Kiltsi mõis (Ridala): erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 13. november 2015, kell 02:39

Kiltsi või Valgevälja mõis (saksa Weissenfeld) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal. Tänapäeval jääb kunagine mõis Lääne maakonda Ridala valla territooriumile.^[1]

Ajalugu

Kiltsi mõisa on esmakordselt mainitud 1323. aastal Alba Curia nime all. 16. sajandil kuulus mõis Gilsenitele, kelle järgi sai Kiltsi ka oma eestikeelse nime.^[1]

1871. aastal omandas mõisa Karl von Hunnius. Hunniustele kuulus mõisasüda 1939. aastani.^[1]

Mõisakompleks

Tõenäoliselt 14.–15. sajandil rajati mõisakeskusse vasallilinnus, mis sai tõenäoliselt Liivi sõjas kannatada. 17. sajandi alguses ehitati linnus ümber renessanss-stiilis kahekorruseliseks mõisahooneks, säilitades siiski hoone keskaegse mahu ja kuju. Härrastemajale lisati ka kolm renessanssportaali. Lõvimaskarooniga kaunistatud peaportaal asus hoone fassaadil, kaks väiksemat siseportaali asusid vestibüüli külgseintes.^[1]

18. sajandil lisati peahoonele pikad ühekorruselised tiibhooned.^[1]

Teise maailmasõja järel kuulus mõisakompleks Nõukogude sõjaväele. 1993. aasta tulekahju järel jäi peahoone varemeisse, külgtiivad olid seda olnud juba varem. 2001–2002 toimusid hoone tagaküljel suured varingud. 2000. aastal purustasid vandaalid peaportaali lõvimaskarooni ning 2002 murti välja ja varastati külgportaalid.^[1]

Mõisa kõrvalhoonetest on mõned säilinud ümberehitatud kujul.^[1]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 Kiltsi mõisast Eesti mõisaportaalis

Välislingid

Kiltsi mõis (Ridala) kultuurimälestiste riiklikus registris

[Kiltsi-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 ^1,6 Kiltsi mõisast Eesti mõisaportaalis

[1]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 [[Pilt:Kiltsi mõis1.JPG|pisi|Kiltsi mõisa varemed]]
 [[Pilt:Kiltsi mõis3.JPG|pisi|Kiltsi mõisa varemed]]
-'''Kiltsi''' või '''Valgevälja mõis''' (saksa ''Weissenfeld'') oli [[rüütlimõis]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Kaasajal jääb kunagine mõis [[Lääne maakond]]a [[Ridala vald|Ridala valla]] territooriumile.<ref name="Kiltsi"/>
+'''Kiltsi''' või '''Valgevälja mõis''' (saksa ''Weissenfeld'') oli [[rüütlimõis]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Lääne maakond]]a [[Ridala vald|Ridala valla]] territooriumile.<ref name="Kiltsi"/>
 ==Ajalugu==
@@ 10. rida: / 10. rida: @@
 ==Mõisakompleks==
-Tõenäoliselt [[14. sajand|14.]]–[[15. sajand]]il rajati mõisakeskusesse vasallilinnus, mis sai tõenäoliselt [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] kannatada. [[17. sajand]]i alguses ehitati linnus ümber [[renessanss]]-stiilis kahekorruseliseks mõisahooneks, säilitades siiski hoone [[keskaeg]]se mahu ja kuju. Härrastemajale lisati ka kolm renessanssportaali. [[Maskaroon|Lõvimaskarooniga]] kaunistatud peaportaal asus hoone fassadil, kaks väiksemat siseportaali asusid [[vestibüül]]i külgseintes.<ref name="Kiltsi"/>
+Tõenäoliselt [[14. sajand|14.]]–[[15. sajand]]il rajati mõisakeskusse vasallilinnus, mis sai tõenäoliselt [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] kannatada. [[17. sajand]]i alguses ehitati linnus ümber [[renessanss]]-stiilis kahekorruseliseks mõisahooneks, säilitades siiski hoone [[keskaeg]]se mahu ja kuju. Härrastemajale lisati ka kolm renessanssportaali. [[Maskaroon|Lõvimaskarooniga]] kaunistatud peaportaal asus hoone fassaadil, kaks väiksemat siseportaali asusid [[vestibüül]]i külgseintes.<ref name="Kiltsi"/>
 [[18. sajand]]il lisati peahoonele pikad ühekorruselised tiibhooned.<ref name="Kiltsi"/>
-Teise maailmasõja järel kuulus mõisakompleks Nõukogude sõjaväele. [[1993]]. aasta tulekahju järel jäi peahoone varemeisse, külgtiivad olid seda olnud juba varem. [[2001]]–[[2002]] toimusid hoone tagaküljel suured varingud. [[2000]]. aastal purustasid vandaalid peaportaali lõvimaskarooni ja 2002 murti välja ja varastati külgportaalid.<ref name="Kiltsi"/>
+Teise maailmasõja järel kuulus mõisakompleks Nõukogude sõjaväele. [[1993]]. aasta tulekahju järel jäi peahoone varemeisse, külgtiivad olid seda olnud juba varem. [[2001]]–[[2002]] toimusid hoone tagaküljel suured varingud. [[2000]]. aastal purustasid vandaalid peaportaali lõvimaskarooni ning 2002 murti välja ja varastati külgportaalid.<ref name="Kiltsi"/>
 Mõisa kõrvalhoonetest on mõned säilinud ümberehitatud kujul.<ref name="Kiltsi"/>