaveeline. |
Mere lääneosa on sügavam, kuni 270 meetrit, idaosa aga on madalaveeline. |
||
===Looded=== |
===Looded=== |
||
[[Looded]] on Suurbritannia [[rannik]]ul tugevad, ulatusega kuni 9 meetrit, Iirimaa rannikul aga nõrgad. |
[[Looded]] on Suurbritannia [[rannik]]ul tugevad, ulatusega kuni 9 meetrit, Iirimaa rannikul aga nõrgad. |
||
===Keskkond=== |
===Keskkond=== |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | Iiri meri on radioaktiivselt kõige saastatum meri maailmas. Tõsise [[radioaktiivne saaste|radioaktiivse saaste]] [[plutoonium |
||
⚫ | |||
==Majanduslik tähtsus== |
==Majanduslik tähtsus== |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
===Laevandus=== |
===Laevandus=== |
||
Iirimaa on üks viimaseid suuri asustatud saari, millel puudub silla- või tunneliühendus. Kaua aega on arutatud 80 km pikkuse raudteetunneli rajamist Suurbritannia saare ja Iirimaa saare vahele. |
Iirimaa on üks viimaseid suuri asustatud saari, millel puudub silla- või tunneliühendus. Kaua aega on arutatud 80 km pikkuse raudteetunneli rajamist Suurbritannia saare ja Iirimaa saare vahele. |
||
Aasta jooksul liigub nende kahe saare vahel üle 12 miljoni reisija ja 17 megatonni kaupu. |
|||
Valdav osa raskeid kaupu veetakse meritsi. [[Põhja-Iirimaa]] sadamad vahetavad Suurbritannia saarega aastas 10 [[megatonn]]i kaupu. Kaubavahetus [[Iirimaa|Iiri Vabariigi]] ja Suurbritannia saare vahel moodustab 7,6 megatonni. |
Valdav osa raskeid kaupu veetakse meritsi. [[Põhja-Iirimaa]] sadamad vahetavad Suurbritannia saarega aastas 10 [[megatonn]]i kaupu. Kaubavahetus [[Iirimaa|Iiri Vabariigi]] ja Suurbritannia saare vahel moodustab 7,6 megatonni. |
||
45. rida: | 37. rida: | ||
Iiri Vabariigi sadamate kaudu ületab Iiri mere 3,6 miljonit reisijat aastas, mis moodustab 92% Iiri mere reisiliiklusest. See arv on aastaid pidevalt kahanenud, põhjuseks tõenäoliselt odavlennuliinid. |
Iiri Vabariigi sadamate kaudu ületab Iiri mere 3,6 miljonit reisijat aastas, mis moodustab 92% Iiri mere reisiliiklusest. See arv on aastaid pidevalt kahanenud, põhjuseks tõenäoliselt odavlennuliinid. |
||
[[Praam]]iliinid kulgevad muuhulgas [[Swansea]]st ja [[Fishguard]]ist [[Cork]]i, Fishguardist ja [[Pembroke]]'ist [[Rosslare]]'i, [[Roscoff]]ist Rosslare'i ja Corki, [[Holyhead]]ist [[Dún Laoghaire]]sse, [[Stranraer]]ist [[Belfast]]i ja [[Larne]]'i ning |
[[Praam]]iliinid kulgevad muuhulgas [[Swansea]]st ja [[Fishguard]]ist [[Cork]]i, Fishguardist ja [[Pembroke]]'ist [[Rosslare]]'i, [[Roscoff]]ist Rosslare'i ja Corki, [[Holyhead]]ist [[Dún Laoghaire]]sse, [[Stranraer]]ist [[Belfast]]i ja [[Larne]]'i ning [[Cairnryan]]ist Larne'i. [[Liverpool]]i ja [[Belfast]]i vahel on ka praamiliin, mis läbib [[Man]]i saare. Dublini ja Holyheadi vahet sõidab maailma suurim [[autopraam]] [[Ulysses (laev)|Ulysses]], mis kuulub kompaniile [[Irish Ferries]]. |
||
====Vaata ka==== |
====Vaata ka==== |
||
54. rida: | 46. rida: | ||
=== Nafta ja gaasi ammutamine === |
=== Nafta ja gaasi ammutamine === |
||
====Iiri mere idaosa==== |
====Iiri mere idaosa==== |
||
Iiri mere idaosas pumbatakse aktiivselt gaasi ja naftat: aastal [[2001]] ammutati 8 kohas kokku hinnanguliselt 210 miljardit kuupmeetrit gaasi ja 176 miljonit [[barrel]]it (28 miljonit kuupmeetrit) [[nafta]]t. |
Iiri mere idaosas pumbatakse aktiivselt gaasi ja naftat: aastal [[2001]] ammutati 8 kohas kokku hinnanguliselt 210 miljardit kuupmeetrit gaasi ja 176 miljonit [[barrel]]it (28 miljonit kuupmeetrit) [[nafta]]t. |
||
==Sõjandus== |
==Sõjandus== |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
{{vikisõnaraamatus}} |
{{vikisõnaraamatus}} |
Redaktsioon: 21. november 2015, kell 22:12
Iiri meri (inglise keeles Irish Sea, kõmri keeles Môr Iwerddon, mänksi keeles Mooir Vannin) on Atlandi ookeani saartevaheline meri Iirimaa saare ja Suurbritannia saare vahel.
Iiri meri on põhjas ühendatud ookeaniga (Keldi merega) Põhjaväina kaudu Šotimaa juurest, lõunas Saint George'i väina kaudu Walesi juurest.
Loodus
Päritolu
Viimase jääaja haripunktil oli praeguse mere kohal tõenäoliselt pikk mageveejärv. Jää taganes 10 000 aastat tagasi. Selle tagajärjel taastus ühendus merega ning vesi muutus peagi soolaseks.
Saared
Mere keskel on Mani saar, Walesi rannikul on Anglesey saar.
Sügavus ja reljeef
Mere lääneosa on sügavam, kuni 270 meetrit, idaosa aga on madalaveeline.
Looded
Looded on Suurbritannia rannikul tugevad, ulatusega kuni 9 meetrit, Iirimaa rannikul aga nõrgad.
Keskkond
Iiri meri on radioaktiivselt kõige saastatum meri maailmas. Tõsise radioaktiivse saaste tekitasid plutooniumil põhinev sõjaline tuumatehas ja tuumaelektrijaam Sellafieldis. Tootmise esimestel kümnenditel ladustati meresetetesse hinnanguliselt 250 kg plutooniumi.
Iiri mere keskkonnaküsimusi arutab Irish Sea Forum.
Majanduslik tähtsus
Iiri merel on suur tähtsus piirkonna kaubanduses, transpordis, kalanduses ja energeetikas (tuule- ja tuumaenergia).
Laevandus
Iirimaa on üks viimaseid suuri asustatud saari, millel puudub silla- või tunneliühendus. Kaua aega on arutatud 80 km pikkuse raudteetunneli rajamist Suurbritannia saare ja Iirimaa saare vahele.
Aasta jooksul liigub nende kahe saare vahel üle 12 miljoni reisija ja 17 megatonni kaupu.
Valdav osa raskeid kaupu veetakse meritsi. Põhja-Iirimaa sadamad vahetavad Suurbritannia saarega aastas 10 megatonni kaupu. Kaubavahetus Iiri Vabariigi ja Suurbritannia saare vahel moodustab 7,6 megatonni.
Liverpooli sadama kaudu liigub aastas 32 megatonni kaupu ja 734 000 reisijat. Holyheadi sadama kaudu liigub suurem osa reisiliiklusest Suurbritannia saare ning Dublini ja Dún Laoghaire sadama vahel ja 3,3 miljonit tonni kaupu aastas.
Iiri Vabariigi sadamate kaudu ületab Iiri mere 3,6 miljonit reisijat aastas, mis moodustab 92% Iiri mere reisiliiklusest. See arv on aastaid pidevalt kahanenud, põhjuseks tõenäoliselt odavlennuliinid.
Praamiliinid kulgevad muuhulgas Swanseast ja Fishguardist Corki, Fishguardist ja Pembroke'ist Rosslare'i, Roscoffist Rosslare'i ja Corki, Holyheadist Dún Laoghairesse, Stranraerist Belfasti ja Larne'i ning Cairnryanist Larne'i. Liverpooli ja Belfasti vahel on ka praamiliin, mis läbib Mani saare. Dublini ja Holyheadi vahet sõidab maailma suurim autopraam Ulysses, mis kuulub kompaniile Irish Ferries.
Vaata ka
Nafta ja gaasi ammutamine
Iiri mere idaosa
Iiri mere idaosas pumbatakse aktiivselt gaasi ja naftat: aastal 2001 ammutati 8 kohas kokku hinnanguliselt 210 miljardit kuupmeetrit gaasi ja 176 miljonit barrelit (28 miljonit kuupmeetrit) naftat.
Sõjandus
Kui USA astus 1917. aastal Esimesse maailmasõtta, toodi Iiri merre allveelaevad. Iiri merd hakati nimetama U-Boat Alley. Seal on mitmeid allveelaevu põhja läinud.
Vikisõnastiku artikkel: Iiri meri |