Tallinna Tehnikaülikool: erinevus redaktsioonide vahel
| 27. rida: | 27. rida: | ||
TTÜ sai alguse 17. septembril 1918, mil Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis hakkas kohalikke tehnikaharitlasi koondav Eesti Tehnika Selts korraldama tehnilisi erikursusi. Pärast Eesti iseseisvumist kasvas üha enam vajadus inseneride, arhitektide ja tehnikute järgi. 1919. aastal jätkatigi senist tegevust Tallinna Tehnikumi (TT) nimelise erakoolina. |
TTÜ sai alguse 17. septembril 1918, mil Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis hakkas kohalikke tehnikaharitlasi koondav Eesti Tehnika Selts korraldama tehnilisi erikursusi. Pärast Eesti iseseisvumist kasvas üha enam vajadus inseneride, arhitektide ja tehnikute järgi. 1919. aastal jätkatigi senist tegevust Tallinna Tehnikumi (TT) nimelise erakoolina. |
||
'''Kopli rauakooli aeg''' |
|||
Edasise arengu huvides riigistati TT 1920. aastal ning noor õppeasutus saavutas peatselt riikliku kõrgkooli staatuse. Kuni 1931. aastani töötas TT kitsastes oludes Pikal tänaval, seejärel koliti endise Vene-Balti laevatehase peahoonesse Koplis. Kuigi eesmärgiks oli kõrgkoolile oma hoone ehitamine, ei teostunud see piiratud eelarve tõttu. Hoolimata ainelisest kitsikusest leidus siiski piisavalt entusiastlikke noori, kes soovisid TT tehnikaharidust omandada. |
Edasise arengu huvides riigistati TT 1920. aastal ning noor õppeasutus saavutas peatselt riikliku kõrgkooli staatuse. Kuni 1931. aastani töötas TT kitsastes oludes Pikal tänaval, seejärel koliti endise Vene-Balti laevatehase peahoonesse Koplis. Kuigi eesmärgiks oli kõrgkoolile oma hoone ehitamine, ei teostunud see piiratud eelarve tõttu. Hoolimata ainelisest kitsikusest leidus siiski piisavalt entusiastlikke noori, kes soovisid TT tehnikaharidust omandada. |
||
'''Tallinn või Tartu: tehnikaülikool luuakse pealinna''' |
|||
1920. aastate lõpust pärssis TT arengut plaan liita see Tartu ülikooliga. Olukord paranes alles 1936. aastal, mil riigi juhtkond otsustas, et tehnikaülikool peab asuma Tallinnas. TT muudeti nõnda Tallinna Tehnikainstituudiks. 1938. aastal nimetati see omakorda ümber Tallinna Tehnikaülikooliks. Peatselt puhkenud Teine maailmasõda katkestas aga alanud kiire arengu. Sõjakeerises kaotas ülikool arvukalt nii õppejõude kui õpilasi, rääkimata varadest. |
1920. aastate lõpust pärssis TT arengut plaan liita see Tartu ülikooliga. Olukord paranes alles 1936. aastal, mil riigi juhtkond otsustas, et tehnikaülikool peab asuma Tallinnas. TT muudeti nõnda Tallinna Tehnikainstituudiks. 1938. aastal nimetati see omakorda ümber Tallinna Tehnikaülikooliks. Peatselt puhkenud Teine maailmasõda katkestas aga alanud kiire arengu. Sõjakeerises kaotas ülikool arvukalt nii õppejõude kui õpilasi, rääkimata varadest. |
||
'''Nõukogudeaegne TPI kui juhtiv tehnikaülikool''' |
|||
Sõjale järgnenud Nõukogude okupatsiooni ajal kandis ülikool Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) nime. Seda kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Hoolimata üldisest vaimsest surutisest tõusis ülikooli tase järjepidevalt. 1970. aastatest muutus aina vabamaks ka mõtete ja ideede levik. Kasvas üliõpilaskond ja tõusis õppejõudude kvalifikatsioon. TPI tegi märkimisväärseid edusamme teadusuuringute vallas, pälvides sellega NSVLi juhtiva tehnikaülikooli staatuse. |
Sõjale järgnenud Nõukogude okupatsiooni ajal kandis ülikool Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) nime. Seda kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Hoolimata üldisest vaimsest surutisest tõusis ülikooli tase järjepidevalt. 1970. aastatest muutus aina vabamaks ka mõtete ja ideede levik. Kasvas üliõpilaskond ja tõusis õppejõudude kvalifikatsioon. TPI tegi märkimisväärseid edusamme teadusuuringute vallas, pälvides sellega NSVLi juhtiva tehnikaülikooli staatuse. |
||
'''Oma linnak Mustamäel''' |
|||
Oluliseks murdepunktiks sai oma ülikoolilinnaku väljaehitamisega alustamine Mustamäele 1960. aastate alguses. Uued tuuled hakkasid puhuma laulva revolutsiooni ajal. Ülikool osales aktiivselt toimuvates ühiskondlikes protsessides, panustades oluliselt riikliku iseseisvuse taastamisse. 1989. aastal võeti taas kasutusele Tallinna Tehnikaülikooli nimi. |
Oluliseks murdepunktiks sai oma ülikoolilinnaku väljaehitamisega alustamine Mustamäele 1960. aastate alguses. Uued tuuled hakkasid puhuma laulva revolutsiooni ajal. Ülikool osales aktiivselt toimuvates ühiskondlikes protsessides, panustades oluliselt riikliku iseseisvuse taastamisse. 1989. aastal võeti taas kasutusele Tallinna Tehnikaülikooli nimi. |
||
'''TTÜst saab rahvusvaheline tehnoloogiaülikool''' |
|||
Järgnenud paarikümne aasta jooksul on oluliselt laienenud õppekavad, aina rahvusvahelisemaks muutunud õpilas- ja õpetajaskond ning paranenud tegutsemistingimused. Tänasel päeval on TTÜ tunnustatuimaid ja suurimaid ülikoole Eestis. Ülikoolil on kaheksa teaduskonda, neli kolledžit, kolm instituuti ning mitmeid teisi asutusi. Kui enne Teist maailmasõda õppis TTÜs alla 500 õpilase, siis tänaseks on see arv kasvanud ligi 30 korda. Vilistlasi on ülikoolil juba pea 70 000, kes kõik on andnud oma panuse Eesti arengusse. |
Järgnenud paarikümne aasta jooksul on oluliselt laienenud õppekavad, aina rahvusvahelisemaks muutunud õpilas- ja õpetajaskond ning paranenud tegutsemistingimused. Tänasel päeval on TTÜ tunnustatuimaid ja suurimaid ülikoole Eestis. Ülikoolil on kaheksa teaduskonda, neli kolledžit, kolm instituuti ning mitmeid teisi asutusi. Kui enne Teist maailmasõda õppis TTÜs alla 500 õpilase, siis tänaseks on see arv kasvanud ligi 30 korda. Vilistlasi on ülikoolil juba pea 70 000, kes kõik on andnud oma panuse Eesti arengusse. |
||
Redaktsioon: 11. november 2015, kell 15:22
|
See artikkel räägib ülikoolist; teiste asjade kohta vaata lehekülge TTÜ (täpsustus) |
| Tallinna Tehnikaülikool | |
|---|---|
 Tallinna Tehnikaülikooli peahoone | |
| Deviis | Mente et manu |
| Asutatud | 1918 |
| Tüüp | Avalik-õiguslik ülikool |
| Eelarve | 95 mln eurot (2014) [1] |
| Rektor | Jaak Aaviksoo |
| Akadeemilisi töötajaid | 1157 (2014) |
| Üliõpilasi | 11 800 (2015) [2] |
| Asukoht | Tallinn |
| Ülikoolilinnak | TTÜ kvartal |
| Endised nimed |
Tallinna Tehnikum (1919–1936) Tallinna Tehnikainstituut (1936–1937) Tallinna Polütehniline Instituut (1941 ja 1944-1989) |
| Ühendused | BALTECH, UNICA, CESAER, SEFI, EUA, EAIE, NAFSA |
Tallinna Tehnikaülikool (lühend TTÜ) on avalik-õiguslik ülikool Tallinnas. Ülikooli aadress on Ehitajate tee 5.
Suurbritannia ettevõtte Quacquarelli Symonds septembris 2015 avaldatud QS World University Rankingsi põhjal on TTÜ maailma 600 parima ülikooli seas. Tehnikaülikoolide arvestuses on TTÜ maailma 50 parima hulgas.[3]
Ajalugu
Tehnilistest erikursustest Tallinna Tehnikumini
TTÜ sai alguse 17. septembril 1918, mil Saksa vägede poolt okupeeritud Eestis hakkas kohalikke tehnikaharitlasi koondav Eesti Tehnika Selts korraldama tehnilisi erikursusi. Pärast Eesti iseseisvumist kasvas üha enam vajadus inseneride, arhitektide ja tehnikute järgi. 1919. aastal jätkatigi senist tegevust Tallinna Tehnikumi (TT) nimelise erakoolina.
Edasise arengu huvides riigistati TT 1920. aastal ning noor õppeasutus saavutas peatselt riikliku kõrgkooli staatuse. Kuni 1931. aastani töötas TT kitsastes oludes Pikal tänaval, seejärel koliti endise Vene-Balti laevatehase peahoonesse Koplis. Kuigi eesmärgiks oli kõrgkoolile oma hoone ehitamine, ei teostunud see piiratud eelarve tõttu. Hoolimata ainelisest kitsikusest leidus siiski piisavalt entusiastlikke noori, kes soovisid TT tehnikaharidust omandada.
1920. aastate lõpust pärssis TT arengut plaan liita see Tartu ülikooliga. Olukord paranes alles 1936. aastal, mil riigi juhtkond otsustas, et tehnikaülikool peab asuma Tallinnas. TT muudeti nõnda Tallinna Tehnikainstituudiks. 1938. aastal nimetati see omakorda ümber Tallinna Tehnikaülikooliks. Peatselt puhkenud Teine maailmasõda katkestas aga alanud kiire arengu. Sõjakeerises kaotas ülikool arvukalt nii õppejõude kui õpilasi, rääkimata varadest.
Sõjale järgnenud Nõukogude okupatsiooni ajal kandis ülikool Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) nime. Seda kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Hoolimata üldisest vaimsest surutisest tõusis ülikooli tase järjepidevalt. 1970. aastatest muutus aina vabamaks ka mõtete ja ideede levik. Kasvas üliõpilaskond ja tõusis õppejõudude kvalifikatsioon. TPI tegi märkimisväärseid edusamme teadusuuringute vallas, pälvides sellega NSVLi juhtiva tehnikaülikooli staatuse.
Oluliseks murdepunktiks sai oma ülikoolilinnaku väljaehitamisega alustamine Mustamäele 1960. aastate alguses. Uued tuuled hakkasid puhuma laulva revolutsiooni ajal. Ülikool osales aktiivselt toimuvates ühiskondlikes protsessides, panustades oluliselt riikliku iseseisvuse taastamisse. 1989. aastal võeti taas kasutusele Tallinna Tehnikaülikooli nimi.
Järgnenud paarikümne aasta jooksul on oluliselt laienenud õppekavad, aina rahvusvahelisemaks muutunud õpilas- ja õpetajaskond ning paranenud tegutsemistingimused. Tänasel päeval on TTÜ tunnustatuimaid ja suurimaid ülikoole Eestis. Ülikoolil on kaheksa teaduskonda, neli kolledžit, kolm instituuti ning mitmeid teisi asutusi. Kui enne Teist maailmasõda õppis TTÜs alla 500 õpilase, siis tänaseks on see arv kasvanud ligi 30 korda. Vilistlasi on ülikoolil juba pea 70 000, kes kõik on andnud oma panuse Eesti arengusse.
- 17. septembril 1918. algas õppetöö Eesti Tehnika Seltsi asutatud eestikeelses insenerikoolis, Tehnilistel Erikursustel.
- 1919. aastal nimetati õppeasutus ümber Tallinna Tehnikumiks.[4]
- 1936. aastal Tallinna Tehnikum ja Tartu Ülikooli tehnikateaduskond likvideeriti, samaaegselt asutati Tallinna Tehnikainstituut, Tallinna Tehnikaülikooliks muutus nimi 1. jaanuaril 1938.
- Eesti NSV-s kandis kool nime Tallinna Polütehniline Instituut (lühend TPI), Tehnikaülikooli nimi taastati 21. juulil 1989.
- [[1999. aastal loodi Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledž
- 2000. aastal lisandus Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž.
- 2007. aastal avati Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž.
- 2013. aastal avati TTÜ linnakus innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory.
- 2014. aastal liitus Tallinna Tehnikaülikooliga Eesti Mereakadeemia.
Rektorite loend
- 1936–1939 Paul Kogerman
- 1939–1941 Jüri Nuut
- 1941–1944 Robert Livländer
- 1944–1948 Albrecht Altma
- 1948–1951 Richard Mahl
- 1951–1959 Ludvig Schmidt
- 1960–1976 Agu Aarna
- 1976–1991 Boris Tamm
- 1991–1999 Olav Aarna
- 2000–2005 Andres Keevallik
- 2005–2010 Peep Sürje
- 2010–2015 Andres Keevallik
- 2015– Jaak Aaviksoo
Teaduskonnad, teaduskondade instituudid ja keskused
- Ehitusteaduskond
- Energeetikateaduskond
- Infotehnoloogia teaduskond
- Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond
- Majandusteaduskond
- Matemaatika-loodusteaduskond
- Mehaanikateaduskond
- Sotsiaalteaduskond
Asutused
- Kuressaare Kolledž. Rootsi tänav 7, Kuressaare.
- Virumaa Kolledž. Järveküla tee 75, Kohtla-Järve.
- Tallinna Kolledž. Tõnismägi 14, Tallinn.
- Tartu Kolledž. Puiestee tänav 78, Tartu.
- Geoloogia Instituut (endine Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut), Ehitajate tee 5, Tallinn.
- Küberneetika Instituut. Akadeemia tee 21, Tallinn.
- Meresüsteemide Instituut. Akadeemia tee 15a, Tallinn.
- Raamatukogu. Akadeemia tee 1, Tallinn.
- Muuseum. Akadeemia tee 1, Tallinn.
- Sertifitseerimisasutus. Akadeemia tee 5, Tallinn.
- Tehnomeedikum. Akadeemia tee 5, Tallinn.
- Tallinna Tehnikaülikooli kolledž Eesti Mereakadeemia. Kopli 101, Tallinn
Audoktorite loend [5]
Vaata ka
- Tallinna Tehnikaülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut
- Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskond
- Tallinna Tehnikum
- Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor
- Suur teenetemedal "Mente et Manu"
Viited
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tallinna Tehnikaülikool |
- Kodulehekülg
- Ülikoolide seadus (SK VI 1938, 2, 1)
- Eesti Vabariigi Tallinna Tehnikainstituudi seadus
- s:Tehnikainstituut avati pidulikult
- TTÜ saab sügisel uue raamatukogu EPL, 20. veebruar 2009
- Avati TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory Bioneer, 14. november 2013
| Avalik-õiguslikud ülikoolid |  | |
|---|---|---|
| Riiklikud rakenduskõrgkoolid | ||
| Eraülikoolid | ||
| Rakenduslikud erakõrgkoolid | ||