Muudatused

Jump to navigation Jump to search
Suurus jäi samaks ,  4 aasta eest
P
jalakäia > jalakäija
Narva jõe [[jõgikond|jõgikonna]] pindala on 56 200 ruutkilomeetrit ning sinna kuuluvad kõik Peipsisse ja [[Võrtsjärv|Võrtsjärve]] suubuvad jõed.
 
Narva linna kohal jaotab [[Kreenholmi saar]] (''Varesesaar'') jõe kaheks. Mõlemal jõeharul asub [[Narva juga]] millesse lastakse vett ainult haruharva. Joa idapoolse haru kõrgus on 6,5 meetritja laius 130 meetrit, läänepoolsel haru joa kõrgus on 3,5-5– 4 meetrit ja laius 70 meetrit. Astangutest alamal on jõgi umbes 3 kilomeetri ulatuses [[kärestik]]uline.
 
Jões on kokku kümmekond suuremat saart: [[Permisküla]] juures on jões 2,2 kilomeetri pikkune [[Permisküla saar]], [[Kuningaküla saar]], Suursaar ja [[Väikesaar (Narva jõgi|Väikesaar]], [[Raudsaar]], Kreenholm ning [[Kaunissaar]], lisaks veel arvukalt väiksemaid saari.
 
[[Pilt:Narva river bridge.jpg|thumb|Raudteesild üle Narva jõe]]
Alates 13. sajandist kuni 1910ndate1910. aastate lõpuni oli Narva jõgi (Vana-)Liivimaa (18.-19–19. sajandil Venemaa [[Balti kubermangud]]e) ajalooliseks küllaltki püsivaks idapiiriks. Erandi moodustas vaid Narva linn, mis kuulus halduslikult Peterburi kubermangu. 1920-19401920–1940 asus Eesti ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] piir jõest veidi ida pool, hõlmates ka [[Narva-tagused vallad]].
 
Alates 1944. aastast sai Narva jõgi Eesti NSV ja [[Vene NFSV]] halduspiiriks. 1991. aastal muutus see taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ''de facto'' idapiiriks (kuigi ametlik piirileping Eesti ja Venemaa vahel on senini sõlmimata).
==Pilte jõekaldalt==
<gallery>
Narva linnus veepeegelduses.jpg|JalakäiateJalakäijate sillake [[Narva]] [[jõgi|jõel]]
Narva jõgi sügisel.jpg|Sügisene jõgi kahe kindluse vahel
Narva jõgi linnas.jpg|Hommikune kalastaja

Navigeerimismenüü