Balti jaam: erinevus redaktsioonide vahel

See on hea artikkel. Lisateabe saamiseks klõpsa siia.
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Tühistati kasutaja 195.250.188.57 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Restu20.
ooteplatvormide osa uuendamine
30. rida: 30. rida:
Balti jaama peahoone on arvel kultuurimälestisena.<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/fb4cc4f8-6e57-44e4-a34b-9710310f3ae9 Tartu firma ostab Balti jaama lähirongide jaamahoone] ERR 25.06.2014</ref>
Balti jaama peahoone on arvel kultuurimälestisena.<ref>[http://uudised.err.ee/v/majandus/fb4cc4f8-6e57-44e4-a34b-9710310f3ae9 Tartu firma ostab Balti jaama lähirongide jaamahoone] ERR 25.06.2014</ref>


== Ooteplatvormid ==
==Perroonid==
⚫
[[Pilt:Baltijaam0808.jpg|pisi|Vaade Balti jaamale läänest, perroonide lõpust. Esiplaanil on [[2005]] ehitatud hotell [[Go Hotel Shnelli]].]]
{{Ajakohasta}}
2012. aastal lammutati Balti jaamas vanad ooteplatvormid kõrgusega 110 cm ja rajati nende asemel uued platvormid kõrgusega 55 cm.<ref name="avaldamata"/>
⚫
[[Pilt:Baltijaam0808.jpg|thumb|Vaade Balti jaamale läänest, perroonide lõpust. Esiplaanil on [[2005]] ehitatud hotell [[Go Hotel Shnelli]].]]

Balti jaamas on kuus [[perroon]]i:<ref>[http://ec.europa.eu/transport/rail/countries/ee/doc/ee-ns-ee-annex-1.pdf AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid.]</ref>
Balti jaamas on kuus [[ooteplatvorm]]i:<ref name="avaldamata">AS Eesti Raudtee avaldamata andmed</ref>
*9. ja 8. tee vaheline perroon – 150 m
*8. ja 7. tee vaheline perroon – 85 m
* 1. platvorm teede nr 4 ja 5 vahel – 150 m;
*7. ja 6. tee vaheline perroon – 150 m
* 2. platvorm teede nr 4 ja I vahel – 400 m;
*6. ja 1. tee vaheline perroon – 150 m
* 3. platvorm teede nr I ja 6 vahel – 150 m;
*1. ja 4. tee vaheline perroon – 510 m
* 4. platvorm teede nr 6 ja 7 vahel – 150 m;
*4. ja 5. tee vaheline perroon – 380 m
* 5. platvorm teede nr 7 ja 8 vahel – 150 m;
* 6. platvorm teede nr 8 ja 9 vahel – 150 m.


== Raudteeliiklus ==
== Raudteeliiklus ==

Redaktsioon: 17. november 2015, kell 11:21

 See artikkel räägib Tallinna raudteejaamast; samanimeliste raudteejaamade kohta vaata lehekülge Balti jaam (täpsustus).

Balti jaama tänane peahoone koos hotelli Go Hotel Shnelli vaatega Toompuiesteelt. Paremal pool on jalakäijate tunnel.
Vaade Balti jaamale kaugliinide perroonilt
Vaade Balti jaamale põhjast, Kopli tänava poolt (2009)

Balti jaam (ka Tallinna reisijaam; vene keeles Балтийский вокзал, saksa keeles Baltischer Bahnhof / Hauptbahnhof von Tallinn) on raudteejaam Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kelmiküla asumis laiarööpmelise raudtee ääres. Jaam piirneb Tallinna vanalinnaga ja asub aadressil Toompuiestee 37.

Jaamast väljuvate rongide esimesed peatused eri suundades on Lilleküla, Kitseküla ja Tallinn-Väike. Algselt oli tegu läbisõidujaamaga, tänapäeval on Balti jaam tupikjaam.

Jaamas asub 12 raudteeharu.

Balti jaam on nii linnalähi- kui ka kaugrongide lõppjaam.[1] Samas asuvad linnalähiliinide bussijaam ning linnaliinide bussi-, trammi- ja trollipeatus.[2]

Go Hotel Shnelli ja Eesti Raudtee peahoone vahel asub 1953. aastal Kolomna tehases ehitatud auruvedur L-2317.[3]

Jaamast vanalinna pääseb Toompuiestee alt jalakäijate tunneli kaudu. 2005. aastal avati üle Toompuiestee ja Nunne tänava ristmiku fooriga jalakäijate ülekäik[4].

Balti jaama kinnistu, millel asuvad jaamahoone, Go Hotel Shnelli ja lähirongide paviljon, omanik on Go Groupi tütarfirma OÜ RealWay.[5]

Jaamahoone

Jaamahoone on kahekorruseline. Esimesel korrusel on elektroonsed infotablood ja kassad koos piletimüügiautomaatidega, toidupood ja postkontor.[6] Teisel korrusel on restoran Travel, meremiiniga kaminasaal ja Shnelli Day Spa & Salon.[7] Jaamahoones on Wi-Fi leviala[8].

Nõukogude ajal ja Eesti taasiseseisvumise järel oli Balti jaamas kaks jaamahoonet: üks kaug- ja teine lähirongidele. 2000. aastatel rajati lähirongide jaamahoonesse ostukeskus.[viide?] 2005. aasta juulis avas peahoones remondi järel reisikeskuse hoone omandanud aktsiaselts Go Group, kelle juht Tiit Pruuli tahtis teha Balti jaamast "rahvusvahelise reisimiskeskuse – rännumeeste paradiisi hotelli, reisibüroo, restorani ja spaaga". Jaama kõrval avati Go Groupile kuuluv hotell Shnelli[9][8], mille nimekuju tekitas ajakirjanduses poleemikat[10]. Investeeringu kogumaksumus oli 93 miljonit Eesti krooni.[11]

Go Groupile tasus ootesaali ülalpidamiskulud samasse kontserni kuuluv Edelaraudtee. 2014. aasta algusest läks reisirongiliiklus üle riigifirmale Elron, kes Go Groupi sõnul pidas piisavaks väiksemat, 73-ruutmeetrist ootesaali; Elroni väitel algatas ootesaali vähendamise just Go Group, ehkki Elroni turundusjuhi Norbet Kaareste hinnangul "kasutatakse ootesaali vähe ning vajadus selle järele võib tekkida vaid eriolukordade puhul".[12] Nii või teisiti, 28. novembril 2013 avati Balti jaama reisikeskuses Selveri ketti kuuluv toidupood. Sel ajal tegutsesid jaamas ka postkontor, internetipunkt, restoran, reisibüroo ja osutati muid teenuseid.[13]

2014. aasta juuni lõpul teatas ajakirjandus, et Balti jaama kõrvalhoone, kus paikneb ostukeskus, omandas Tartu suurettevõtjate Ülo ja Toomas Hage ettevõte Astri Kinnisvara OÜ, kes ostis aasta alguses ka Balti jaama turu ja veel kaks kõrvalkinnistut. Astri oli varem arendanud kaubanduskeskusi Tartus, Narvas ja Pärnus, millest tuntuim on Tartu Lõunakeskus. Uued omanikud väitsid, et neil pole hoonega kindlaid plaane.[14]

Balti jaama peahoone on arvel kultuurimälestisena.[15]

Ooteplatvormid

Vaade Balti jaamale läänest, perroonide lõpust. Esiplaanil on 2005 ehitatud hotell Go Hotel Shnelli.

2012. aastal lammutati Balti jaamas vanad ooteplatvormid kõrgusega 110 cm ja rajati nende asemel uued platvormid kõrgusega 55 cm.[16]

Balti jaamas on kuus ooteplatvormi:[16]

  • 1. platvorm teede nr 4 ja 5 vahel – 150 m;
  • 2. platvorm teede nr 4 ja I vahel – 400 m;
  • 3. platvorm teede nr I ja 6 vahel – 150 m;
  • 4. platvorm teede nr 6 ja 7 vahel – 150 m;
  • 5. platvorm teede nr 7 ja 8 vahel – 150 m;
  • 6. platvorm teede nr 8 ja 9 vahel – 150 m.

Raudteeliiklus

Elektrirong Stadler FLIRT EMU Balti jaamas

Balti jaam kuulub Tallinna raudteesõlme koosseisu. Alates 1. jaanuarist 2014 lõpetas Edelaraudtee AS tegevuse Eesti-sisestel raudteeliinidel ning kõiki siseriiklikke raudteeliine hakkas teenindama – nii elektri- kui ka diiselrongidega – Elron (endine Elektriraudtee AS).

Balti jaamast väljuvad nii Eesti-siseste kui ka rahvusvaheliste liinide rongid.

Rahvusvahelised raudteeliinid

Go Rail

Siseriiklikud raudteeliinid

Elron

Läänesuund
Edelasuund
  • Tallinna–Rapla raudteeliin.
  • Tallinna–Rapla–Türi raudteeliin.
  • Tallinna–Rapla–Viljandi/Pärnu raudteeliin. Alates 1. jaanuarist 2014 on võimalik sõita Tallinnast Pärnusse ka Tallinna–Rapla–Viljandi / Pärnu rongilt Lelles Lelle–Pärnu rongile ümber istudes.
  • Tallinna–Rapla–Viljandi raudteekiirliin.
Idasuund

Päevas väljub Balti jaamast umbes 140 reisirongi.

Ajalugu

Algne Balti jaama vaksalihoone

Balti jaam ehitati 1870. aastal valminud Balti raudtee (Paldiski–Tallinna–Peterburi raudteeliini) peajaamaks. Jaam avati 24. oktoobril (uue kalendri järgi 5. novembril) 1870. Siia suundus Paldiskist alanud raudteeliin, mis jätkus Peterburi poole uue raudteeliinina.[26]

1923. aastal alustati Tallinn-Pääsküla raudteeliini elektrifitseerimist. Elektriraudtee avati liiklemiseks 21. septembril 1924.[27]

1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ajal ründas jaamahoonet paarikümnemeheline lööksalk, mida juhtis Jakob Vakker. Vallutamise käigus tapeti seal olnud politseinikud ja teedeminister Karl Kark. Balti jaama tagasivallutamises osalesid 10. rügemendi allohvitseride õppekomando mehed.[28] Tagasivallutamise käigus hukkus tagasivallutamist juhtinud kolonelleitnant Hermann Rossländer.

1928. aastal ehitati jaama lähirongide platvorm ja Tallinna–Nõmme liinile pandi teine rööpmepaar.[27]

1930. aastatel kolis kaubajaam Balti jaamast Koplisse. Vana lammutatud kaubajaama asemele ehitati reisivagunitele reservteed.[29]

1941. aasta suvel süütasid taganevad NKVD-lased insener Jegorovi eestvõttel jaamahoone. Politruk Žuganov juhtis samal ajal Balti jaama telefonikeskjaama hävitamist. Jaama postkontorihoone süüdati kõige viimasena.[30]

Rongiliiklus Tallinn-Nõmme liinil taastati 23. septembril 1944, mõni päev hiljem sõitsid rongid ka Keilani. Tallinna–Pääsküla elektriraudteeliini korrastamine lõppes 1946.[31]

1945 taastati jaamahoone osaliselt.[32]

1962. aastal valmis lähirongide reisijate ootepaviljon.[2] 1967. aasta oktoobris avati täielikult rekonstrueeritud jaamahoone.[33]

Nimed läbi aegade

Läbi aegade on Balti jaam kandnud mitut nime: Tallinn-Balti vaksal, Balti peajaam, Balti vaksal.

Balti jaama piirkond

Balti jaamast on kujunenud Põhja-Tallinna linnaosa keskus, millest tulevikus peaks saama Tallinna ühistranspordi terminal.[34]

Balti jaama piirkond (ligi 9,3 hektarit) hõlmab Toompuiestee, Tehnika, Rohu, Telliskivi, Kopli ja Suurtüki tänava ning Põhja puiestee ja Rannamäe tee vahelise ala. Piirkonnast põhja pool asub Kalamaja elamuala, loode ja lääne suunale jäävad Pelgulinn ja Kopli kaubajaam. Lõunas asub Kelmiküla. Kagu ja ida suunal paikneb roheline vöönd. Toompuiestee äärde jääb Toompark koos Snelli tiigiga. Rannamäe tee ääres on Tornide väljak ja Suurtüki tänava ääres Rannavärava mägi.

Maa-alal asuvad raudteeinfrastruktuuri rajatised. Suurim neist oli Balti Raudtee Peatehas (rajatud 1871), mis asus Balti jaama vastas. Tehases asus depoo 12 vedurile, laod ja töökojad Telliskivi tänaval. Suurem osa nendest ehitistest on lammutatud. Kopli tänava äärsetes hoonetes asub nüüd Balti Jaama turg. Aastatel 1873–1874 rajati juurde töökoda ja kuuekohaline veduridepoo, kus nüüd asub vaguniremonditsehh.[35]

Aadressil Tehnika 18 asub "raudteekool" – Tallinna Transpordikool.

Arhitektuur

Jaamahoone sisevaade aastal 2009

Jaamahoone

Silt jaamahoone seinal (2007)

Algselt kavandati jaamahoone Lillekülla, kuid linnavalitsuse nõudel toodi see kesklinnale ja sadamale lähemale Schnelli koplisse. Balti raudteel oli Balti jaam ainus I klassi jaam.[2]

Jaamahoone avati küll 1870. aastal (arhitekt Rudolf von Knüpffer), kuid ehitustööd lõppesid alles 1871.[36]

1941. aastal pani taganev Punaarmee jaamahoone põlema, ent hoone taastati 1945. aastal osaliselt. Aastail 1960–1966 ehitati jaamahoone täielikult ümber.

Balti jaama kahekorruseline paekivihoone (kuni 1960. aastateni) oli sümmeetrilise fassaadiga. Üldilme andsid seinapinda liigendavad risaliidid, nurgaliseenid ja suured kaaraknad. Samas stiilis on ehitatud Tallinn-Väike jaamahoone.[37]

Sisenedes jaama peasissepääsust (kesklinna poolt), jõuti vestibüüli, kus asusid piletikassad (iga klass eraldi) ja pagasiruum. Paremasse tiiba jäi I ja II klassi reisijate ootesaal, restoran ja daamide ruum. Vasakul oli ootesaal III klassile. Mõlemast tiivast pääses otse perroonile.

Teisel korrusel paiknesid jaamaülema korter, kontorid ja Balti Raudtee Seltsi juhatuse ruumid.[36]

Hoone ümberehitamisel (1960–1967) muudeti selle välisilmet tundmatuseni: aknad ehitati suuremaks, dekoor kadus ja katus muudeti lamedaks.[37] Esimesele korrusele ehitati kaks ootesaali, piletikassad, posti- ja muud ametiruumid. Teisel korrusel asusid restoran, puhkeruumid emadele lastega ja transiitreisijatele.[38] Peasissepääsu ees ja ootepaviljoni perroonide pool on varikatus.[2]

2004. aastal toimus jaamahoones põhjalik ümberehitus. Toompuiesteelt perroonile tulid otseuksed. Piletikassad koondusid ühte kohta. Hoone otsa (vana taksopeatuse ja parkla kohale) ehitati kahetärnihotell, mis on ühendatud tunneli ja kolmanda korruse klaasgaleriiga.[39] Ümberehituse projekti koostas OÜ Arhitektid Muru & Pere ning sisekujunduse autoriks oli Taisi Kadarik.[40]

23. novembril 2013 avati jaamahoones Selveri kauplus.[41]

Linnalähedaste rongide reisijate ootepaviljon

1962. aastal valmis avar, ülalt kaarakendega valgustatud linnalähedaste rongide reisijate paviljon. Saalis olid istekohad ja piletikassa boksid (20×20 meetrit).[2] Nüüd kasutatakse kolmekorruselist hoonet kogupindalaga 1254 m² müügisaalina. Esimesele korrusele jäävad turg ja Olympic Casino ning teisele tööstuskaupade letid. Keldrikorrusel paiknevad külmkambrid, laod, mänguautomaadid ja WC-d.[33]

Paviljoni ja peahoonet ühendab ühekorruseline osa.[2] 1997. aastal võeti lähirongide paviljon arhitektuurimälestisena kaitse alla.[42]

Mälestusmärgid

Mälestustahvel kolonelleitnant Hermann Rossländerile ja teedeminister Karl Kargule.
Auruvedur L-2317

Peahoone seinal on mälestustahvel 1. detsembri riigipöördekatse käigus hukkunud kolonelleitnandile Hermann Rossländerile ja teedeministrile Karl Kargule.

Balti jaama vastas üle Toompuiestee asus 1974. aastal püstitatud monument 1. detsembri riigipöördekatses osalenuile. See monument viidi ära 1990. aastate algul[43]. Aastatel 1888–1920 asus seal raudteelaste rajatud õigeusu kabel (Balti jaama kabel) ja 1940.–1950. aastatel Jossif Stalini kuju.[2]

Tähelepanuväärsed jaama kujunduselemendid

  • Jaamakell hoone välisseinal
  • Kiri "Tallinn" hoone katusel
  • Avatud vanast hoonest säilinud müürielemendid
  • Auruvedur L-2317

Kujutav kunst

Jaamahoone keskruumi lage kaunistas enne Teist maailmasõda Peet Areni pannoo, kus kujutati kõiki liikumisvõimalusi alates jalakäijatest ja lõpetades rongiga. Einelaua seinal asus Roman Nymani maal "Aastaajad".[44] Pannoo hävines ümberehituse käigus 1947. aastal. Laemaalingu kavandid asuvad nüüd Viinistu Kunstimuuseumis Jaan Manitski kollektsioonis. 1947.–1960. aastad olid peahoone seintel Punaarmee tagasitulekut jms kujutavad suured maalid (autor?). 2008. aastal avas Raoul Kurvitz reisikeskuses pannoo "Rong".[45]

Õnnetused

1932. aastal sõitis joobes vedurijuhi süül umbteelt välja 32 täislaaditud kaubavagunit.[46]

4. oktoobril 1980 toimus elektrirongide kokkupõrge. Hukkus 9 ja viga sai 46 inimest.[47][48]

19. juunil 2008 sõitis Tallinna–Moskva reisirong rikkis pidurite tõttu jaamas perroonile.[49][50]

Muud ühisveondusühendused

Harjumaa linnalähibussiliinide peatused
Trolliliini lõpp-peatus Toompuiesteel.

Bussid alg- ja lõpp-peatusega Balti jaam

  • 21, sihtkoht: Landi, Haabersti [51]
  • 21B, sihtkoht: Kakumäe, Haabersti [51]
  • 41, sihtkoht: Landi, Haabersti [51]
  • 41B, sihtkoht: Kakumäe, Haabersti [51]
  • 59, sihtkoht: Paljassaare, Kopli [51]

Trollid alg-/lõpp-peatusega Balti jaam

  • 4, sihtkoht: Keskuse, Mustamäe [51]
  • 5, sihtkoht: Mustamäe [51]
  • 7, sihtkoht: Väike-Õismäe, Haabersti [51]

Trollidest

Esimesi trolliliine kavandati Balti jaama juba 1940. aastate lõpul marsruutidel Pirita – südalinn – Balti jaam, Kopli – Balti jaam ja Balti jaam – Pirita – Merivälja. 1954 kavandati trolliliini Balti jaam – Stalini väljak. Ükski neist ei käivitunud.[52]

Balti jaama liini said trollid hakata proovima alates 6. novembrist 1970. Et trollipargi ehitus oli pooleli ja 79 trollist käiku antud vaid 56, ei jätkunud esialgu trolle Mustamäe – Balti jaama liini jaoks. Nii hakkas 15. detsembril sõitma liin nr 4 Balti jaamast Estonia teatrini. 24. märtsil 1971 lasti käiku kavandatud Balti jaama liin nr 4, mis viib mööda Sõpruse puiesteed Mustamäe lõppjaama.[53]

Trolliliin nr 5 avati 25. augustil 1971 ja nr 7 10. detsembril 1980.[52]

Balti jaama peatust läbivad trammiliinid

  • 1. liin: Kopli-Kadriorg [51]
  • 2. liin: Kopli-Ülemiste [51]

Aastatel 2000-2004 oli käigus ka trammiliin #5, marsruudil Kopli - Vana-Lõuna [54]

Tulevik

Tallinna üldplaneeringus on kavandatud Balti jaama piirkonda läbima linna põhimagistraal Põhjaväil, mis kulgeks piki Põhja puiesteed ning Kopli ja Telliskivi tänavat. Telliskivi raudteeülesõidu kohale tuleks eritasandiline ristmik. Reisijate ja Telliskivi tänava äärde kavandatakse jalgrattateed.[55]

Tulevikus rajatakse bussipeatuste alale maa-alune ühistransporditerminal, mis teenindaks nii linnaliini- ja linnalähibusse kui ka trolliliine.[56]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Tallinn (Balti jaam)
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Tallinn: entsüklopeedia. 1., A-M / (peatoimetaja Jaan Tamm; märksõnastiku koostaja Robert Nerman; eessõna: Hardo Aasmäe). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004. lk 30–31
  3. ↑ Tanel Mazur: "Eesti Raudtee peamaja naabrust ehib auruvedur" Ärileht, 14. juuli 2008
  4. ↑ Balti jaama juurde ehitati valgusfoorid ja ülekäigurada. AutoNet.ee, 31. oktoober 2005
  5. ↑ Erki Freiberg, Peeter Raidla: "Võlad puukfirmadele närivad Edelaraudtee kasumit" Äripäev, 27. jaanuar 2006
  6. ↑ I korrusel asuvad. Welcome to Balti Jaam
  7. ↑ II korrusel asuvad. Welcome to Balti Jaam
  8. ↑ 8,0 8,1 Madli Lääne Uusromantiline Balti jaam Päevaleht 15. aprill 2005
  9. ↑ Balti jaam sai uue kuue Päevaleht, 28. juuli 2005
  10. ↑ Helju Vals. Go Busi lugu. Postimees, 06. veebruar 2006
  11. ↑ Väinu Rozental Täna 5 aastat tagasi avas Go Group reisikeskuse Balti Jaam Äripäev 28.07.2010
  12. ↑ Uwe Gnadenteich Balti jaamas pole korralikku ootesaali Postimees 06.12.2013
  13. ↑ Pildid: Balti jaamas avati Selveri pood Postimees 28. november 2013
  14. ↑ Kadri Paas Tartu ärimehed ostavad Balti jaama keskuse Päevaleht 25. juuni 2014
  15. ↑ Tartu firma ostab Balti jaama lähirongide jaamahoone ERR 25.06.2014
  16. ↑ 16,0 16,1 AS Eesti Raudtee avaldamata andmed
  17. ↑ Tõnu Tammearu. Elektriraudtee Eestimaal alates 1924. Tänapäev, 2009. Lk 12
  18. ↑ 18,0 18,1 18,2 18,3 18,4 18,5 18,6 18,7 [1] Elektriraudtee
  19. ↑ T. Tammearu. Lk 62
  20. ↑ T. Tammearu. Lk 72
  21. ↑ T. Tammearu. Lk 74
  22. ↑ T. Tammearu. Lk 102
  23. ↑ T. Tammearu. Lk 81
  24. ↑ T. Tammearu. Lk 96
  25. ↑ T. Tammearu. Lk 88
  26. ↑ Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Grigorjevna Gussarova, Otto Karma, Georgi Fedulovitš Lukin). Tallinn: Eesti Raamat 1970. Lk 30–31
  27. ↑ 27,0 27,1 Arved Duvin. Lugusid raudteedest Eestimaal. Valga: (Toivo Gulbe), 2007. Lk 44
  28. ↑ Toomas Hiio. "Kuidas kommud mässu tegid" Kes-Kus.ee; 10/2008
  29. ↑ Lugusid raudteedest Eestimaal. Lk 47
  30. ↑ Tuudur Tamm: "Need teod süüdistavad. Kommunistid varandusi hävitamas" Kultuur ja Elu
  31. ↑ Lugusid raudteedest Eestimaal. Lk 117
  32. ↑ "Remont muutis Balti jaama moodsaks reisikeskuseks" Infoturism.ee, 31. mai 2005
  33. ↑ 33,0 33,1 Jana Kadastik, Siim Sultson. Ainulaadne koorikkatusega hoone. Äripäeva Online – eriväljaanne, 6. oktoober 2008
  34. ↑ Toompuiestee 35/Tehnika tn 16d krundi detailplaneeringu koostamise algatamine Tallinna Linnavalitsus, aprill 2003
  35. ↑ Raudtee miljöö vormijana. Pelgulinn. Põhja-Tallinna veebileht
  36. ↑ 36,0 36,1 Esimese raudtee nägu ja tegu. Eesti raudteearhitektuur. Kultuur: Estonica.
  37. ↑ 37,0 37,1 Raudteearhitektuuri ajaloost ja säilitamisest. Muinsuskaitseamet. Tallinn 2006
  38. ↑ Lugusid raudteedest Eestimaal. Lk 118
  39. ↑ Edelaraudtee ehitab Balti jaama hotelli. Eesti Arhitektide Liit, 14. oktoober 2004
  40. ↑ aripaev.ee: Täna avatakse Reisikeskus Balti Jaam ja GoHotel Shnelli, 28. juuli 2005
  41. ↑ http://www.selver.ee/uudised/balti-jaamas-avati-selver
  42. ↑ Kultuurimälestiste riiklik register: Tallinna Balti jaama lähirongide paviljon
  43. ↑ Allar Viivik: "Riigikukutamise kurb grimass" Õhtuleht, 27. november 2004
  44. ↑ Tallinna raudteejaama kaunistatakse. / Postimees, 15. september 1926. Lk 4
  45. ↑ Raoul Kurvitz avas Balti jaamas pannoo. Welcome to Balti Jaam
  46. ↑ "Rongiõnnetus Tallinnas. Joobnud vedurijuhi pärast" Postimees, 24. märts 1932. Lk 1
  47. ↑ Urmas Vahe: "Raudteekatastroof, mis vaikiti maha" Õhtuleht, 8. oktoober 2005
  48. ↑ Urmas Vahe: "Aadi Mäe: meie peal korraldati näidisprotsess" Õhtuleht, 8. oktoober 2005
  49. ↑ "Tallinn-Moskva reisirong põrutas Balti jaamas perroonile" Eesti Päevaleht, 19. juuni 2008
  50. ↑ "Tallinn-Moskva rongi vedur rammis Balti jaama perrooni"
  51. ↑ 51,00 51,01 51,02 51,03 51,04 51,05 51,06 51,07 51,08 51,09 Sõiduplaanid : Balti jaam Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "Sõiduplaanid" on määratud mitu korda erineva sisuga.
  52. ↑ 52,0 52,1 Troll. Ajalugu. TTTK
  53. ↑ Olander, Aare. Tramm, buss ja troll Tallinnas. Tänapäev 2008, lk 104.
  54. ↑ Liin #5
  55. ↑ "Balti jaama taha uus elurajoon" Eesti Päevaleht 8. november 2005
  56. ↑ Kertu Kalmus: "Tallinn plaanib Balti jaama maa-alust bussiterminali" Eesti Päevaleht 10. september 2008

Kirjandus

  • Balti raudtee plaan koos Tallinna jaama ehitustega (vene k). 1870. EAA.2072.2.16
  • Tallinna Sadama ja Balti jaama plaan. 1909. ERA.66.17.2622

Välislingid

Balti jaam vanadel fotodel

Eesti rongiliinid
Läänesuund
Idasuund
Edelasuund
Endised liinid
Reisirongide alg- ja lõpp-peatus 		Järgnev peatus
Balti Jaam (Tallinn) 		Läänesuunalistel reisirongiliinidel
Lilleküla
Lõunasuunalistel reisirongiliinidel
Tallinn-Väike
Idasuunalistel reisirongiliinidel
Kitseküla

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Balti_jaam&oldid=4310053"