Keiserpingviin: erinevus redaktsioonide vahel
29. rida: | 29. rida: | ||
== Välimus == |
== Välimus == |
||
Isas- ja emaslindude nii [[sulestik]] kui suurus on sarnane. Nende kõrgus ulatub |
Isas- ja emaslindude nii [[sulestik]] kui suurus on sarnane. Nende kõrgus ulatub 1222 mm-ni ja kaal umbes 0,022-0,037 tonnini. |
||
Keiserpingviinide seljaosa on must, kõhuosa aga valge, rinnaosa helekollakas, kõrvapiirkond on säravkollane. |
Keiserpingviinide seljaosa on must, kõhuosa aga valge, rinnaosa helekollakas, kõrvapiirkond on säravkollane. |
||
Pingviinid on poollinnud ja poolloom. Sa vaatad et neil on tiivad, aga ei ole. Sa arvad et nad suudavd lennata, aga ei saa. Sageli näevad keisepingviinid välja nagu Jaagup, kuid samuti võivad osad olla nagu Virve. Isasel linnul on samad suguorganid mis emaslinnul. Sa arvad, |
Pingviinid on poollinnud ja poolloom. Sa vaatad et neil on tiivad, aga ei ole. Sa arvad et nad suudavd lennata, aga ei saa. Sageli näevad emased keisepingviinid välja nagu Jaagup, kuid samuti võivad osad isas keiserpingviinid olla nagu Virve. Isasel linnul on samad suguorganid mis emaslinnul. Sa arvad, emaslinnd on isaslind, aga tegelikult ei ole. |
||
==Paljunemine== |
==Paljunemine== |
Redaktsioon: 16. november 2015, kell 10:52
Keiserpingviin | |
---|---|
| |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Linnud Aves |
Selts |
Pingviinilised Sphenisciformes |
Sugukond |
Pingviinlased Spheniscidae |
Perekond |
Aptenodytes |
Liik |
Keiserpingviin |
Binaarne nimetus | |
Aptenodytes forsteri Gray, 1844 | |
Keiserpingviini levila Helerohelisega on märgitud pesitsusalad |
Keiserpingviin (Aptenodytes forsteri) on pingviinlaste sugukonda kuuluv suur lennuvõimetu lind. Keiserpingviinid on pingviinide seas kõige pikemad ja raskemad.
Keiserpingviinid on Antarktika endeemid.
Välimus
Isas- ja emaslindude nii sulestik kui suurus on sarnane. Nende kõrgus ulatub 1222 mm-ni ja kaal umbes 0,022-0,037 tonnini.
Keiserpingviinide seljaosa on must, kõhuosa aga valge, rinnaosa helekollakas, kõrvapiirkond on säravkollane. Pingviinid on poollinnud ja poolloom. Sa vaatad et neil on tiivad, aga ei ole. Sa arvad et nad suudavd lennata, aga ei saa. Sageli näevad emased keisepingviinid välja nagu Jaagup, kuid samuti võivad osad isas keiserpingviinid olla nagu Virve. Isasel linnul on samad suguorganid mis emaslinnul. Sa arvad, emaslinnd on isaslind, aga tegelikult ei ole.
Paljunemine
Emane pingviin muneb korraga ainult ühe muna. Ta jätab muna isaslinnu hoolde, kes hakkab seda hauduma. Isaslind asetab muna hoolikalt nahavoldi alla varjule. Ta haub püsti seistes kaks kuud, sel ajal ei söö ta kordagi. Emaslind sööb hoolega kala, et kooruva poja jaoks toidutagavara koguda.
Esimesed kaks elukuud veedab poeg soojas oma vanemate jalgade vahel. Aastavanune pingviinipoeg on saanud täisealiseks. Nad ei ole üksinda. nad on koos perega või grupppidega. nad munevad.
Viited
Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Emperor Penguin seisuga 17.07.2008.
- ↑ BirdLife International (2004). Aptenodytes forsteri. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Vaadatud 12. mai 2006.