Hemoglobiin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:1GZX Haemoglobin.png|thumb|Hemoglobiin täiskasvanud inimesel]]
[[Pilt:1GZX Haemoglobin.png|thumb|Hemoglobiin täiskasvanud inimesel]]
'''Hemoglobiin''' ka '''verevärvnik''' ka globulaarne '''[[kromoproteiinid|kromoproteiin]]''' (lühendatult '''Hb''') on enamikel suletud vere- ja lümfiringlusega [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[erütrotsüüt|punastes verelibledes]] ringlev [[valgud|valk]], mis sisaldab [[raud]]a ning seob ja transpordib [[hapnik]]ku. Nii nagu nimigi ütleb on verevärvnik ka [[pigment]], mis annab [[erütrotsüüt|erütrotsüüdile]] iseloomuliku [[punane|punase]] [[värvus]]e). Hemoglobiini molekul koosneb tinglikult kahest osast: valgulisest (vt joonisel sinine ja punane) ja prosteetilisest (mittevalguline) molekulist. Mittevalgulise [[sümmeetria|sümmeetrilise]] kujuga molekuli, niinimetatud heme grupi (joonisel neli helerohelise värviga kujutatud ringikujulise molekuli [[porfüriinid|porfüriini]] rühma) keskel asub raua aatom.
'''Hemoglobiin''' ehk '''verevärvnik<ref>[[Meditsiinisõnastik]], 840:2004</ref>''' ka globulaarne '''[[kromoproteiinid|kromoproteiin]]''' (ladina keeles ''haemoglobinum''; lühendatult '''Hb''') on enamikel suletud vere- ja lümfiringlusega [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[erütrotsüüt|punastes verelibledes]] ringlev [[valgud|valk]], mis sisaldab [[raud]]a ning seob ja transpordib [[hapnik]]ku.
Nii nagu nimigi ütleb on verevärvnik ka [[pigment]], mis annab [[erütrotsüüt|erütrotsüüdile]] iseloomuliku [[punane|punase]] [[värvus]]e). Hemoglobiini molekul koosneb tinglikult kahest osast: valgulisest (vt joonisel sinine ja punane) ja prosteetilisest (mittevalguline) molekulist. Mittevalgulise [[sümmeetria|sümmeetrilise]] kujuga molekuli, niinimetatud heme grupi (joonisel neli helerohelise värviga kujutatud ringikujulise molekuli [[porfüriinid|porfüriini]] rühma) keskel asub raua aatom.
Kui raua kahe[[valents|valentne]] [[aatom]] molekuli keskmest puudub, siis vastav molekul hapnikku ja [[süsihappegaas]]i siduda ei saa. Seega on prosteetilise rühma, porfüriini osa hemoglobiinis kõige tähtsam. Valguline osa on nii öelda abistavas, "taristu" rollis. See abistav osa on aga küllaltki aktiivne - valgud muudavad molekuli kuju vastavalt sellele kas ja kui mitu hapniku molekuli hemoglobiiniga liitunud on.
Kui raua kahe[[valents|valentne]] [[aatom]] molekuli keskmest puudub, siis vastav molekul hapnikku ja [[süsihappegaas]]i siduda ei saa. Seega on prosteetilise rühma, porfüriini osa hemoglobiinis kõige tähtsam. Valguline osa on nii öelda abistavas, "taristu" rollis. See abistav osa on aga küllaltki aktiivne - valgud muudavad molekuli kuju vastavalt sellele kas ja kui mitu hapniku molekuli hemoglobiiniga liitunud on.
Kaaluliselt on hemoglobiinis 94% globiini (valguline osa) ja ainult 4,6 % langeb prosteetilise rühma arvele. <ref>"Biokeemia". Autor August männik, Lk 268, [[1985]], Kirjastus [[Valgus]]</ref>
Kaaluliselt on hemoglobiinis 94% globiini (valguline osa) ja ainult 4,6 % langeb prosteetilise rühma arvele. <ref>"Biokeemia". Autor August Männik, Lk 268, [[1985]], Kirjastus [[Valgus]]</ref>


Hemoglobiini ja hemoglobiini laadseid molekule on leitud ka osadel [[selgrootud|selgrootutel]] ([[rõngussid]]el, [[limused|limustel]], [[pärgussid]]el, ''[[nemerteans]]'', [[okasnahksed|okasnahksetel]] nagu ''[[echiuroidea]]'' jt), [[seened|seentel]] ja [[taimed]]el. Hemoblobiinis sisalduv sümmeetriline heme grupp sarnaneb taimedes [[fotosüntees]]i käivitava [[klorofüll]]i molekuliga, mille keskmes asub [[magneesium]]i aatom.
Hemoglobiini ja hemoglobiini laadseid molekule on leitud ka osadel [[selgrootud|selgrootutel]] ([[rõngussid]]el, [[limused|limustel]], [[pärgussid]]el, ''[[nemerteans]]'', [[okasnahksed|okasnahksetel]] nagu ''[[echiuroidea]]'' jt), [[seened|seentel]] ja [[taimed]]el. Hemoblobiinis sisalduv sümmeetriline heme grupp sarnaneb taimedes [[fotosüntees]]i käivitava [[klorofüll]]i molekuliga, mille keskmes asub [[magneesium]]i aatom.


==Liigid==
⚫
Hemoglobiini on mitmeid erinevaid liike.


⚫
Hemoglobiini on mitmeid erinevaid liike:
* [[A-hemoglobiin]] - normaalne täiskasvanute hemoglobiin;
* A<sub>1C</sub>-hemoglobiin ehk glpkohemoglobiin - A<sub>1C</sub> [[glükoos]]iga soestunud hemoglobiin, mille hulk veres on tõusnud tasakaalustamata suhkurtõve korral;
* C-hemoglobiin - teatud ebanormaalne hemoglobiin;
* D-hemoglobiin - teatud ebaonormaalne hemoglobiin;
* E-hemoglobiin - teatud ebaonormaalne hemoglobiin;
* F-hemoglobiin - lootehemoglobiin;
* Gower-hemoglobiin - kaks normaalset lootel esinevat hemoglobiimi vormi;
* H-hemoglobiin - teatud ebaonormaalne hemoglobiin;
* S-hemoglobiin - teatud ebaonormaalne hemoglobiin.<ref>[[Meditsiinisõnastik]], 840:2004</ref>

==Termin==
Termini [[etümoloogia]]: ''haima'' on [[kreeka keel]]es veri ja ''globus'' [[ladina keel]]es kera.
Termini [[etümoloogia]]: ''haima'' on [[kreeka keel]]es veri ja ''globus'' [[ladina keel]]es kera.



==Avastamine==
==Avastamine==
*[[1852]]. aastal õnnestus saksa arstil [[Otto Funke]]l, teadaolevalt esimesena punane verepigment ehk hemoglobiinkristall eraldada ([[saksa keel|saksa keeles]]:''[[Hämoglobinkristalle]]'').
* Punane verepigment ehk hemoglobiinkristall ([[saksa keel|saksa keeles]]:''[[Hämoglobinkristalle]]'') õnnestus teadaolevalt esimesena eraldada saksa arstil [[Otto Funke]]l [[1852]]. aastal.
== Viited ==
== Viited ==
{{Viited|}}
{{viited}}


== Vaata ka ==
== Vaata ka ==
*[[Hapnik]]
*[[Hapnik]]
*[[Hemotsüaniin]]
*[[Hemotsüaniin]]

==Kirjandus==
* Jay F. Storz, Federico G. Hoffmann, Juan C. Opazo jt, [http://jeb.biologists.org/content/214/4/575 Developmental regulation of hemoglobin synthesis in the green anole lizard Anolis carolinensis], Journal of Experimental Biology 2011 214: 575-581; doi: 10.1242/jeb.050443


[[Kategooria:Bioloogia]]
[[Kategooria:Bioloogia]]

Redaktsioon: 18. november 2015, kell 21:17

Hemoglobiin täiskasvanud inimesel

Hemoglobiin ehk verevärvnik[1] ka globulaarne kromoproteiin (ladina keeles haemoglobinum; lühendatult Hb) on enamikel suletud vere- ja lümfiringlusega selgroogsetel punastes verelibledes ringlev valk, mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku.

Nii nagu nimigi ütleb on verevärvnik ka pigment, mis annab erütrotsüüdile iseloomuliku punase värvuse). Hemoglobiini molekul koosneb tinglikult kahest osast: valgulisest (vt joonisel sinine ja punane) ja prosteetilisest (mittevalguline) molekulist. Mittevalgulise sümmeetrilise kujuga molekuli, niinimetatud heme grupi (joonisel neli helerohelise värviga kujutatud ringikujulise molekuli porfüriini rühma) keskel asub raua aatom. Kui raua kahevalentne aatom molekuli keskmest puudub, siis vastav molekul hapnikku ja süsihappegaasi siduda ei saa. Seega on prosteetilise rühma, porfüriini osa hemoglobiinis kõige tähtsam. Valguline osa on nii öelda abistavas, "taristu" rollis. See abistav osa on aga küllaltki aktiivne - valgud muudavad molekuli kuju vastavalt sellele kas ja kui mitu hapniku molekuli hemoglobiiniga liitunud on. Kaaluliselt on hemoglobiinis 94% globiini (valguline osa) ja ainult 4,6 % langeb prosteetilise rühma arvele. [2]

Hemoglobiini ja hemoglobiini laadseid molekule on leitud ka osadel selgrootutel (rõngussidel, limustel, pärgussidel, nemerteans, okasnahksetel nagu echiuroidea jt), seentel ja taimedel. Hemoblobiinis sisalduv sümmeetriline heme grupp sarnaneb taimedes fotosünteesi käivitava klorofülli molekuliga, mille keskmes asub magneesiumi aatom.

Liigid

Hemoglobiini on mitmeid erinevaid liike:

  • A-hemoglobiin - normaalne täiskasvanute hemoglobiin;
  • A1C-hemoglobiin ehk glpkohemoglobiin - A1C glükoosiga soestunud hemoglobiin, mille hulk veres on tõusnud tasakaalustamata suhkurtõve korral;
  • C-hemoglobiin - teatud ebanormaalne hemoglobiin;
  • D-hemoglobiin - teatud ebaonormaalne hemoglobiin;
  • E-hemoglobiin - teatud ebaonormaalne hemoglobiin;
  • F-hemoglobiin - lootehemoglobiin;
  • Gower-hemoglobiin - kaks normaalset lootel esinevat hemoglobiimi vormi;
  • H-hemoglobiin - teatud ebaonormaalne hemoglobiin;
  • S-hemoglobiin - teatud ebaonormaalne hemoglobiin.[3]

Termin

Termini etümoloogia: haima on kreeka keeles veri ja globus ladina keeles kera.

Avastamine

Viited

  1. ↑ Meditsiinisõnastik, 840:2004
  2. ↑ "Biokeemia". Autor August Männik, Lk 268, 1985, Kirjastus Valgus
  3. ↑ Meditsiinisõnastik, 840:2004

Vaata ka

Kirjandus

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hemoglobiin&oldid=4311146"